Obsah (13)

§ 187§ 372§ 191§ 371§ 663§ 659§ 664§ 181§ 441§ 463§ 465§ 661§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-24-19302 Maivo Kär

§ 187lg 2).

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse p 1 peale, millega hagejale anti menetlusabi riigilõivu tasumiseks, võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 191 lg 1). Käesoleva määruse p 2 peale, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2025 määrus (hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine), võib hageja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (

§ 372lg 5).

Käesoleva määruse p 3 peale, millega jäeti muutmata Tartu Maakohtu 5. veebruari 2025 määrus (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine), ei saa määruskaebust esitada (

§ 191lg 1 teine lause).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maivo Kärt (hageja) esitas Tartu Maakohtule
2. detsembril 2024 hagiavalduse Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnipeetav Tartu vanglas ja pidi 3–4 päeva enne meditsiinilise abi saamist taluma füüsilist valu. Sellega Tartu Vangla seadis tema elu ja tervise ohtu ja kahjustas hageja tervist. Hageja taotleb kostja poolt talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
3. Tartu Maakohus keeldus
4. jaanuari 2025 määrusega hageja hagi menetlusse võtmast

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Maakohus leidis, et ei ole pädev asja lahendama, sest Riigikohtu praktika kohaselt kuuluvad vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad vaidlused halduskohtu pädevusse (vt RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30, p 28).

1. Hageja esitas
2. jaanuaril 2025 määruskaebuse maakohtu
3. jaanuari 2025 määruse peale, milles leidis, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigse normi, jättes määruse allkirjastamata. Samas kaebuses taotles hageja kohtult riigi õigusabi korras esindaja määramist, et esitada kohtule vastuvõetav ning õigusnormidele vastav kaebus vangla vastu.
4. Tartu Maakohus jättis
5. veebruari 2025 määrusega rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel. Maakohus leidis, et hageja märkimisväärne kogemus kohtule kaebuste ja avalduste esitamisel nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses võimaldab hagejal nõuetekohase määruskaebuse esitada iseseisvalt. Maakohus leidis ka, et arvestades tsiviilasja asjaolusid ja määruskaebuse põhjendusi on taotleja võimalus oma õigusi määruskaebuse esitamise kaudu kaitsta ilmselt vähene. Sama määrusega jättis maakohus hageja määruskaebuse käiguta ning määras tähtaja 7 päeva

nõuetele vastava määruskaebuse esitamiseks ja riigilõivu 70 eurot tasumiseks. 2

1. Hageja esitas
2. veebruaril 2025 määruskaebuse maakohtu
3. veebruari 2025 määruse peale, milles vaidlustas maakohtu otsustuse jätta tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata ja nõuda temalt riigilõivu 70 eurot tasumist. Hageja leidis ka, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi, menetledes hageja määruskaebust maakohtu
4. jaanuari 2025 määruse peale, kuna kohus, kes on määruse teinud, ei saa seadusest tulenevalt muuta enda tehtud määrust.
5. Maakohus leidis, et määruskaebustes esitatud põhjendused ei anna alust määruskaebuseid rahuldada ja edastas
6. veebruari 2025 kirjaga hageja määruskaebused Tartu Maakohtu
7. jaanuari 2025 ja
8. veebruari 2025 määrustele

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2025 ja
3. veebruari 2025 määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Määruskaebused jäävad rahuldamata.

1. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja menetlusabi taotluse. Maakohus on
2. veebruaril 2025 jätnud hageja määruskaebuse maakohtu
3. jaanuari 2025 määruse peale käiguta ja andnud talle tähtaja 7 päeva riigilõivu 70 eurot tasumiseks, kuid on ennatlikult edastanud hageja määruskaebuse ringkonnakohtule, ilma et hageja oleks riigilõivu tasunud või et maakohus oleks hagejale andnud menetlusabi riigilõivu tasumiseks.

