← Eesti

2-23-10016/26

Obsah (6)§ 188§ 116§ 189§ 5§ 1028§ 106

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2025 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-10016 Tsiviilasi CECS B.V hagi General Business G

§ 188

) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes (vt Riigikohtu 20.

juuni

  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-157-11, p 28).
  2. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool

§ 189

lg 1 esimese lause järgi nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

  1. 27.01.2023 kandis hageja üle kostja arveldusarvele 15% deposiiti ehk 21 450 eurot kogusummast 143 000 eurot. Kuna hageja kehtivalt arve PO2568 ja maksekorralduse olemasolust tulenevast müügilepingust taganes, siis peab kostja lepingu alusel üleantu tagastama. Raha tagastamise nõue esitati koos arve PO2568 ja maksekorralduse olemasolust tulenevast müügilepingust taganemise avaldusega, paludes tagastada raha hagija 2 arveldusarvele hiljemalt 7 päeva jooksul alates lepingust taganemisavalduse kättesaamist 06.06.2023 a. Kostja jättis raha tagastamata.
  2. Juhindudes

§ 189

lg 1 ja § 1028 lg 1 nõuab hageja kostjalt arve PO2568 ja maksekorralduse olemasolust tulenevast müügilepingu alusel üle antud 21 450 tagastamist. Kostja seisukoht

