lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Kaspar Urmas Oja L.A – isikukood XXX; Eesti kodakondsusega; emakeel: eesti keel; põhiharidusega; elukoht: xxxx; töökoht: Xxxx OÜ; 5 kehtivat kriminaalkaristust, kehtivad väärteokaristused puuduvad LeeloViil Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi L.A
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada L.A-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita käesolevas kriminaalasjas mõistetud 6 kuulisele vangistusele Harju Maakohtu 09.01.2019.a kohtuotsusega nr 1-19-125 mõistetud 4 (nelja) kuu pikkune vangistus, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud.
lg 1 teise lause alusel lugeda liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi täielikult ärakantud karistus, so vangistus 4 (neli) kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 2 (kaks) kuud. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskulud L.A-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4; ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 180 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 15 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu FEB AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 355 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi L.A-lt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr EE442200221001103507, Swedbank AS selgitusena „1-19-5463, tsiviilhagi“. Kannatanu Kesko Senukai Estonia AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 840 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi L.A-lt kannatanu kasuks. Hagi tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele nr EE052200221001160469, Swedbank AS selgitusena „1-19-5463, tsiviilhagi“. Asitõendid CD- ja DVD-plaadid (asuvad kriminaalasja toimiku juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Kohtuistungil süüdistatav L.A seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. L.A nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Hagid võtab õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 03.01.2019.a varguse episood (FEB AS) Kohus on seisukohal, et L.A poolt 03.01.2019.a kella 12.29 ajal Tallinnas, Tähetorni 108 asuvas kaupluses FEB AS-ile kuuluva eseme varguse toimepanemine L.A poolt on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates leiab kohus, et L.A süü on tõendatud tunnistaja A M 10.01.2019.a antud ütlustega, mille kohaselt töötab ta FEB AS-is xxxx. Tunnistaja ütluste kohaselt pargiti 03.01.2019.a kella 12.20 paiku Tähetorni 108 asuva kaupluse ette sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, millest väljusid kolm meesterahvast ja sisenesid kauplusesse. Nendest üks meesterahvas näitas teisele käega Milwaukee kettsaele, millest teine meesterahvas tõmbas välja aku ja pani enda mantli taskusse. Kaks meesterahvast lahkusid kohe kauplusest, kolmas, kes aku võttis, liikus veel kaupluses ringi ja siis lahkus. Kõik kolm meesterahvast lahkusid sama autoga, millega saabusid. Varguse avastas müügiekspert, kes oli varguse hetkel lõunal. Tagasi töökohale jõudes märkas, et üks aku on kaupluse müügisaalist kadunud. Videosalvestise kontrollimisel tuvastas logistikadirektor, et kaupluses käisid neile tundmatud isikud ja varastasid aku. Varastatud aku on 12 AH Milwaukee, kahjusumma on 355 eurot (tlk 12-14). 3 Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka 05.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga, mille vaadeldavaks objektiks oli videosalvestis Tähetorni 108, Tallinn asuvast FEB AS kauplusest. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga tõendab, et 03.01.2019.a kell 12.27.46 tuleb kaupluse parklasse tumesinist värvi sõiduauto xxxx, reg.nr xxxx, ning autost astuvad välja kolm meesterahvast ja sisenevad kauplusesse. Meesterahvad sisenevad kaupluse müügisaali, suunduvad keset saali asuvale alusele, millel on akusaed. Üks meestest vaatab saagi ja astub eemale, teine meesterahvas astub natuke eemale, pöörab tagasi ja parema käega näitab kolmandale meesterahvale punast värvi saele. Kell 12.29.02 väljuvad kaks meesterahvast müügisaalist ning väljuvad kauplusest. Kolmas meesterahvas kummardub punast värvi sae kohale, kell 12.29.04 võtab saelt aku, paneb selle omale jope taskusse ja seejärel väljub kaupluse müügisaalist. Kell 12.30.57 väljub meesterahvas kauplusest ja istub teda ootavasse sõiduautosse, seejärel sõidab auto parklast minema (tlk 17-27). L.A kohtueelses menetluses 22.02.2019.a antud ütlustes tunnistab süüdistatav end täielikult süüdi. Ütlusi ei soovi anda, kahetseb tehtut (tlk 30-32). Eelnimetatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab L.A poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulus aku 12 AH Milwaukee, maksumusega 355 eurot, kannatanule AS FEB, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. FEB AS-ile kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas L.A eseme senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud eseme eest oleks L.A soovinud tasuda või selle kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et L.A eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 2 kohaselt paneb isik toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Samuti on kohus L.A teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime etteplaneeritult – läks poodi, võttis kauba ning möödus kassadest selle eest tasumata. Seega seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. L.A tegutses eesmärgiga varastada kauplusest tööriistu. 