Obsah (8)

§ 184§ 74§ 68§ 78§ 75§ 3§ 83§ 191

1-25-890 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märtsil 2024, Tallinnas Kriminaalasja number 1-25-890 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tik

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Liset Rohi Süüdistatav Indrek Espenberg – isikukood 39602012725, xxx kodanik, elukoht xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Indrek Espenberg

§ 184

lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 3 aastat 9 kuud.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 02.12.2024.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 3 aastat 3 kuud vangistust, täitmisele kui Indrek Espenberg ei pane 4 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega;
7. otsib kahe kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest endale ametliku töökoha või võtab ennast Töötukassas töötuna arvele;
8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 1 alusel määrata Indrek Espenberg katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 78

p 1 alusel kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 6 kuu pikkuse vangistuse kandmise ajaks. Indrek Espenbergi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Indrek Espenbergilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 3458 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 486,78 eurot riigituludesse. Kohustada Indrek Espenbergi tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 513,31 eurot. Menetluskulud, kogusummas 6159,78 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Selgitusse võib märkida: „Indrek Espenberg, kriminaalasi 1-25-890, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Asitõendid: - narkootilised aine (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; 2 - Indrek Espenbergi mobiiltelefoni Samsung Galaxy A53 5G koopiafailid, raportfailid ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; CD-R ja CD/DVD-R plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Indrek Espenbergi süüdistatakse

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suures koguses (millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele). Indrek Espenbergi toime pandud kuritegu seisneb selles, et vähemalt alates

1. aasta sügisest kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 02.12.2024 kell 15.05 omandas ta kohtueelse menetlusega tuvastamata aegadel, kohtades ja isikutelt ebaseaduslikult ja suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida seejärel valdas ja hoidis ebaseaduslikult, ning narkootilist ainet kanepit, mida seejärel valdas ja hoidis ebaseaduslikult ning andis vähemalt kahel korral ebaseaduslikult edasi B V. Nii andis Indrek Espenberg
2. aasta sügisel kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxx läheduses ca 10 grammi narkootilist ainet kanepit 150 euro eest ebaseaduslikult edasi B V (V, ik xxx). Samuti andis Indrek Espenberg
3. aasta märtsis kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval xxx läheduses ca 10 grammi narkootilist ainet kanepit 140 euro eest ebaseaduslikult edasi B V. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet amfetamiini hoidis Indrek Espenberg ebaseaduslikult enda valduses kuni 02.12.2024 kellani 15.05, mil tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leidis ja võttis politsei tema dressipükste taskust rahakotist ära soonkinnisega kilekoti, milles oli 0,29 grammi valget värvi paakunud pulbrit, mis sisaldab amfetamiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit hoidis tema ebaseaduslikult enda elukohas xxx kuni 02.12.2024 kellani 15.15, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta politseile vabatahtlikult välja köögisahtlist kaks fooliumpakendit, milles oli 0,73 grammi 16% tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid ja 0,17 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit hoidis tema ebaseaduslikult enda kasutuses olevas mootorsõidukis xxx reg.nr xxx kuni 02.12.2024 kellani 3 15.48, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta politseile pagasiruumist tööriistakohvrist vabatahtlikult välja kaks soonkinnisega kilekotti, milles kokku 96,98 grammi 15% ja 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet kanepit hoidis tema ebaseaduslikult enda kasutuse olevas kuuriboksis xxx (maja poolt vaadatuna viimane boks) kuni 02.12.2024 kellani 16.45, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta politseile kilekottide all olnud musta värvi spordikotist vabatahtlikult välja vaakumpakendid, milles oli kokku 1375 grammi 14% ja 17% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ning kanep ja selle töötlemisproduktid (sh tinktuur ja õlid, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) kuuluvad NPALS § 3-1 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse narkootilise aine suureks koguseks kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt kanepi puhul 7,5 g ainest ning amfetamiini puhul 1,3 g puhtast ainest. Seega käitles Indrek Espenberg kanepit koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt ca 1990 inimesele (1492,88/7,5x10) ning väikses koguses amfetamiini. Vastavalt

§ 3

lg 5 kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Indrek Espenberg toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Indrek Espenbergi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 14.02.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Indrek Espenbergi süüdi tunnistamist

§ 184

lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 3 aastat 9 kuud.

§ 74

lg-te 1, 2, 3 alusel määrata, et kohe kuulub mõistetud karistusest kandmisele 6 kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks lugeda

§ 68lg 1 kohaselt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.12.2024.

Ülejäänud 3 aasta ja 3 kuu pikkune vangistus jääb tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada süüdistatavat otsima endale kahe kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest endale ametliku töökoha või võtma end töötuna arvele.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: narkootilised ained (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; narkootiliste ainete pakendid (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; Indrek Espenbergi mobiiltelefoni Samsung Galaxy A53 5G koopiafailid, raportfailid ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; CD-R ja CD/DVD-R plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulud 3458 eurot ja määratud kaitsjatele makstud tasu 486,78 eurot riigituludesse. Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab 5 tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 6