  1. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
  2. Kostja vastuse kohaselt hageja eksitab kohut nimetades hagi lisas 1 esitatud kauba tellimuskirja arveks PO
  3. Sellist arvet ei eksisteeri, seda pole esitatud tasumiseks ja seda pole ka tasutud. Tegemist on hageja koostatud ostutellimusega (inglise keeles purchase order), mitte arvega. Arve tellitud kauba eest esitas hagejale tasumiseks kostja ja hageja tasus selle arve nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduselt.
  4. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu on väljendatud erinevates dokumentides, saab hagi lisas 1 esitatud ostutellimus olla vaid üheks tõendiks müügilepingu sisu kohta. Hagi lisas 2 esitatud maksekorraldusest võib aru saada, et hageja tasus selle alusel kostja arve nr 1000090 summas 21 450 eurot.
  5. Hageja eksitab kohut ka selles, et jätab avaldamata vaidlusaluse müügilepingu kõik olulised dokumendid. Käesoleva kostja vastuse lisas 1 on esitatud kostja arve nr. 1000090 kuupäevaga 23.01.2023, milles on väljendatud vaidlusaluse müügilepingu olulised tingimused. Lisas 1 on samas dokumendis esitatud ka kostja e-kiri hagejale 23.01.2023, millega saatis kostja viidatud arve nr. 1000090 hagejale tasumiseks. Nagu nähtub hageja poolt kohtule esitatud maksekorralduselt, tasuski hageja kostja arve nr.
  6. Arve tasumisega aktsepteeris hageja muuhulgas arve 1000090 alaosas kokkulepitud müügilepingu tingimused.
  7. Muuhulgas sisalduvad olulised müügilepingu tingimused käsitletava lisas 1 esitatud arve alaosas enne tasumisele kuuluvaid summasid alljärgnevalt: Tekst inglise keeles: NOTE: This order comes with additional conditions. When paying, the buyer accept the conditions:
  8. Prepayment is at own risk
  9. Order will be picked up by the buyer upon arrive in Dutch warehouse
  10. No refund possible unless there is a factory defect of products - 1 year factory warranty applicable Eelnenud teksti tõlge inglise keelest eesti keelde: Märkus: Sellel tellimusel on lisatingimused. Makstes aktsepteerib ostja need tingimused: Ettemakse omal vastutusel Tellimus võetakse ostja poolt vastu Hollandi lattu saabumisel Tagasimakse pole võimalik, välja arvatud juhul, kui tegemist on tehase veaga toodetel – kehtib 1 aastane tehasegarantii.
  11. Käesoleva õigusvaidluse lahendamisel ongi oluline tuvastada pooltevahelise müügilepingu kõik olulised tingimused. Küsimus on peamiselt selles, milliseid riske müügilepingu pooled lepingu täimisel võtsid ja kes milliseid riske pidi kandma. Hageja oli ostjana teadlik, et tema poolt tellitud kauba tellib kostja müüjana omakorda Hong Kongist tootja tehasest. Eelnevalt viidatud kostja arves sisalduvate müügilepingu tingimuste alusel on 3 tõendatud, et hageja võttis ostjana ise riski, kui tasus kostjale ettemaksu kostja arve alusel summas 21 450 eurot. Hageja võetud risk seisnes eeskätt selles, et talle esitatud arve alusel kostjale tasutud ettemaksu ta üldjuhul ei saa kostjalt tagasi nõuda. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingu olulisteks tingimusteks olid muuhulgas esitatud arve eelnevalt viidatud punktid 1 ja 3 arve alaosas. Nende kohaselt võttis hageja ise riski kostjale ettemaksu tasumisega, kuna tasutud ettemaks ei kuulunud hagejale kostja poolt enam tagastamisele, välja arvatud ainult juhul, kui on tegemist toodetega, millel on tehase viga.