03.01.2019.a varguse episood (Kesko Senukai AS) Kohus on seisukohal, et L.A poolt 03.01.2019.a kella 15.48 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 108a asuvas kaupluses K-Rauta Kesko Senukai AS-ile kuuluva eseme varguse toimepanemine L.A poolt on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates leiab kohus, et L.A süü on tõendatud tunnistaja S Gi 22.01.2019.a antud ütlustega, mille kohaselt töötab ta Kesko Senukai Estonia AS xxxx ning ta avastas 03.01.2019.a toimunud varguse 07.01.2019.a videoanalüüsi teel. Tunnistaja ütluste kohaselt 03.01.2019.a kella 15.42 paiku sisenesid kolm meesterahvast AS Kesko Senukai Estonia kauplusesse, mis asub aadressil Paldiski mnt 108a, Tallinn. Isikud sõitsid kaupluse kaubahoovi territooriumile halli värvi sõiduautoga xxxx, reg.nr xxxx. Isikud suundusid elektritööriistade osakonda, kus valisid Makita tooteid. Sinna osakonda jäi grupist üks meesterahvas ning kell 15.47 võttis akutrelli Makita, maksumusega 465 eurot. Kell 15.48 on 4 näha, kuidas meesterahvas peidab Makita turvaelemendi riiulisse, kus asuvad töösaapad. Kell 15.48 kaks tema tuttavat meesterahvast maksavad kassas nr 4 kruvikeerajate komplekti eest ning kell 15.49 väljuvad kõik kolm meest kaupluse müügisaalist kaupluse ja kaubahoovi vahekäigu kaudu, viimasena väljub valge kapuutsiga meesterahvas, hoides käes Makita komplekti, mille eest jättis tasumata. Isikud liiguvad autosse xxxx, xxxx, ning Makita tööriistaga meesterahvas istub tagumisele istmele. Kell 15.50 jõuavad nad autoga kaubahoovi tõkkepuu juurde, roolis olev meesterahvas esitab turvatöötajale ostukviitungi ning seejärel tõstis turvatöötaja tõkkepuu üles ja lasi autol väljuda. Vargusega tekitati kauplusele kahju 465 eurot (tlk 70-72). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 07.02.2019.a, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Tallinnas Paldiski mnt 108a asuva AS Kesko Senukai Estonia kaupluse turvakaamera 03.01.2019 videosalvestis, tõendab, et 03.01.2019.a kell 15.44-15.49 kaupluses ja selle tagahoovis liiguvad ja tegutsevad kolm meesterahvast. Üks meesterahvas, kellel on seljas musta värvi kapuutsiga jope, peas on valget värvi pusa kapuuts, jalas sinist värvi teksapüksid ja mustad jalatsid, liigub teise meesterahvaga ning mingi hetk peatuvad ja vaatavad midagi koos, kummarduvad alusel oleva kauba kohale. Seejärel liigub valge kapuutsiga meesterahvas edasi üksinda, käes on sinist värvi tööriistakast. Ta liigub erinevate riiulite vahel, mingil hetkel paneb midagi riiuli peale. Kaks meesterahvast liiguvad väljapääsu poole ning valge kapuutsiga mees liigub samas suunas, väljuvad hoovi. Nad istuvad tumehalli värvi autosse ning valge kapuutsiga meesterahvas istub tagaistmele kauplusest võetud sinist värvi tööriistade kohvriga ning nad sõidavad kaupluse territooriumilt ära (tlk 73-83). L.A kohtueelses menetluses 22.02.2019.a antud ütlustes tunnistab süüdistatav end täielikult süüdi. Ütlusi ei soovi anda, kahetseb tehtut (tlk 84-86). Eelnimetatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab L.A poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulus akutrell MAKITA DDF484RTJ.18, 2X5, maksumusega 465 eurot, kannatanule AS Kesko Senukai Estonia, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Kesko Senukai Estonia AS-ile kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas L.A eseme senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud eseme eest oleks L.A soovinud tasuda või selle kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et L.A eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 2 kohaselt paneb isik toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Samuti on kohus L.A teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime etteplaneeritult – läks poodi, võttis kauba ning möödus kassadest selle eest tasumata. Seega seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. L.A tegutses eesmärgiga varastada kauplusest tööriistu. 04.01.2019.a varguse episood (Kesko Senukai AS) Kohus on seisukohal, et L.A poolt 04.01.2019.a kella 14.45 ajal Tallinnas, Tammsaare tee 49 asuvas kaupluses K-Rauta Kesko Senukai AS-ile kuuluva eseme varguse toimepanemine L.A poolt on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. 