← Eesti

1-17-5596/25

Obsah (4)§ 136§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 20. november 2018 1-17-5596 Maarika Kuusk, Tiit

) § 200 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 3 aasta pikkuse vangistusega ning

§ 136

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks U.R-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o

  1. märts
  2. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
  3. märtsil
  6. septembril
  7. a esitas Tartu Vangla maakohtule materjalid U.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
  8. Tartu Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a määrusega jäeti U.R enne tähtaega karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

  1. U.R kannab praegu karistust röövimise ning vabaduse võtmise eest seadusliku aluseta. Vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Valdavalt on U.R toime pannud vägivallaga seotud kuritegusid, mille eesmärgiks on hõlptulu teenimine. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Praeguse karistuse kandmise ajal ei ole kinnipeetav rehabiliteerivates tegevustes osalenud. Varasemate vangistuste ajal on U.R enda hinnangul piisavalt sotsiaalprogramme läbinud. Sõltuvusprobleemi tunnistamise osas on vangistuse ajal kinnipeetava seisukoht olnud kõikuv.
  2. Positiivsena tõi kohus välja, et U.R-i käitumist saab üldiselt pidada heaks, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kontrollitud keskkonnas tuleb kinnipeetav seaduskuulekalt toime. Vabanemise korral soovib U.R läbida sõltuvusrehabilitatsiooni MTÜ-s Lootuse Küla, kus pakutakse lisaks majutus- ja nõustamisteenusele ka võimalust töötada.
  3. Kohus hindas positiivsena U.R-i poolt muutumisvajaduse teadvustamist. Kohtul puudus aga veendumus, et U.R on tegelikult valmis oma elukorraldust muutma. Varasemad karistused ei ole pannud teda kuritegelikust käitumisest loobuma. U.R ei ole läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud kuriteoriske maandavaid tegevusi, mis näitab kinnipeetava vähest motivatsiooni probleemkäitumisega tegeleda. U.R-i karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. MÄÄRUSKAEBUS
  4. Määruskaebuses taotleb U.R enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valvega.
  5. Vangistusest ennetähtaegselt tingimisi vabanedes soovib U.R asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse MTÜ Lootuse Küla. Seal soovib ta saada normaalseks eluks vajalikud sotsiaalsed teadmised ja parandada oma majanduslikku olukorda. Praegu läbib ta vanglas sotsiaalprogramme „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“. Kaebaja on veendunud, et elektroonilise valve all on tal suurem motivatsioon läbida kogu rehabilitatsiooniprogramm. Vangla pakutavat rehabilitatsiooniprogrammi ei hinda U.R nii põhjalikuks ja motiveerivaks, sest programmide läbimine eelmiste vangistuste jooksul ei ole teda aidanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. 10.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtus leiab, et maakohus on oma määruses asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud, miks ei saa

§ 76lg-s 4 nimetatud kriteeriumeid arvestades U.R-i ennetähtaegselt vabastada.

Ka määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja U.R-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kaalumisel võtnud arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning jõudnud seisukohale, et U.R-i karistus ei ole veel eesmärki täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. 11. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on 2

(3)ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). U.R-i puhul on esimesed eeldused täidetud osaliselt. Maakohus tõi õigesti välja, et U.R-il puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas osutas maakohus sellelegi, et individuaalse täitmiskava täitmiseks on kinnipeetavaga varasemalt viidud läbi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ eelvestlus, kuid U.R-i motivatsioon sõltuvuskäitumisega tegeleda oli madal. Individuaalse täitmiskava kohta on määruskaebuse esitaja küll väitnud, et läbib praegu sotsiaalprogramme, kuid sellekohaseid tõendeid ei ole ringkonnakohtule esitatud. Isegi juhul kui U.R osaleb hetkel programmides, tuleb arvesse võtta, et U.R-i arvates ei ole eelnevate vangistuste ajal läbitud rehabilitatsiooniprogramm teda aidanud.
  1. Maakohus on analüüsinud ka U.R-i elutingimusi ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivaid tagajärgi. Hinnates U.R-i võimalust minna vabanedes elama MTÜ-sse Lootuse Küla, leidis maakohus, et see võib olla tingitud soovist kiiremini vabadusse pääseda. Kohus leidis, et süüdimõistetul on võimalik pöörduda MTÜ-sse Lootuse Küla ka pärast karistuse ärakandmist. Ringkonnakohtul puudub sarnaselt maakohtuga veendumus, et U.R on teadvustanud muutumise vajadust, sest varasemad karistused ja vangistused ei ole teda pannud kuritegelikust käitumisest loobuma.
  2. Käesolevalt kannab U.R karistust röövi ja teiselt isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise eest. U.R-i ohuprognoosi näitab ka tema varasem elukäik – isik kannab praegusel ajal reaalset vanglakaristust kuuendat korda. U.R-i on korduvalt karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Ta on ka kriminaalhooldusel olles toime pannud uue vägivallakuriteo ning kasutanud vägivalda ka lähedaste suhtes. Arvestades, et U.R on hoolimata eelnevatest vangistustest ja läbitud sotsiaalprogrammidest jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub veendumus, et vanglast vabanemisel suudaks U.R alustada seadusekuulekat elu. Uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad riskitegurid on kõrged ning kaaluvad üles U.R-i positiivselt iseloomustava teabe (distsiplinaarkaristuste puudumine, soov pöörduda vabanemisel elama MTÜ-sse Lootuse Küla ning läbida seal rehabilitatsiooniprogramm).
  3. Kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik U.R-i käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning panna süüdimõistetut õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Seetõttu ei ole U.R-i ennetähtaegne vabastamine õigustatud.
  4. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätab kohtukolleegium U.R-i määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.