  12. Hageja oli teadlik, et kostja pidi tasuma Hong Kongis asuvale tootjatehasele kogu tellimuse summa ette, alles pärast mida asuti tellimust täitma ja pandi see lõpuks hagejale teele. Kostja tasuski tehasele kogu tellimuse maksumuse ette ja võttis seega ise veelgi suurema riski. Kuna kostja poolt tehasele tasutud summa sisaldas ka hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu summat 21 450 eurot, tasus kostja hageja poolt tasutud ettemaksu summa tehasele tegelikkuses edasi, makstes ise ülejäänud osa tellimuse maksumusest. Pooled osalesid seega ühiselt riskis kauba tarne täitmise osas ja hagejale Hollandis asuvas laos kauba üleandmise osas.
  13. Toodete tellimus pandi tootja poolt Hong Kongist teele ja see jõudis Hollandisse, kuid tollis tekkisid probleemid kauba maalevormistamisel ja kaup saadeti tolli poolt lõpuks tagasi tootjale Hong Kongi. Kostjal polnud võimalik mõjutada Hollandi tolli tegevust, järelikult toimus kauba tagasisaatmine kostjast sõltumatutel asjaoludel. Kuna antud juhul kaup pole veel hagejani jõudnudki, ei saagi veel tehase vead selguda, mis saaksid olla ettemaksu tagastamise aluseks.
  14. Järelikult ei esine antud juhul tingimust, mille alusel on hagejal võimalik nõuda tasutud ettemaksu summa 21 450 eurot kostjalt tagastamist.
  15. Hageja poolt esitatud kirjavahetusest selgub, et kostja tegi suhtluses tootjatehasega kõik endast mõistlikult sõltuva selleks, et tehaselt kauba eest tasutud summat tagasi saada. Kostja nõustus erandkorras (kuigi tal selleks hagejaga sõlmitud lepingu järgi kohustus puudus) tagastama hagejale 21 450 eurot üksnes juhul, kui tootjatehas tagastab kogu tellimuse eest tasutud raha. Tootja tehas seda tänaseni teinud pole.
  16. Kokkuvõtlikult ei ole eelneva alusel lepingust taganemise materiaalsed eeldused antud juhul täidetud nendel põhjustel, millele tugineb hageja. Järelikult on hageja taganemisavaldus kehtetu.
  17. Ja alternatiivselt isegi juhul, kui muudel alustel, kui ettemaksu tagastamise kohustus, oleks hagejal õigus lepingust taganeda, siis müügilepingu alusel saadud ettemaksu summas 21 450 eurot tagastamise nõudes tuleks jätta hagi igal juhul rahuldamata, kuna müügilepingu tingimuste kohaselt ei kuulunud see ettemaks hagejale tagastamisele juhul, kui tellimus jääb täitmata ja kaup tarnimata.
  18. Hageja ei saanud müügilepingust taganeda, kuna taganemise ajaks polnud täidetud taganemise materiaalsed eeldused – kostja polnud rikkunud müügilepingut ettemaksu tagastamata jätmise osas. Ja isegi kui kauba tarnet ei toimunud ja taganemine sellel alusel võiks tulla kõne alla, siis hageja tasutud ettemaksu kostja tagastusõigussuhtes tagastama ei pea, kuna ettemaks ei kuulu tagastamisele. Ettemaksu tasudes võttis hageja ise riski ja kostja arve tasumisega nõustus tingimusega, et kostjal on kohustus ettemaks tagastada ainult ühel kokkulepitud juhul, milleks on toodetel esinevad tehase vead. Muudel juhtudel puudus kostjal pooltevahelise müügilepingu alusel kohustus hagejale ettemaks tagastada. 25.

