) § 19 lg 3 tähenduses RESOLUTSIOON 2 Väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 ja
p 1 alusel jätta menetlusaluse isiku G.Z kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023.a otsus väärteoasjas nr 2330,23,002896 muutmata. Põhikaristusena 4-kuuks G.Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg hakkab kulgema käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 alusel tuleb G.Z-il juhiluba 5 tööpäeva jooksul mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumisest arvates loovutada Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult G.Z-i (tel nr XXX, epost: XXX). Kohtuotsus edastada G.Z-ile ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.
lg 3,
lg 2,
alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks: kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveametile Lõuna prefektuuri Transpordiametile juhtimisõiguse äravõtmise osas ja G.Z-ilt juhiloa hoiule võtmiseks EDASIKAEBAMISE KORD
lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.
lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.
lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.
lg 1, 1¹ ja
lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.
lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.
lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.
lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. PÕHIOSA 12.08.2023.a väärteoprotokoll 12.08.2023.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi patrullpolitseinik E.T. väärteoprotokolli menetlusaluse isiku G.Z suhtes selle kohta, et tema 12.08.2023.a kella 01:05 ajal Tartu maakonnas XXX vallas XXXX juures liikumise suunaga XXX poole juhtis N1 kategooria mootorsõidukit RENAULT TRAFIC registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,58 +/- 0,05 mg/l. 3 Sellise käitumisega jättis G.Z täitmata liiklusseaduse (LS) § 69 lõikes 3 sätestatu ja pani toime LS § 224 lõike 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokollist nähtuvalt on G.Z tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega ning kinnitanud seda enda allkirjaga
Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Vastulauset pole esitatud
lõikes 6 sätestatu kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. 12.08.2023.a koostatud väärteoprotokollis on
Väärteoprotokollist nähtuvalt sai G.Z väärteoprotokolli kätte 12.08.2023.a. Menetlusalune isik G.Z vastulauset ei esitanud. 11.09.2023.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsus 11.09.2023.a Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri otsusega karistati G.Z-i LS § 69 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest KarS § 224 lg 2 alusel põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. G.Z-i karistati selle eest, et tema 12.08.2023.a kella 01:05 ajal Tartu maakonnas XXX vallas XXX linnas XXX juures juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,58 +/- 0,05 mg/l. Väärteo toimepanemine on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja D.R.12.08.2023 ülekuulamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga ja menetlusaluse isiku G.Z 12.08.2023.a ülekuulamise protokolliga. 11.09.2023.a otsuse koostas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi eriasjade uurija Tarvo Säälik. 11.09.2023.a kohtuvälise menetleja otsuses kajastatu kohaselt on menetlusaluse isiku G.Z süüline käitumine liiklusseaduse § 69 lg 3 nõuete rikkumisel aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli mitte väiksem kui 0,53 mg/l. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseadus § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris 4 väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi - rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisaks näeb liiklusseaduse § 224 lg 3 võimalust lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Karistuse määramisel peab juhinduma KarS § 56, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatusest toime pandud tegu (KarS § 15 lg 3), mistõttu mõjutab tahtluse liik süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena süü suurust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Menetlusalusel isikul on hetkel karistusregistri väljavõtte järgi kaks kehtivat karistust, millest üks samalaadse rikkumise eest. Kehtiva samalaadse karistuse eest määratud rahatrahv on karistusregistri väljavõtte järgi tasumata. Sel korral on G.Z mootorsõidukit Renault Trafic reg nr XXX juhtides rikkumise toime pannud nädalavahetusel, laupäeva öisel ajal XXX linnaruumis. Isikule on juba eelneval korral samalaadse rikkumise eest kohaldatud rahatrahvi, mistõttu oleks pidanud isik arvestama ning tunnetama ohtu, et järgneval korral on samalaadse rikkumise eest karistused veelgi rangemad. Vaatamata varasemale samalaadsele rikkumisele ei ole isik jõudnud piisavaid järeldusi teha ja on jätkanud sarnast käitumisviisi osaledes liikluses seisundis, kui see on lubamatu ja ohtlik nii isendale kui ka kaasliiklejatele. Politsei ülesanne ja kohustus on kõrvaldada liikluskeskkonnast isikud, kes on oma liikluskäitumisega ohtlikud osaledes liikluses autojuhina. Võttes arvesse isiku varasemat karistust, mis on ka senini tasumata ja eelpool nimetatud asjaolusid, siis seetõttu leiab kohtuväline menetleja, et sel korral ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul otstarbekas määrata isikule taas rahatrahvi, vaid kohaldada menetlusaluse isiku suhtes põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks, mis on üks kolmandik maksimaalsest sanktsiooni põhikaristuse määrast. Kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja märgib, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n.ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivseks eesmärgiks on ära hoida uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisele liikluskultuuri terviku suhtes. Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile antavale signaalile olukorras, kus aastast aastasse hukkub näiteks purjus juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, mistõttu on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes juhtimise rangeks karistamiseks (RK 3-1-1-26-03). Kohtuvälise menetleja arvates on menetlusaluse isiku poolt toime pandud tegu oma raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on aktuaalne ning asjakohane. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. G.Z 20.09.2023.a kaebuse tähtaegsus 5 12.08.2023.a väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 12.09.2023.a. Menetlusalune isik soovis kohtuvälise menetleja lahendit saada elektroonselt enda e-posti aadressile. Kohtuväline menetleja koostatud otsus on kuupäevaga 11.09.2023.a ja selles on kajastatud, et kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks selle otsuse peale on 26.09.2023.a.
