Obsah (9)

§ 238§ 3211§ 319§ 331§ 32§ 268§ 318§ 237§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-5010 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Ko

§ § 32 6lg 2 p 1 alusel jätta süüdistatava poolt esitatud täiendav apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada apellandile. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 SÜÜDISTUS:

1. M.O süüdistatakse selles, et tema, juhtis 16.05.2018 kella 08:20 ajal Rapla linnas XXX juures suunaga Tallinna mnt poole alkoholijoobes olles (alkoholijoove 0,83 mg/l, mis mõõdeti tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0057) registreerimata mootorsõidukit mopeedi L1E JMSTAR Spray (mootori mudel XXXXXX , võimsusega 2 kW, kiiruse piiranguga 45 km/h). Oma teoga rikkus M.O liiklusseaduse § -de 69 lg 1; lg 2 p 1 nõudeid, mis sätestavad, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani M.O toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS:
2. Maakohus tunnistas M.O süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning mõistis karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 238

lg 2 alusel vähenda s karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurenda skäesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.02.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 (kümme) kuud vangistust, võrra ning mõist is liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas eelvangistuse karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise aja alguseks 16.05.2018.a. Tõkendi, vahistamine, tühistas kohtuotsuse jõustumisel. APELLATSIOON:

1. Süüdistatav märgib, et kohtueelse uurimise käigus tehti mitmeid vigu. Ei arvestatud tema ütlustega, kirjapandud tekst, mida arvestati, on moonutatud. ML on andnud valeütlusi. Süüdistatav teeb viite kriminaalhooldaja erakorralisele ettekandele ning märgib, et mingit alkomeetrit ta registreerimise ajal ei näinud. Joobekontroll ei ole registreeritud. Erakorralises ettekandes märgitu ei vasta tegelikkusele. Ta on täitnud kõik keelud peale alkoholi tarbimise keelu. Pärast vabanemist võttis ennast töötuna arvele ja käis ka tööl. Vormistamine pidi toimuma järgneval nädalal. Ta ei ole sõitnud Mahlamäe ja Koidu tänava ristmikul nagu väidab tunnistaja ML. Tema sõitis Mahlamäe garaažide vahelt XXX maja ette. Peatumismärguannet ei antud ja eest ta ära ei sõitnud. Peatati ta alles pärast mopeedi seisma jätmist. Talle ei pakutud alkomeetrit ega mingit puhumist. Küsiti kas ta on nõus vereproovi andma ja koos politseiga sõideti kiirabisse, kus andis vereproovi. Politseitöötaja on andnud valeütlusi. Tunnistab, et silmad võisid läikida ja võis ka alkoholilõhn olla ,kuid alkomeetrisse puhumist ei olnud. Politseijaoskonnas tunnistas, et võib olla joove . Ei soovinud pärast vereproovi alkomeetrisse puhuda, kuid kuna tal oli vaja koju saada, siis nõustus puhuma. Puhus 0,83, kuid ka seda näitu talle ei näidatud. Ametnikel puudub õigus seaduse vastaselt toimida. Märgib, et kriminaalasjas nr 1-18-858 tehti vale otsus varguse osas. Ta ei ole nõus sellega, et tal oli kriminaalne joove kuna eelmisel õhtul jõi vaid õlut ja öösel magas. Talle alkomeetri näitu ei tutvustatud. Vereanalüüsi vastust ei ole esitatud. Mingi joove tal oli, selles osas rikkumist tunnistab. 2 Esitatud dokumendid on kallutatud tema kahjuks. Palub kriminaalasja materjalid uuesti läbi vaadata ja teha objektiivne otsus. Ta ei arva, et on nii ohtlik, et peab 1,2 aastat vangistuses viibima. Ta ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda. Registreerimata roller oli tehniliselt korras. Vangistus ei ole tema alkoholiprobleemidele lahenduseks.
3. august 2018 aastal esitas süüdistatav ringkonnakohtule apellatsioonilisa. Kolleegium selgitab, et

§ 3211

lg 1 näeb küll ette apellandile võimaluse juba esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada, kuid seab sellele ajalise piirangu, kohustades seda tegema enne apellatsioonitähtaja lõppu.