§ 189

lg 1 alusel võib tõepoolest lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Samas on tegemist dispositiivse sättega, kuna 4 seaduses ei ole otseselt sätestatud keeldu viidatud sättest lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. 26.

§ 5

järgi võib käesolevas seaduses sätestatust võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. 27. Kostja on seisukohal, et hagejaga sõlmitud müügilepingus olid pooled õigustatud kalduma kõrvale

§ 189

lg 1 sätestatust ja lisas 1 esitatud arve alaosas toodud müügilepingu tingimused kujutavad endast nimelt tingimusi, milles pooled viidatud sättest kõrvale kaldusid. 28. Hageja viidatud

§ 1028

lg 1 ei kuulu kostja arvates antud õigusvaidluses kohaldamisele, kuna tegemist ei ole alusetu rikastumisega. Alternatiivselt isegi juhul, kui kohus leiab, et viidatud säte kuuluks kohaldamisele, ei sisaldu ka selles sättes lepingu pooltele keeldu leppida kokku teisiti. Antud juhul olid pooled leppinud võlasuhte aluseks olevas müügilepingus kokku teisiti, mille kohaselt ei kuulu hageja poolt kostjale tasutud ettemaks tagastamisele ja seda ka juhul, kui hageja on lepingust kehtivalt taganenud. 29. Hagejal on täitmata ka lepingust taganemise formaalsed eeldused. Hageja kirjutab, et 06.06.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, mis oli kostjale kätte toimetatud. Edasi kirjutab hageja, et kättetoimetamine tõendatakse kostja 07.06.2023 vastusega. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit lepingust taganemise avalduse kostjale kättetoimetamise kohta (näiteks e-kiri). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja väidetava 07.06.2023 vastuse kohta lepingust taganemise avaldusele. Kostja kinnitab, et ükski isik tema ettevõttest ei ole hageja poolt esitatud avaldusele vastanud ja avalduse saatmine kostja e-posti aadressile ei ole tõendatud. 30. Seega on täitmata ka lepingust taganemise formaalsed eeldused. 31. Kostja palub eelneva alusel jäta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused 32. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. 33. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  Hageja tellis kostjalt elektroonikat, nimelt: Dyson Airwrap HS01 pink EU (200