lõikes 4 on sätestatud, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna väärteoprotokolli kohaselt pidi kohtuvälise menetleja otsus olema kättesaadav alates 12.09.2023.a, siis sellest tuleb lugeda
lõikes 4 sätestatud 15-päevast tähtaega.
MS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest alates loetakse tähtaja algust.
MS § 171 lg 1 kohaselt oli viimane kaebuse esitamise päev kohtuvälise menetleja 11.09.2023.a otsuse peale 27.09.2023.a. G.Z esitas kaebuse 11.09.2023.a otsuse peale kaebetähtaja sees, s.o 20.09.2023.a. Kaebus on allkirjastatud digitaalselt 20.09.2023.a. G.Z 20.09.2023.a kaebus Menetlusaluse isiku G.Z 20.09.2023.a kaebuses Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.09.2023.a üldmenetluse otsuse peale taotletakse põhikaristusena juhtimisõiguse 4-ks kuuks äravõtmise tühistamist ja karistusena rahatrahvi kohaldamist. Kaebuse kohaselt sai menetlusalune isik peale pikka tööpäeva koju, avas õlle, millest sai kaks lonksu võtta, istus rooli ning sai sõita ligi 600m ja siis näitas tal üsna suurt joovet, aga ta ei vaielnud ja mõistis enda viga. Hetkeline rahaline seis on kaebajal selline, et ta ei ole suutnud ära maksta eelmist trahvi, kuna ta vahetab töökohta. Sel põhjusel sooviks ta, et load alles jääksid. Kui tal load 4 kuuks ära võetakse, siis ei ole ta võimeline maksma mitte ühtegi võlgnevust pangale, ega ka trahve, üüri, muid arveid ning oleks töötu ja kodutu. Kaebuses avaldab G.Z , et kahetseb tehtut, et sõbra pärast nii tegi, sõber tahtis endale haiget teha, aga õnneks sai ta sõbra naise kätte, kes kiirustas koju teda toetama. Veel avaldab G.Z enda kaebuses, et kuigi ta ütles politseile, et ta kaks lonksu võttis, pole tema selliseid ütlusi kajastatud. G.Z avaldab kaebuses soovi, et talle load alles jääksid ja kokku lepitaks maksegraafik, kuna hakkab käima tööl Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Järvamaal, põhiosas Põhja-Eestis. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht Kohtuvälise menetleja 28.09.2023.a kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotleb kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata jätmist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdeti taadeldud ja tehniliselt korras tõendusliku alkomeetriga. Mõõtmist teostas vastavat pädevust omanud politseiametnik. Kohtuvälise menetleja hinnangul on tegemist õiguslikku alust omava mõõtetulemiga ja viimane saab olla aluseks karistuse määramisel. Väärteoasja materjalidest nähtub, et G.Z juhtis 12.08.2023 kella 01:05 ajal mootorsõidukit ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,53 mg/l, mis on kohtuvälise menetleja hinnangul väga selgelt tajutav kogus alkoholi inimese 6 organismis. Kohtuvälise menetleja arvates ei ole kahtlust selles, et menetlusalune isik poleks tajunud seda, et tema tervislik seisund ei luba mootorsõidukit juhtida. Seega on tegemist tahtliku teoga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur, kuna õigusrikkumine pandi toime XXX linnaruumis aktiivselt kasutataval tänaval. Sel ajal toimus XXX linnas mitmepäevane Eesti hiphop festival, millest võtab igal aastal osa väga palju noori. Lisaks oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus suur, jäädes liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo mõõtevahemiku keskele. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik soovib otsuses karistusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks muuta rahatrahviks põhjendusega, et ta vahetab töökohta ja juhtimisõigus on oluline tööl käimiseks. Kohtuväline menetleja mõistab inimlikult tekkida võivaid raskusi, kuid on seisukohal, et menetlusalune isik oli teadlik, et arvestades nii elukohta kui ka vajadusi eluks ja tööks, on tähtis tema jaoks juhtimisõigus. Kõiki neid asjaolusid arvestades on isikul ometigi kehtivad karistused ja ka juulis samalaadse rikkumise eest määratud rahatrahv on