1-19-5463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-5463 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Koik Kriminaa

§ 238

lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes B.T-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti sellele karistusele Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a kohtuotsusega mõistetud karistus neli kuud vangistust, lugedes kergema karistus kaetuks raskema karistusega, ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks kuus kuud vangistust, millest loeti kantuks eelmise otsuse järgi täielikult ärakantud neli kuud vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti kaks kuud vangistust. B.T-lt mõisteti ositi kaheteist kuu jooksul menetluskuludena välja määratud kaitsjale makstud tasu 180 eurot. Maakohus mõistis B.T-lt X AS tsiviilhagi katteks välja 355 eurot ning kannatanu K AS tsiviilhagi katteks 840 eurot. 3.
3. Maakohus leidis, et B.T-le süüdistusaktis ette heidetud kuritegude toimepanemine on tõendatud tema ütluste, samuti tunnistajate ütluste dokumentaalsete tõenditega. Tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et B.T on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Kohus tuvastas, et subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav kõiki ülal käsitletud kuritegusid toime pannes kavatsetult. Maakohus ei tuvastanud B.T tegude õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
4. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik B.T-d karistada kergemaliigilise karistusega, sest tal on suured võlgnevused ja kohus kahtleb tal piisavate rahaliste vahendite olemasolus, et rahalist karistust kanda. B.T-le karistust mõistes leidis maakohus, et tema süü on keskmine, ta ka kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult, mida kohus käsitles süüd kergendava asjaoluna, karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kokkuvõttes leidis maakohus, et B.T-d tuleb karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva, kuid kindlasti mitte selle alammäärale lähedase karistusega. Kohus arvestas karistust mõistes, et vargused on toime pandud enne Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsust. 3.
7. Seoses süüdistatava ja tema kaitsja taotlusega kaaluda kohtuistungil B.T-le mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete alusel, märkis maakohus, et B.T on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Uued kuriteod pani ta toime kõigest paar kuud pärast eelmisest pikaajalisest vangistusest vabanemist. Seega varasemad karistused ei ole talle avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine o n kohtu hinnangul B.T eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes vangistuse 2 1-19-5463 asendamise üldkasuliku tööga. Lisaks oleks mõistetud vangistuse asendamine üldkasuliku tööga vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Neil kaalutlustel on tema suhtes otstarbekas kohaldada just reaalset vangistust.
8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist B.T-le mõistetud karistuse osas, talle kergema karistuse mõistmist ja karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja nõustub küll maakohtuga, et B.T-d ei saa karistada rahalise karistusega, kuid märgib, et karistus tuleb mõista lähtuvalt toimepanija süü suurusest ning B.T-le mõistetud vangistus tuleks asendada üldkasuliku tööga. B.T-le mõistetud karistus ei ole tema teosüüga vastavuses. B.T käitumine, s.o oma süü tunnistamine kohtueelses menetluses ja kohtuisungil annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud. Süüdistatava suhtumine toimepandusse peab kindlasti mõjutama mõistetavat karistust, kuna uute süütegude ärahoidmise kui karistuse põhieesmärgi realiseerimine ei ole mõeldav seda asjaolu arvestamata. Kaitsja arvates on B.T-le üldkasuliku töö kohaldamiseks on olemas ka materiaalsed eeldused. Vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga peab kohus lähtuma põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Hõivatus üldkasuliku tööga distsiplineerib süüdistatavat ja on tõhus karistuse eesmärkide saavutamiseks. B.T on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid on motiveeritud oma eluviise muutma. Ei ole alust kahelda süüdistatava selgitustes, mille kohaselt tal ei ole sõltuvusprobleeme ning ta soovib teha tööd. Ta on tunnistanud oma süüd ning on näidanud oma käitumisega valmisolekut vastutada oma tegude eest ning kanda karistust. Üksnes B.T varasemate karistuste põhjal ei saa välistada kontrollnõuete ja üldkasuliku töö tegemise kohustuse distsiplineerivat toimet tema suhtes. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. 6.

§ 326

lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 3 1-19-5463

1. Kriminaalkolleegium leiab, et B.T edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. kaitsja apellatsioonil puudub ilmselgelt
2. Apellatsioonis esitatud taotlus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga on perspektiivitu. B.T-le varguste eest mõistetud karistus jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Maakohus on mõistetavat karistust arusaadavalt motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. B.T on varavastaste süütegude toimepanemise eest ka varem vangistusega karistatud ja ta vabanes kõigest paar kuud enne uute kuritegude toimepanemist pikaajalisest vangistusest. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et varasemad karistused ei ole talle avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti pole uued kuriteod juhuslikud, vaid B.T elustiili osa, mis juba iseenesest näitab, et ta ei ole kriminaalhooldusele sobiv isik. Seega on kohus arvestanud kõigi asjakohaste nõuetega ning jõudnud mõistetava karistuse reaalse ärakandmise vajaduse osas põhjendatud järeldusele.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 10. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 60 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu rahuldada. Nimelt on kaitsjal taotluse kohaselt kulunud apellatsiooni koostamisele kaks pooltundi.

§-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata, mis tähendab, et maakohtu otsus jääb apellatsioonimenetluses muutmata. Seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4