§ 664

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Hageja

1. veebruari 2025 määruskaebuses sisaldub ringkonnakohtu hinnangul ka hageja taotlus saada menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel maakohtu
2. jaanuari 2025 määruse peale. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud see taotlus rahuldada. Hageja viibib Tartu Vanglas ja on täitemenetluse registri andmetel võlgnik 56 täiteasjas, seega saab lugeda tõendatuks, et hageja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (

§ 181lg 1 p 1).

Samuti on piisav alus eeldada, et tema osalemine menetluses on edukas

§ 181

lg 1 p 2 tähenduses, kuna ta on tähtaegselt esitanud määruskaebuse määruse peale, millega tema hagi keelduti menetlusse võtmast. 9. Maakohus jättis hageja hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 1 alusel ehk leidis, et maakohus ei ole pädev asja lahendama.

Hageja vaidlustas maakohtu määruse sellel kohtuniku allkirja puudumise tõttu. Ringkonnakohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et maakohtu

1. jaanuari 2025 määruse on
2. jaanuaril 2025 kell 11.00 digitaalselt allkirjastanud kohtunik Triin Niinemets (dtl 3). Kohtuniku nimi on kirjas ka määruse sissejuhatuses. Seadusega kooskõlas ei ole hageja arusaam, et kohtuniku nimi peaks olema märgitud ka määruse lõpus, mitte ainult sissejuhatuses.

§ 441

lg 1 esimese lause kohaselt vormistab kohus otsuse eesti keeles elektrooniliselt ja varustab selle otsuse teinud kohtuniku digitaalallkirjaga.

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 465

lg 2 p 1 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, määruse teinud kohtu nimetus ja kohtuniku nimi. Seega ei nõua seadus, et kohtuniku nimi peaks määruses olema märgitud mitmes kohas. Seda, kas, kelle poolt ja millal on dokument digiallkirjastatud, näitab digitaalallkirja konteineris olev info. Seega ei vasta tõele hageja määruskaebuse väide, et kohtunik ei ole vaidlustatud määrust allkirjastanud. 3

1. Maakohus on
2. veebruari 2025 määrusega põhjendatult jätnud rahuldamata hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades tsiviilasja asjaolusid ja määruskaebuse põhjendusi on hageja võimalus oma õigusi hagi esitamise kaudu kaitsta ilmselt vähene. Maakohus on
3. jaanuari 2025 määruses piisavalt selgitanud, miks maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama. Hageja saab oma võimalikke rikutud õigusi kaitsta halduskohtus.
4. Seadusega kooskõlas ei ole ka hageja
5. veebruari 2025 määruskaebuse väide, et kohus, kes on määruse teinud, ei saa seadusest tulenevalt muuta enda tehtud määrust.

§ 661

lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse ja

§ 663

kohaselt menetletakse maakohtu määruse peale esitatud määruskaebust kõigepealt maakohtus. Kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega (

§ 663lg 4 esimene lause).

Kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos lisade ja seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise kohta ei ole vaja teha eraldi määrust ega edastada seda menetlusosalistele (

§ 663lg 5).

Seega menetles maakohus hageja määruskaebust

1. jaanuari 2025 määrusele kooskõlas seadusega.
2. Menetluskulud jäävad hageja kanda, välja arvatud hagejale antud menetlusabi kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 173lg 1).

13.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hageja esitada määruskaebuse hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kui hagi ei võetud menetlusse

§ 371

lg 1 p 1 alusel, saab määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata (

§ 372lg 5 teine lause ja § 696 lg 1 teine lause).

Seega saab hageja esitada Riigikohtule määruskaebuse käesolevale määrusele selles osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega hageja hagiavaldust keelduti menetlusse võtmast. 14.

§ 191

lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Seega saab Eesti Vabariik esitada Riigikohtule määruskaebuse käesolevale määrusele selles osas, milles ringkonnakohus andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Hageja ei saa esitada määruskaebust käesolevale määrusele selles osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu 5. veebruari 2025 määruse menetlusabi andmisest keeldumise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4