senini maksmata. Kuna isikul on samalaadne kehtiv karistus ja tema osas juba on kohaldatud karistusena rahatrahvi, siis oleks pidanud G.Z juba enne käesolevat rikkumist olema teadlik, et karistused muutuvad oma iseloomult rangemaks ja järgmisel korral alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimise eest võib karistuseks olla juhtimisõiguse äravõtmine. Kuigi juhtimisõigusest ilmajäämine on ebameeldiv ja tekitab lisaraskusi, siis on karistuse määramisel alati eripreventiivne eesmärk ning Eesti Vabariigis ei tohi juhtimisõigust karistusena ära võtta üksnes neilt juhtidelt, kes kasutavad sõidukit oma liikumispuude tõttu. Politseile teadaolevalt menetlusalusel isikul seda probleemi ei ole. Karistuse tõttu teatud ebamugavuste tekkimine panebki rikkujad rohkem mõtlema, kuidas teha oma elus korrektuure, et midagi taolist enam juhtuda ei saaks. Siis täidab karistus oma eesmärki. Karistuse määramisel peab kohtuväline menetleja arvestama lisaks asjaoluga, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seega on igati põhjendatud, et riigi poolt seatud karistusmäär taolise rikkumise eest on väga kõrge ja range. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi alkoholisisaldus mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla üle 0,10 milligrammi. Käesolevas asjas on tõendatud, et G.Z väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,53 mg/l. Selline üleastumine mootorsõiduki juhi poolt kvalifitseerub liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ning on sanktsioneeritav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Lisakaristusena võib juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada alates kolmest kuust kuni üheksa kuuni (isikud, keda pole varasemalt samalaadse süüteo eest karistatud) või siis kuni kaheteistkümne kuuni (isikud, keda on varasemalt samalaadse süüteo eest karistatud). Kuna liiklusseaduse kohaselt on sellise joobeastmega mootorsõiduki juhtimise eest ette nähtud karistus põhikaristusena kas rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümneks kuuks ja lisaks lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, siis on kohtuväline menetleja määranud põhikaristusena vaid juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja leiab, et isikule ei olnud otstarbekas määrata rahatrahvi, kuna varasemalt isikule määratud rahatrahv on maksmata ja eelmine samalaadne rikkumine on juhtunud kõigest poolteist kuud varem ning seetõttu leidiski kohtuväline menetleja, et ei ole otstarbekas kohalda juhtimisõiguse äravõtmist sel korral ka lisakaristusena. Seisukoha autor lisab, et maksmata rahatrahv on määratud samalaadse rikkumise eest. Ehk siis käesoleva rikkumise juures on kohtuväline menetleja jätnud rakendamata lisakaristuse ja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise neljaks kuuks, mis on üks kolmandik arvestades võimalikku maksimaalset määra. 7 Eelnevalt on menetlusalusel isikul kaks kehtivat karistust, ka teine kehtiv karistus on liiklusalase süüteo eest. Vaatamata kehtivale samalaadsele karistusele ei ole isik suutnud teha piisavaid järeldusi ja on jätkanud sarnast käitumist, osaledes liikluses sõidukijuhina seisundis, kui ta seda teha ei tohiks. Samuti näeb kohtuväline menetleja, et isikule on väljastatud esmased juhiload 19.05.2022 ja selle lühikese perioodi jooksul on ta korduvalt pannud toime liiklusalaseid rangelt karistatavaid rikkumisi. Seega ei jäänud kohtuvälisel menetlejal muud üle, kui kasutada menetlusaluse isiku liikluskäitumise mõjutamiseks karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kõike eelnevalt mainitut arvesse võttes otsustaski menetleja rahatrahvi asemel määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise põhikaristusena. Menetlusaluse isiku enda sõnade kohaselt avas ta pärast pikka tööpäeva koju jõudes õlle, millest võttis kaks lonksu enne sõidukit juhtimist ning ta