S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada
lg 2 kohaselt U.P-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada U.P suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.01.2019.a. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend – turvaelemendi eemaldaja.
lg 1 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse sundraha 405 eurot.
lg 3 alusel määrata, et sundraha 405 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 33,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD U.P on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem toimepannud röövimise ning milline karistus on käesoleval ajal kehtiv, uuesti 08.01.2019 kella 12.07 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX asuvast P kauplusest ühe mängukonsooli PlayStation Slim 1 TB koos kahe puldiga, maksumusega 369 eurot, eemaldas müügisaalis tootelt turvaelemendi ning möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Seega süüdistatakse U.P-d KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Süüdistatav U.P tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses täielikult süüdi, selgitas, et tahtis varastatud mängukonsooli viia kasupojale kingituseks, kuna kasupoja isa on lubanud talle seda aasta aega. Rohkem süüdistatav kohtuistungil midagi lisada ei soovinud (tl 51-52). Kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 9-11) tunnistas U.P ennast varguse katses süüdi ja selgitas, et läks R M keskuses asuvasse kauplusse, kus võttis müügisaalis riiulilt mängukonsooli. Kaasasolnud magneteemaldajaga eemaldas ta karbilt turvaelemendi, mille jättis müügisaali. Varastatud kaubaga väljus müügisaalist kauba eest tasumata, seejärel pidas turvatöötaja ta kinni ja kaup tagastati kauplusele. Kohus, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et U.P süü varguse katse toimepanemises on täielikult tõendatud. U.P poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ja kirjalike tõenditega. AS P P avaldus nr 2103 08.01.2019 kinnitab, et 08.01.2019.a kella 12.07 ajal avastati U.P (ik XXX) juurest P P kuuluv kaup - mängukonsool PlayStation Slim 1 TB koos kahe puldiga, maksumusega 369 eurot. Kaup on kauplusele tagastatud (tl 1). AS P P töötaja tunnistaja N I ütlused (tl 2) tõendavad, et olles tööl turvaosakonnas nägi ta, kuidas tumedate juustega meesterahvas, kellel oli seljas must jope, jalas sinised teksapüksid ja mustad jalatsid, võttis elektroonikaosakonnas mängukonsooli, läks köögimasinate riiulite vahele, kus eemaldas tootelt turvaelemendi ja väljus müügisaalist kassa nr 4 kaudu. Peale kassast möödumist peeti meesterahvas kinni ja toimetati turvaruumi. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti U.P , kellel oli seljas musta värvi jope ja jalas sinist värvi teksapüksid ja musta värvi saapad, 08.01.2019 kinni XXX ning temalt võeti kinnipidamisel ära turvaelemendi eemaldaja (tl 3-5) U.P-lt äravõetud turvaelemendi eemaldaja, mida ta kasutas kuriteo toimepanemisel, on vaadeldud asitõendina (tl 17 -18). Harju Maakohtu 12.04.2001.a otsus tõendab, et U.P mõisteti süüdi KrK § 101 p 1 ja KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 9 aastat ja 6 kuud (tl 27-31). Karistusregistri väljavõte ja kohtuotsused tõendavad, et U.P-d karistati ka Tartu Maakohtu 10.12.2009.a otsusega KarS § 114 p 4 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 9 aastat 4 kuud ja 21 päeva (tl 32-47) ja Harju Maakohtu 20.03.2014.a otsusega KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 4 aastat 8 kuud ja 5 päeva (tl 23-24). U.P karistusaeg täitus 25.11.2018.a. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et U.P isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja, tegutsedes kavatsetult. Seega pani U.P , isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks U.P poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Kuna U.P-d on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas ka pikaajalise vangistusega, ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega U.P-l on 4 kehtivat kriminaalkaristust, valdavalt raskete isikuvastaste kuritegude, aga ka röövimise eest. Viimase pikaajalise vangistuse kandmisel vabanes U.P 25.11.2018 ning vaid mõne kuu möödumisel peale karistuse kandmiselt vabanemist jätkas ta kuritegude toimepanemist. On ilmne, et U.P ei ole enda jaoks varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning seetõttu tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel materiaalse kahju puudumist ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et U.P-d võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. U.P avaldas, et on nõus käima kriminaalhooldaja juures, tal on elukaaslane, kellel on lapsed ning palus teda mitte karistada vangistusega. Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et U.P-l mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga on võimalik tagada karistuse eesmärkide saavutamist. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Kohus märgib, et KarS § 69 lg 1 kohaselt saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust ja selle kohaldamiseks on vajalik süüdimõistetu nõusolek. Kuigi U.P-le mõistetavaks karistuseks on vangistus alla kahe aasta, ei ole U.P avaldanud nõusolekut üldkasuliku töö tegemiseks. Ka on Riigikohus asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, k as kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. U.P-l on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning teda on korduvalt karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest pikaajaliste vangistustega, mille kandmiselt ta vabanes 25.11.2018.a. On täiesti ilmne, et U.P ei ole suutnud nendest karistustest õigeid järeldusi teinud, sest ta jätkas kavatsetult vaid mõne kuu möödumisel viimase vangistuse kandmiselt vabanemisest kuritegude toimepanemist. Sellise käitumisega on U.P selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Juhindudes
lg 4¹ kohaldab kohus U.P suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kriminaalasja juures oleva asitõendi – turvaeemaldaja – näol on tegemist U.P-le kuuluva esemega, mida ta kasutas tahtliku kuriteo toimepanemisel. Turvaeemaldaja tuleb konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul
Menetluskuludeks antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
-5 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus
Kuivõrd U.P nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 405 eurot.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. U.P ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul U.P-l vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas
Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.