  1. tk)ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400
  2. tk)kokku hinnaga 143 000 eurot (dtl 11).  01.02.2023.a on hageja tasunud elektroonika eest kostjale deposiidi summas 21 450 eurot (dtl12).  Kostja ei ole hagejale elektroonikat Dyson Airwrap HS01 pink EU (200
  3. tk)ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400
  4. tk)üle andnud. 34. Käesolevas asjas on hageja esitanud kostja vastu hagi müügilepingu alusel ettemaksuna kostjale tasutud 21 450 eurot tagastamise nõudes. Hageja nõue tugineb selle, et leping on lõppenud seoses taganemisega, mistõttu on kostjal poolte vahel tekkinud tagasitäitmise võlasuhtest tulenevalt kohustus saadud ostuhind hagejale tagastada. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et ei ole täidetud lepingust taganemise eeldused ning isegi juhul kui need eeldused oleksid täidetud, siis hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tema poolt tasutud ettemaksu summas 21 50 eurot tagastamist. 5 35. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määruse 593/2008 (Rooma I määrus) järgi, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades, mis on sõlmitud alates 17. detsembrist 2009 (määruse art-d 1 ja 28). Rooma I määruse artikli 4
  5. a)kohaselt kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3 ning ilma et see piiraks artiklite 5 kuni 8 kohaldamist, määratakse lepingute suhtes kohaldatav õigus kindlaks järgmiselt: kauba müümise leping on reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Kostja asukoht on Hollandi Kuningriigis ja hageja asukoht Eesti Vabariigis. Kuna hageja harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis, siis kohaldub antud vaidlusele Eesti õigus. Kuivõrd Hollandi Kuningriik ja Eesti Vabariik on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG) liikmesriigid, siis kohaldub müügilepingule ka CISG. Nimelt CISG art 1 lg 1 järgi rakendatakse käesolevat konventsiooni kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides:
  6. a)kui need riigid on kokkuleppivad riigid; või
  7. b)kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust. Pooled ei ole välistanud CISG-i kohaldamist (CISG art 6) ja puuduvad asjaolud, mis välistaksid CISG art-te 2 ja 5 järgi selle kohaldamise. 36. CISG art 11 kohaselt pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused. CISG art 14 lg 1 järgi ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. CISG art 18 lg 1 kohaselt oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. 37. Esmalt käsitleb kohus pooltevahelise müügilepingu sõlmimise ja tingimustega seonduvat. Pooltel on vaidlus eelkõige selles, kas müügileping sõlmiti kostja poolt 23.01.2023 väljastatud arve alusel ja selles näidatud tingimustel. Samuti vaidlevad pooled selle üle kas müügileping lõppes hageja poolt sellest taganemisega ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt tasutud ettemaksu tagastamist. 38. Kohus tuvastab, et kostja esitas hagejale 23.01.2023 arve nr 1000090 Dyson Airwrap HS01 pink EU (200
  8. tk)ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400
  9. tk)eest kokku hinnaga summas 143 000 eurot, millest 21 450 eurot tuleb tasuda ettemaksuna (dtl 50). Kostja on hagejale 23.01.2023 e-kirjas selgitanud, et hagejal tuleb tasuda 15% ja seejärel tellimus antakse töösse (dtl 152). Kohus tuvastab, et hageja on esitanud 27.01.2023 kostjale tellimuse nr PO2568, mille kohaselt hageja tellis kostjalt Dyson Airwrap HS01 pink EU (200
  10. tk)ja Dyson Supersonic HD03 pink EU (400
  11. tk)(dtl 11). Kohus tuvastab, et 01.02.2023.a on hageja tasunud kostjale elektroonika eest deposiidi summas 21 450 eurot (dtl 12). Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 arve esitamine on käsiteltav oferdina CISG art 14 lg 1 mõttes ja hageja poolt 27.01.2023 esitatud tellimus ja 01.02.2023 ettemaksu summas 21 450 eurot tasumine on käsitatavad aktseptina CISG art 18 lg 1 mõttes. Seega tuvastab kohus, et pooltevaheline kaupude müügileping on sõlmitud hiljemalt 01.02.2023. 39. Järgnevalt tuleb kohtu tuvastada pooltevahelise müügilepingu kõik olulised tingimused. 40. Kohus tuvastab, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090 alaosas on järgmised selgitused: MÄRKUS Sellel tellimusel on lisatingimused. Makstes aktsepteerib ostja need tingimused: 1. Ettemakse omal vastutusel 2. Tellimus võetakse ostja poolt vastu Hollandi lattu saabumisel 3. 6 Tagasimakse pole võimalik, välja arvatud juhul, kui tegemist on tehase veaga toodetel – kehtib 1 aastane tehasegaranti. 41. Kostja on seisukohal, et hageja oli ostjana teadlik, et tema poolt tellitud kauba tellib kostja müüjana omakorda Hong Kongist tootja tehasest. Eelnevalt viidatud arves sisalduvate müügilepingu tingimuste alusel on tõendatud, et hageja võttis ostjana ise riski, kui tasus kostjale ettemaksu kostja arve alusel summas 21 450 eurot. Hageja võetud risk seisnes eeskätt selles, et talle esitatud arve alusel kostjale tasutud ettemaksu ta üldjuhul ei saa kostjalt tagasi nõuda. Kuna poolte vahel sõlmitud müügilepingu olulisteks tingimusteks olid muuhulgas ka arve alaosas viidatud punktid 1 ja 3. Nende kohaselt võttis hageja ise riski kostjale ettemaksu tasumisega, kuna tasutud ettemaks ei kuulunud hagejale kostja poolt enam tagastamisele, välja arvatud ainult juhul, kui on tegemist toodetega, millel on tehase viga. Hageja on seisukohal, et käesolevad tingimused ei vasta seadusele ning on tühised hea usu põhimõttest lähtuvalt TsÜS §-i 138 järgi. Samuti leiab hageja, et tegemist võib olla tühiste tüüptingimustega. 42.