jõudis sõita kõigest 600 meetrit, kui teda peatati. G.Z väidab, et sellest ka nii suur näit. Kohtuväline menetleja sellega ei nõustu, sest G.Z on peatatud kinni 12.08.2023 kell 01.05, kuid tõendusliku alkomeetri väljatrüki järgi on tõenduslikku alkomeetrisse puhumist alustatud kell 01.20. Politseiametnikud on täitnud seega tõendusliku alkomeetri kasutusjuhendi järgset nõuet, mis seisneb selles, et enne mõõtmise alustamist järgida 15-minutilist ooteaega pärast viimast alkohoolse joogi tarbimist. Sellest tulenevalt ei ole alust kahelda mõõtetulemuses. Kommenteerimaks kohtuvälise menetleja määratud karistust, on käesoleva seisukoha autor arvamusel, et see vastab menetlusaluse isiku süüle ja karistuse soovitud eesmärkidele. Kohtuväline menetleja on kohaldanud vaatamata menetlusaluse isiku süüle siiski ainult põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ning rakendatud meede oma olemuselt pole menetlusaluse isiku tegu arvestades ebaproportsionaalne. Käesolevas olukorras on politsei täitnud oma kohustust Eesti Vabariigi ja selle kodanike ees, kõrvaldades liikluskeskkonnast isiku, kes selgelt pärsib viimase ohutut toimimist. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut ja õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse eripreventiivseid eesmärke, on põhjendatud taolise karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et G.Z kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Pooled on nõus kirjaliku menetlusega 28.03.2023.a teatas G.Z enda digitaalselt allkirjastatud pöördumises, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (lk 18-19). Kirjalikus seisukohas kaebus kohta pidas kohtuväline menetleja võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht
lg 1 alusel lahendab kohus G.Z 20.09.2023.a kaebuse kohtuvälise menetleja 11.09.2023.a otsuse peale kirjalikus menetluses. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus, olles hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et G.Z pani 12.08.2023.a kella 01:05 ajal toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ja teda on selle eest põhjendatult karistatud põhikaristusega 4-ks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega. Alust kohtuvälise menetleja 11.09.2023.a otsuse tühistamiseks pole. 8 Sõiduki juhtimine alkoholi tarbinuna Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 30) on tõendatud, et G.Z , elukohaga XXX XXX, kõrvaldati 12.08.2023.a kella 01:05 ajal XXX XXX juures sõiduki N1 RENAULT TRAFIC registreerimismärgiga XXX juhtimiselt kuni kainenemiseni, kuna LS § 91 lg 2 p 2 alusel oli alust arvata, et G.Z veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 30) on tõendatud, et G.Z ei avaldanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamisel sellele ühtegi vastuväidet, ei teinud ühtegi avaldust ega esitanud ühtegi taotlust. Taotluste esitamiseks ette nähtud 5-realine osa sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse allosas on jäänud täiesti tühjaks. G.Z allkirjastas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ühegi avalduseta ja märkuseta, kinnitades enda allkirjaga ühtlasi ka selle otsuse kättesaamist (lk 30 all). Transpordiameti e-teeninduses on elektroonselt kõigile soovijatele tagatud võimalus, sisestada sõiduki registreerimismärk ja saada selle sõidukiga seonduvad andmed (välja arvatud andmed omaniku ja kasutajate kohta). Sisestades Transpordiameti e-teenindusse sõiduki taustakontrolli alla andmed: „XXX“, saabuvad elektroonselt andmed selle kohta, et tegemist on musta värvi RENAULT TRAFIC kaubikuga, kategooriaga veoauto N1 (lk 42-44). Eeltoodust nähtub, et G.Z juhtis 12.08.2023.a kella 01:05 ajal XXX XXX juures musta värvi kaubikut-väikebussi RENAULT TRAFIC registreerimismärgiga XXX. Meediast on teada, et samal ajal toimus XXX Eesti Hip-Hop Festival, mis hõlmas kuupäevi 11.-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.