5 Vaatlusaluse episoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates leiab kohus, et L.A süü on tõendatud tunnistaja S Gi 22.01.2019.a antud ütlustega, mille kohaselt töötab ta Kesko Senukai Estonia AS xxxx ning ta avastas 04.01.2019.a toimunud varguse videoanalüüsi teel. 04.01.2019.a kella 14.38 paiku sisenesid neli meesterahvast AS Kesko Senukai Estonia kauplusesse, mis asub aadressil Tammsaare tee 49, Tallinn. Isikud sõitsid kaubahoovi territooriumile sõidukiga xxxx, reg.nr xxxx. Isikud suundusid elektritööriistade osakonda, kus valisid Makita tooteid. Meesterahvas, kellel on jope all näha valge kapuuts, võtab kell 14.44 Makita komplekti maksumusega 375 eurot ning suundub võetud kaubaga riiete osakonda, kus eemaldab turvaelemendi Makita kastilt. Kell 14.47 meesterahvas koos Makita komplektiga väljub kaupluse müügisaalist vahekassa kaudu, jättes kauba eest tasumata. Kell 14.47.30 istub ta autosse xxxx, reg.nr xxxx, tagumisele istmele ning 14.48 jõuavad nad autoga kaubahoovi tõkkepuu juurde, roolis olev meesterahvas väljub ja esitab turvatöötajale ostukviitungi ostetud kauba kohta. Seejärel tõstab turvatöötaja tõkkepuu üles ja laseb autol väljuda. Vargusega tekitati kahju 375 eurot (tlk 98-101). Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga 11.02.2019.a, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks Tallinnas Tammsaare tee 49 asuva AS Kesko Senukai Estonia kaupluse turvakaamera 04.01.2019 videosalvestis, nähtub, et 04.01.2019.a kell 13.44.40 tuleb kaupluse sisehoovi tumedat värvi sõiduauto, peatub ning autojuht näitab turvatöötajale pagasiruumi sisu, siis sõidab auto edasi. Kell 14.35.20 väljuvad autost neli meest. Kell 14.38 käivad neli meesterahvast müügisaalis ja vaatavad kaupu. Üks meesterahvas, kellel on seljas musta värvi kapuutsiga jope, jope alt on näha valget värvi kapuutsiga jopet või pusa, jalas sinist värvi teksapüksid ja mustad jalatsid, käib teise meesterahvaga Makita kaupade kõrval, vaatavad siniseid tööriistakaste, millel on musta värvi turvaelemendid. Kell 14.44.14 võtab musta värvi kapuutsiga jopes meesterahvas ühe sinist värvi tööriistakasti ja kõnnib sellega kaupluses. Kell 14.43.18 ilmub ta riietusosakonna kaamera vaatevälja tööriistakast käes, astub riietega nagi taha nii, et tema tegevust ei jäädvustata, kell 14.45.20 lahkub riieteosakonnas ning kell 14.46 väljub kauplusest sinist värvi tööriistakastiga. Tema ees väljuvad temaga koos tulnud kaks meesterahvast ja istuvad autosse. Kell 14.47.09 istub kolmas meesterahvas sõiduautosse tagaistmele tööriistade kast kaasas. Kell 14.47.49 peatub auto kaupluse territooriumi väljapääsu kohas, kus autojuht väljub autost ja näitab midagi tema juurde tulnud isikule, seejärel sõidab auto ära (tlk 102-115). L.A kohtueelses menetluses 22.02.2019.a antud ütlustes tunnistab süüdistatav end täielikult süüdi. Ütlusi ei soovi anda, kahetseb tehtut (tlk 116-118). Eelnimetatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab L.A poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud lisaks süüdistatava süü omaksvõtule ka tunnistaja ütlustega. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad ka turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad tunnistaja ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt kuulus MAKITA komplekt COMBOKIT DLX2141AJ 18V 2X2,0AH LI, maksumusega 375 eurot, kannatanule AS Kesko Senukai Estonia, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud ese oli süüdistatava jaoks võõras vara. Kesko Senukai Estonia AS-ile kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas L.A eseme senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades aspekti, et kogutud pole andmeid selle kohta, et varastatud eseme eest oleks L.A soovinud tasuda või selle kauplusele tagastada, siis leiab kohus, et L.A eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 2 kohaselt paneb isik toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see 6 saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Samuti on kohus L.A teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime etteplaneeritult – läks poodi, võttis kauba ning möödus kassadest selle eest tasumata. Seega seadis süüdistatav eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. L.A tegutses eesmärgiga varastada kauplusest tööriistu. Prokuröri poolt on L.A süüteod kvalifitseeritud
lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasjas äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Antud kriminaalmenetluse raames on tõendamist leidnud, et L.A pani toime kolm varguse episoodi ning seda kahe päeva jooksul. Tulenevalt eelnevast on süstemaatilisuse kriteerium täidetud, kuivõrd süüdistusaktis inkrimineeritud süütegude faktiline korduvus täidab süstemaatilisuse koosseisu. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud L.A poolt
Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning L.A tuleb süüdi mõista
Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki 7 karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-11-40-04; 3-1-1-99-06). Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt töötab ta Xxxx OÜ-s ning süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt on tema igakuiseks netosissetulekuks 800 eurot (tlk 151). Andmeid, mis selliseid süüdistatava väiteid tõendaks ei ole kohtule esitatud. Süüdistatav selgitas 11.07.2019.a toimunud kohtuistungil, et tal on kohustusi kohtutäiturite ees umbes 7000 euro ulatuses (tlk 151). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate tsiviilhagide ja menetluskulude näol, siis on kaheldav kas L.A-l oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Seega kuulub L.A suhtes kohaldamisele isiku vabadust enim piirav karistusliik vangistuse näol. Hinnates süü suurust
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et L.A-le inkrimineeritakse kolme lõpule viidud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanutele reaalne varaline kahju, mida kohus ei pea väikeseks. Samuti on süüdistatava tegevuses sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis omakorda tähendab suuremat süüd. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises
§-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte mingil juhul alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus L.A-l karistuseks 9 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav temale inkrimineeritud vargused toime pannud enne Harju Maakohtu 09.01.2019.a otsust.
lg 1 kohaselt, kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus
§-s 64 sätestatud korras.
samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kuna eelmise otsusega karistati süüdistatavat ühe kuriteo eest, mis jäi katsestaadiumisse, siis käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse L.A-d kolme varavastase kuriteo toimepanemises. Käesoleva kohtuotsusega mõistetav karistus tuleb seega liita Harju Maakohtu 09.01.2019.a otsusega mõistetud karistusega. Arvestades kuriteo asjaolusid ja seda, et tegemist on samaliigiliste ja -laadsete süütegudega, peab kohus võimalikuks liitkaristust mõistes lugeda Harju Maakohtu 09.01.2019.a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskeima karistusega. Kuna 09.01.2019.a otsusega mõistetud 4 kuu pikkune karistus on süüdistataval täielikult ära kantud, tuleb see
Seega kuulub ärakandmisele vangistus kaks kuud. Nii süüdistatav kui tema kaitsja palusid kaaluda kohtuistungil L.A suhtes
sätete kohaldamist, samuti avaldas süüdistatav kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud 8 võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-8708). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühes ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. L.A on varem kriminaalkorras karistatud ning tal on viis kehtivat kriminaalkaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. L.A suhtes on kergem karistus välistatud ka seetõttu, et käesolevad kuriteod on toime pandud pelgalt paar kuud pärast eelmisest pikaajalisest vangistusest vabanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine on kohtu hinnangul L.A eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes vangistuse asendamise üldkasuliku tööga. Lisaks oleks mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et L.A suhtes on otstarbekas kohaldada üksnes reaalset vangistust. Tsiviilhagid Süüdistusakti kohaselt on kohtueelsel menetlusel kannatanu FEB AS esitanud tsiviilhagi summas 355 eurot (tlk 59-60) ja Kesko Senukai Estonia AS on esitanud kaks tsiviilhagi kogusummas 840 eurot (tlk 90, 123). Hagid põhinevad kannatanutelt varastatud asjade väärtusel. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et FEB AS-ile on tekitatud kahju 355 euro ja kannatanu Kesko Senukai Estonia AS-ile kahju kogusummas 840 eurot L.A poolt. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi revideerima ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. 9 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori ka välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Käesoleval juhul ei kuulu süüdistatavalt välja mõistmisele II astme kuritegude toimepanemise eest välja mõistetav sundraha ja seda põhjusel, et süüdistatavat on juba eelnevalt karistatud, temalt on eelmise otsusega välja mõistetud ka sundraha, ning tema kriminaalasju oleks tulnud menetleda ühes kohtumenetluses. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava L.A menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.A-l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei ole L.A esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. L.A on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis näitab, et L.A käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet L.A resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus L.A-lt välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kohustust hüvitada tsiviilhagid ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine L.A-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 15 eurot. 10 Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Aulike Salo Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.