§ 106

lg 2 kohaselt tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. 43. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hagejale 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090 alaosas olevad märkuste näol on tegemist

§ 106

lg 2 kohase tühise kokkuleppega, sest see välistab ostja õiguse nõude müüjalt ettemaksu tagastamist olukorras, kus tellimus jääb täitmata ja kaup tarnimata, sest selline lepingutingimus välistab täielikult kostja vastutuse lepingu täitmise eest. Seega ei saa kostja tugineda 23.01.2023 esitatud arve nr 1000090 alaosas olevatele märkustele ja nende alusel keelduda hagejale ettemaksu tagastamisest. 44. Kuna hageja on kauba eest ettemaksu tasunud, siis on kostja kohustuseks vaidlusaluse kauba üleandmine hagejale ehk omandi ülemineku võimaldamine tulenevalt müügi lepingust. Hageja on omalt poolt täitnud enda kohustuse tasuda kaupade ettemaks. 45. CISG art 30 järgi on müüja kohustatud tarnima kauba, üle andma selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuete ja käesoleva konventsiooniga. CISG art 33 p

  1. a)kohaselt on müüja kohustatud kauba tarnima kui leping kehtestab või lubab kindlaks määrata tarne tähtpäeva – selleks tähtpäevaks ja p
  2. b)kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba igal hetkel lepingus kehtestatud ajavahemiku piires. 46. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et poolte kokkuleppe järgi pidi nimetatud elektroonika olema tarnitud hiljemalt 25.02.2023.a. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja ei ole kuni tänaseni kaupa kätte saanud, seega ei ole kostja oma kohustust kauba tarnimiseks täitnud ja on sellega rikkunud lepingust tulenevat kohustust. 47. CISG art 25 sätestab, et lepingu rikkumine ühe poole poolt on oluline, kui see tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud. 48. CISG art 49 lg 1 sätestab, et ostja võib teatada lepingu lõpetamisest:
  3. a)kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine; või
  4. b)tarnimata jätmise korral, kui müüja ei tarni kaupa lisatähtaja jooksul, mille ostja on kehtestanud kooskõlas 47. artikli 1. punktiga, või kui ta teatab, et ei tarni niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul. 7 49. Hagiavalduses hageja väidab, et 06.06.2023 esitas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse, mis oli kostjale kätte toimetatud. Edasi kirjutab hageja, et kättetoimetamine tõendatakse kostja 07.06.2023 vastusega. Hageja on oma väite tõendamiseks esitanud kohtule 06. juunil 2023 allkirjastatud taganemisavalduse (dtl 21-23). Samas ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit lepingust taganemise avalduse kostjale kättetoimetamise kohta (näiteks e-kiri, postiasutuse väljastusteade). Samuti ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja väidetava 07.06.2023 vastuse kohta lepingust taganemise avaldusele. Kostja väidab, et ükski isik tema ettevõttest ei ole nimetatud taganemisavaldusele vastanud ja seda avaldust ei ole kostja enda e-posti aadressilt kätte saanud. Kohus leiab, et tõendamist pole leidnud hageja poolt 06.06.2023 taganemisavalduse kättetoimetamine kostjale. 50. Hageja on 17.01.2025 toimunud kohtuistungil tuginenud selle, et hageja taganes lepingust aprillis 2023 ja see nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest. Kohus tuvastab, et kostja esindaja X ja hageja esindaja Y vahel peetud kirjavahetuses on hageja esindaja Y korduvalt teatanud, et kui kaup ei tule kohale, siis peab hageja sissemakse kohe tagasi saama (nt 04.04.2023, 05.04.2023, 18.04.2023, 20.04.2023, 25.04.2023) (inglise keeles dtl 13-19, eesti keeles 8490). 17.01.2025 toimunud kohtuistungil hageja teatas, et hageja taganes lepingust hagi esitamisega konkludentselt. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel peetud kirjavahetusest nähtub hageja soov raha tagasi saada, sest kostja ei ole hagejale kaupu üle andnud. Seega sellest kirjavahetust nähtub hageja soov lepingust taganeda. Juhul kui asuda seisukohale, antud kirjavahetuses hageja väljendatud soov ettemaks tagasi saada näol ei ole siiski täidetud formaalne nõue lepingust taganemiseks, siis saab kohtu hinnangul lugeda hageja poolt lepingust taganetuks hiljemalt kohtu kostja vastu hagi esitamisega. Seega taganemise formaalne alus on täidetud hiljemalt kostja poolt hagiavaldus kättesaamisega, sest selles on väljendatud konkreetselt hageja soov lepingust taganeda ja ettemaks tagasi saada. Seega on kohtu hinnangul täidetud lepingu lõpetamise avaldusele esitatud formaalsed eeldused CISG art 49 lg 1 mõttes 51. Kohtu hinnangul oli hagejal tulenevalt CISG art 49 lg 1
  5. a)järgi pooltevahelisest lepingust taganeda. Hageja oli tasunud kostja ettemaksu kauba eest summa 21 450 eurot ja vastavalt poolte kokkuleppele pidid kaubad olema tarnitud hiljemalt 25.02.2023. Asja materjalidest nähtuvalt, aga 2023 veebruaris teavitas kostja hagejat, et tarnega on probleemid ja see võib aega võtta teadmata aja. Märtsis ja aprillis 2023 lubas kostja tarnida kaubad hagejale lähimal ajal, kuid kuni tänaseni ei ole kostja poolt kaupa hagejale üle antud. Seega on möödunud kohustuse täitmiseks mõistlik aeg ja hageja oli õigus lepingust taganeda. 52. Seega oli hageja poolt lepingu lõpetamine CISG art 49 lg 1
  6. a)alusel materiaalselt lubatav ja seega kehtiv. 53. Kohus märgib, et paljasõnalised ja tõendamata on kostja väiteid, et kostja on tasunud kaupade eest Honk Kongi tehasele, kaup on jõudnud Hollandisse, kuid Hollandi tollis tekkinud probleemide tõttu ei saanud kostja kaupa kätte ja kaup läks seetõttu tagasi Honk Kongi. Kostja ei ole nimetatud asjaolude tõendamiseks ühtegi tõendi esitanud. Seega pole välistatud, et kostja ei ole tegelikult üldse mingeid kaupu Honk Kongi tehasest tellinud, vaid on lihtsalt võtnud hagejalt ettemaksu 21 450 eurot ja jätte ise hagejale lubatud kaubad tellimata. 54.

§ 189

lg 1 sätestab, et lengust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 55. Kuna hageja taganes kostjaga sõlmitud müügilepingust kehtivalt, siis tulenevalt

§ 189lg 1 on õigustatud nõudma lepingu alusel makstud rahade tagastamist.

8 56. Hageja on tasunud kostjale ettemaksu 21 450 eurot, seega on hagejal õigus juhindudes

§ 189lg 1 nõuda kostjalt 21 450 euro tagastamist.

  1. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hageja kasuks välja võlgnevuse summas 21 450 tagastamist. Menetluskulude jaotus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
  4. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.