← Eesti

2-23-6577/40

Obsah (5)§ 423§ 5§ 371§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 04. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-6577 Tsiviilasi A.’i hagi B.’e vastu ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks,

) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

  1. Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1046 lg 1, mille kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, ning VÕS § 1047 lg 2, mille järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt VÕS § 1047 lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Nende sätete kohaldamine eeldab, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud ning avaldajaks saab lugeda kostjat.
  2. Hageja eelistungil selgitas, et ei heida kostjale ette ebaõigete faktiväidete avaldamist kohtumenetluses, kus osalesid ka ajakirjanikud, vaid seda, et andmed tehti XXX registris kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kostja pidi mööndma, et valla vastu esitatud kaebuses olevad faktiväited võidakse teha valla dokumendiregistris avalikkusele kättesaadavaks. Seega hageja leiab, et tegemist on väidete avaldamisega, kuna kostja esitas hageja au teotavaid kaudseid faktiväiteid menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav.
  3. Riigikohus on oma
  4. septembri 2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda.
  5. Kohus on seisukohal, et kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele andmete avaldamine ei ole võrdsustatav andmete avaldamisega õigustamata kõrvalisele isikule. Igal isikul on põhiseadusega tagatud õigus pöörduda oma seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks kohtusse. Kohtumenetluses on menetlusosalistel võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid ja 4

(7)Tsiviilasi nr 2-23-6577 vastuväiteid põhjendada, vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda. Menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh faktiväiteid ja väärtushinnanguid, teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid vahetult samas kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et väidetavalt hageja au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse.
  1. Seda kinnitab Ringkonnakohtu lahend kostja viidatud tsiviilasjas nr 2-23-
  2. Selles tsiviilasjas R. P hagi B.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks käesoleva hagiga sarnastel asjaoludel - haldusasjas nr XXX kohtumenetluses kostja esitas menetlusdokumendis väidetavalt ebaõigeid ja hageja õigusi rikkuvaid andmeid, mis said avalikkusele kättesaadavaks halduskohtu poolt vallavalitsusele saatmise ja valla dokumendiregistris registreerimise kaudu. Tsiviilasjas nr 2-23-6498 jättis maakohus hagi läbi vaatamata. Maakohtu määruse peale hageja R.P esitatud määruskaebuse lahendamisel Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud
  3. detsembri 2024 määruses ringkonnakohus leidis, et „Erinevalt hageja poolt määruskaebuses viidatud juhtumitest (andmete avaldamise põhjustamine meedias ning õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine) ei ole kostja kohtuasja andmeid vallavalitsuse dokumendiregistris avaldanud ega neid sinna avaldamiseks edastanud. Kostjal ei olnud dokumendiregistris kohtuasja materjalide avaldamise üle kontrolli ning ta ei saa vastutada nende seal avalikustamise eest. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole teinud andmeid kolmandatele isikutele teatavaks ning tegemist ei ole kostja poolt andmete avaldamisega.“
  4. Eeltoodust tulenevalt puudub hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude rahuldamise esmane eeldus – kostja poolt andmete avaldamine, mistõttu ei ole hagejal võimalik saavutada hagi esitamisel silmas peetud eesmärki.

§ 423

lg 2 p 2 kolmanda alternatiiv kohaselt võib kohus sellisel juhul jätta hagi läbi vaatamata.

  1. Lisaks kohus eelistungil juhtis hageja tähelepanu senisele kohtupraktikale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (vt Riigikohtu
  2. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2709, p 15;
  3. märtsi
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140/47, p 11;
  5. detsembri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 14). Hageja kohtu määratud tähtpäevaks nõuet selles osas ei täpsustanud ega parandanud. Hageja arvates kostja vastutab andmete avaldamise eest seetõttu, et halduskohtumenetluses kostja poolt koostatud hageja au teotavaid väiteid sisaldav menetlusdokument saadeti XXXle, registreeriti dokumendiregistris ning selle kaudu muutus avalikkusele kättesaadavaks, seega hageja ei saa nõuda kostjalt andmete ümberlükkamist sel teel, et kostjat kohustatakse saatma XXXvalitsusele hageja soovitud sisuga teade ja teate tekst avaldatakse valla koduleheküljel.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja esitatud kujul andmete ümberlükkamise nõuet ei ole hagis kirjeldatud asjaoludele tuginedes võimalik rahuldada ning kohtul olnuks alus jätta hagi

§ 371lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.

