1-17-10265/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-10265 Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Erakorraline ettekanne Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar 27.03.2019 erakorraline ettekanne D.A `i Viru Maakohtu 02.11.2017 otsusega määratud katseaja pikendamiseks Süüdimõistetu D.A, isikukood XXX, elukoht xxx Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar esitas 27.03.2019 kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada D.A-le Viru Maakohtu 02.11.2017 otsusega määratud katseaega 1 kuu võrra. D.A tunnistati Viru Maakohtu 02.11.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistati 7 kuu 29-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi D.A täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 07.02.2018 määrusega pikendati D.A-le määratud katseagea 3 kuu võrra. Kriminaalhoolduse algus 18.11.2017 ja lõpp 02.02.2020 Erakorralise ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu kohustusi: elukohast lahkumine Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ilma luba taotlemata ja kindlaksmääratud elukohas mitteelamine. 25.03.19 teostas nooremametnik kodukülastuse hooldusaluse elukohta aadressile xxx. Antud aadressil isik ei viibinud. Nooremametnik helistas hooldusalusele ning hooldusalune väitis, et elab aadressil xxx . Hooldusalune väitis, et Maleva tänava korteris on remont. Samas oli hooldusalune 04.12.18 esitanud kriminaalhooldusametnikule avalduse, et tema uus aadress on xxx, kuna teises elukohas on remont. Hooldusaluse endine elukaaslane Z. S., kelle juures hooldusalune elas aadressil xxxKohtla-Järve kinnitas kriminaalhooldusametnikule telefonivestluses (14.03.19 ja 27.03.19), et hooldusalune elas tema juures üle kuu aja ja lahkus tema juurest elukohast enda elukohta xxx 07.03.19 26.03.19 antud seletuses väitis hooldusalune, et elas aadressil xxx rohkem kui kuu aega. Hooldusalune väitis, et on katseaja pakendamisega 1 (ühe) kuu võrra nõus. 1 Hooldusalusega on antud katseajal kohtutud 21 korda. Hooldusalune on senise katseaja jooksul korduvalt eiranud kontrollnõudeid - ei ole ilmunud registreerima ning ei ole küsinud luba elukohast lahkumiseks. Antud rikkumiste kohta on hooldusalusele koostatud kaks kirjalikku hoiatust (28.11.17 ja 26.04.18) ning kaks erakorralise ettekannet. Esimene erakorraline ettekanne koostati 01.02.2018 ettepanekuga pikendada hooldusalusele määratud katseaega 3 kuu võrra. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.02.2018 kohtumäärusega pikendati D.A -le Viru MK 2.11.17 kohtuotsusega 1-17-10265 määratud katseaega 3 (kolme) kuu võrra s.o kuni 2.02.2020, jõustus 23.02.
2. Teine erakorraline ettekanne koostati 14.06.2018 ettepanekuga pöörata D.A -le määratud karistus täitmisele. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 09.07.2018 kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmise le D.A-le Viru MK 2.11.17 kohtuotsusega 1-17-10265 mõistetud karistus, s.o 7 (seitse) kuud ja 29 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 15.08.18 kohtumäärusega tühistati Viru MK 9.07.18 määrus, millega kohus rahuldas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande ja pööras täitmisele D .A- le Viru MK 2.11.17.a otsusega mõistetud karistuse -7 kuud ja 29 päeva vangistust. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne D.A-le ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Määrati D.A -le kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametnik koostas 02.11.18 hooldusalusele uue hoolduskava, mille järgi peab hooldusalune läbima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Hooldusalune allkirjastas 8.11.18 antud hoolduskava. Hooldusalune määrati alates 14.02.19 Eluviisitreeningu programmi. Hooldusalune osales seitsmest kohtumisest vaid kahel kohtumisel ning ta arvati programmist välja. Hooldusalune ei ilmunud 07.03.19 programmi ning ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnik helistas 07.03.19 hooldusalusele, kuid hooldusalune ei võtnud telefoni vastu. Kriminaalhooldusametnik helistas 07.03.19 hooldusaluse elukaaslasele Z. S., kellel paluti hooldusalusele edasi öelda, et hooldusalune ilmuks kriminaalhooldusesse 8.03.
3. Hooldusaluse elukaaslane lubas hooldusalusele helistada ja talle edasi öelda. 08.03.19 hooldusalune ei ilmunud registreerima ega ei teavitanud taas kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik saatis hooldusalusele kaks kutset ilmumise kuupäevadega 14.03.19 ja 21.03.
4. 14.03.19 hooldusalune ei ilmunud registreerima, kriminaalhooldusametnik helistas hooldusalusele, kuid hooldusalune ei võtnud taas telefoni vastu. Kriminaalhooldusametnik helistas hooldusaluse elukaaslasele, kes väitis, et hooldusalune ei ela enam tema juures aadressil xxx Peale seda kriminaalhooldusametnik teostas 14.03.19 kodukülastus hooldusaluse elukohta aadressilexxx, kuid keegi ust ei avanud. 21.03.19 hooldusalune ei ilmunud registreerima ega ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnik helistas taas hooldusalusele, kuid hooldusalune ei võtnud telefoni vastu. 26.03.19 ilmus hooldusalune registreerima ja väitis, et oli haige ning seetõttu ei ilmunud registreerima ega Eluviisitreeningu programmi. Kriminaalhooldusametnik koostas 25.03.19 hooldusaluse perearstile I.P. järelpäringu. 26.03.19 järelpäringu vastuses teatas hooldusaluse perearst, et hooldusalune oli perioodil 13.02.201915.03.19 töövõimetuslehel. Hooldusaluse töövõimetusleht pandi kinni 15.03.19 mitteilmumise tõttu. Seega on programmis Eluviisitreening ja kriminaalhooldusesse mitteilmumised kaetud töövõimetuslehel olemisega. Hooldusalune töötab alates 10.07.18 firmas xxx. Karistusregistris 27.03.19 väljavõttest nähtub, et hooldusalune ei ole senise katseaja jooksul uusi süütegusid sooritanud. Juhindudes KarS § 74 lg 4 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada D .A-le 2 määratud k atseaega 1 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et katseaja pikendamine annab D .A-le motivatsiooni täita korrektselt kontrollnõudeid ning käituda seaduskuulekalt. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 , § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 87¹ lg 4, 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohu stuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täiotmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu D.A on rikkunud kohustust elada kindlaksmääratud elukohas ja saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumisest Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks. Katseaeg D.A suhtes on kulgenud rahuldavalt ning võttes arvesse erakorralise ettekande asjaolusid nõustub kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks. Seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et katseaja pikendamine aitab D.A-l edaspidiselt motiveerida suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse, mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Seoses eeltooduga peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks D.A-le pikendada katseaega 1 kuu võrra . Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar 27.03.2019 erakorraline ettekanne D.A-le Viru Maakohtu 02.11.2017 otsusega määratud katseaja pikendamiseks 1 (ühe) kuu võrra. Pikendada D.A-le Viru Maakohtu 02.11.2017 kohtuotsusega määratud katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 02.03.2020 Määruse ärakiri saata D.A-le ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada 3 saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 4