Kuna kohus on hagi menetlusse võtnud, tuleb see

§ 423lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

12. Kohus ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet. Puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise oluline eeldus - hageja õiguste rikkumine läbi kostja poolt ebaõigete andmete avaldamise. Praegusel juhul on hageja väidetel kostja esitatud väited saanud avalikuks halduskohtumenetluse dokumentide registreerimisega vallavalitsuse dokumendiregistris, mis ei ole käsitatav VÕS § 1046 või 1047 tähenduses andmete avaldamisena kostja poolt. Kostja üksnes esitas hagejat puudutavaid faktiväiteid/hinnanguid enda positsiooni põhistamiseks halduskohtumenetluses. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-23-6577
  1. Kohus leiab, et ka juhul, kui lugeda kostja poolt halduskohtumenetluses menetlusdokumendis väidetut hageja õigusi rikkuvaks andmete avaldamiseks, on tegemist hageja õiguste väheolulise rikkumisega, mida hageja vallvolikogu liikmena peab mõistlikult taluma ja mis ei ületa õigusvastasuse künnist. Riigikohus
  2. juuli 2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-20-2328 (p 12) oma varasemale praktikale viidates selgitas taas, et VÕS § 1046 alusel ei peaks lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-203847/48, p 11). Viidatud lahendis leiti, et isegi ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangutele ei pea iga kord järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine.
  3. Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud dokument (ja selles avaldatud andmed) on oluliselt väiksema levikuga kui ajakirjanduses andmete avaldamine. Hagiavaldusest nähtuvalt oli hagi
  4. mail 2023 esitamise ajal kostja poolt vallavolikogu otsuse vaidlustamiseks halduskohtule esitatud kaebuse menetlus veel pooleli. Kohus leiab, et vallavolikogu esimehena peab hageja mõistlikult taluma, et halduskohtumenetluses tehakse volikogu esimehe aadressil kriitikat ja antakse negatiivseid hinnanguid.
  5. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi Hageja ei ole hagiavalduses toonud esile konkreetseid asjaolusid, millest järelduks, et kostja poolt halduskohtule avaldatud väidete tõttu on hageja maine avalikkuse silmis reaalselt kahjustunud ning sellega on hagejale kaasnenud selliseid kannatusi (mittevaralist kahju), mis õigustaksid rahalise hüvitise väljamõistmist. Vastupidi - hageja lepinguline esindaja eelistungil möönis, et osaliselt on hagi esitatud kostja vaigistamise eesmärgil.
  6. Lisaks on hageja hagiavalduses esile toonud, et kostja tõendamiskoormisele vaatamata pöördus hageja ise päringuga XXXvalitsuse poole ning sai kirjaliku vastuse, et kostja väidetud tehinguid (valla hangete võitmist) ei ole XXXvalitsuse ja hageja abikaasale kuuluva äriühingu vahel toimunud, äriühing ei ole ühelgi vallavalitsuse korraldatud hankel osalenud ega ole viimase viie aasta jooksul vallale ka mingeid arveid esitanud. XXX dokumendiregistris tuleb registreerida nii vallavalitsusele saabuvad, kui vallavalitsuse poolt väljasaadetavad dokumendid. Seega on kostja väidete ebaõigsust tõendav vallavalitsuse vastus hageja päringule saanud avalikkusele kättesaadavaks samal viisil, nagu halduskohtust saabunud kostja koostatud menetlusdokument.
  7. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaoludel võib hageja võimaliku õiguste riive (mida tegelikkuses ei saa ette heita kostjale, kuna kohtu hinnangul kostja tegevus ei olnud andmete avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses) kõrvaldamiseks ja kahju heastamiseks olla piisav mh see, kui halduskohtus jäetakse kostja kaebus rahuldamata.
  8. Kõige eeltoodu alusel ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja kohus jätab ka hageja kahju hüvitamise nõude koos kahjuhüvitiselt viivise maksmise nõudega

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud 19.

§ 173

lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Teadaolevalt kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole, seega hageja kanda jäävad tema enda kulud (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud). Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp 6

(7)Tsiviilasi nr 2-23-6577 Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.