§ 319

lg 3 kehtestab, et vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistatav on maakohtu tervikotsuse kätte saanud

1. juuli 2018( t.lk.110). Seega oli apellatsioon i esitamise viimaseks päevaks
2. august
3. Süüdistatav on esitanud apellatsiooni täiendused pärast seaduses ettenähtud tähtaega ja tähtaja ennistamise taotlust pole esitatud. Kolleegium osutab, et lisa a pellatsiooni näolpole tegemist ringkonnakohtu poolt
4. augusti 2018 aasta määruses äranäidatud kirjaliku seisukohaga, kuivõrd kirjalikud seisukohad

§ 331

lg 11 p 2 kohaselt on teiste, mitte apellandi, kirjalik arvamus esitatud apellatsiooni ja selle piires kohtuotsuse kohta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 32

6 lg 2 p 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni täiendused läbi vaatamata ja tagastab apellandile. 1 5. M.O kaitsja esitas

§ 331

lg 1 p 2 ettenähtud alusel ringkonnakohtule kirjaliku seisukoha, milles toetab süüdistatava M.O apellatsiooni. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga ning kaitsja seisukohaga märgib alljärgnevat.
2. Vaidlustatud kriminaalasjas oli süüdistus esitatud M.O- le KarS § 424 järgi ja vastavalt

§ 268

lg-le 1 on maakohus esitatud süüdistuse piires kriminaalasja ka arutanud ning lahendi teinud.

§ 318lg 1 kohaselt on süüdistataval õigus esitada apellatsioon maakohtu otsuse peale.

Ringkonnakoh us on pädev arutama kriminaalasja apellatsiooni alusel, kuid seda kriminaalasjas esitatud süüdistuse ja vaidlustatud kohtuotsuse raamides. Seetõttu kõik süüdistatava apellatsioonis esitatud väited, mis puudutavad varasemates kriminaalmenetlustes tema ebaseaduslikku süüdimõistmist jäävad kolleegiumi poolt tähelepanuta.

1. Süüdistatav on apellatsioonis vaidlustanud otsust tõendite usaldusväärsuse osas. Nii on apellant väitnud, et tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused on moonutatult kirja pandud, tunnistaja ML on andnud valeütlusi, tema joovet sündmuskohal ei kontrollitud, alkomeetri näitu temale ei tutvustatud. Samuti on apellant esitanud väite, et temalt võeti ka vereproov, kuid sellekohast dokumentatsiooni pole kohtule esitatud. 8.
2. Kolleegium osutab, et süüdistatav on esitanud kohtueelsel uurimisel prokuratuurile taotluse lühimenetluse kohaldamiseks( t.lk. 68). Prokuratuur on lühimenetluse taotlusega nõustunud ning maakohus ongi esitatud süüdistusakti alusel M.O lühimenetluses kohtu alla andnud ( t.lk. 74). 3 Kohtuistungi protokollist ( t.lk. 83-88) nähtub, et kohtu poolt süüdistatavale selgitatud õigused on M.O -le olnud arusaadavad. Pärast prokuröri poolt süüdistusakti avaldamist ja tõenditest ülevaadet , on süüdistatav vastanud kohtule, et süüdistus on jätkuvalt arusaadav, tunnistab ennast süüdi, nõustub lühimenetluse kohaldamisega. Süüdistatav ei esitanud ühtegi vastuväidet prokuröri poolt kohtule esitatud tõendite vastuvõtmise kohta ega tõstatanud esit atud tõendite usaldusväärsuse küsimust. Samuti oli tal teadvalt võimalus enne kohtuliku uurimise lõp pemistloobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest, kuid süüdistatav kinnitas taotlust. Seega on süüdistatav ise loobunud tunnistaja ristküsitlemise ning nende ütluste usaldusväärsuse kontrolli ja uute tõendite esitamise õigusest. Kohtuotsusest nähtuvalt kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud tõendite seaduslikkuse ja usaldusväärsuse osas ning kohus on pidanud tõendeid piisavateks kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses. 8.
3. Kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei too kaasa tõendite ümberhindamist. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on süüdistatav soovinud ütlusi anda, mis

§ 237lg 5 kohaselt on ka lühimenetluses lubatud ning toi mub ristküsitlusena.

Süüdistatav on tunnistanud inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ning on kuriteo toimepanemise kohta ütlusi andnud. Kohtumenetluse pooled ei ole taotlenud ristküsitlemisel antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist. Tema poolt kohtuistungil antud ütlused ei ole olnud vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Maakohus on käsitanud süüdistatava ütlusi usaldusväärse tõendina ning on kohtuotsuse tegemisel ka aluseks võtnud. Seega on ainetu apellatsioonis esitatud väide, et maakohus on otsuse tegemisel arvestanud moonutatuna kirja pandud tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. 8.

1. Apellant väidab, et joovet indikaatorvahendiga ei kontrollitud. Kolleegium osutab, et vastavalt Korrakaitseseaduse § 38 lg-le 1 on politsei l õigus kohapeal kontrollida alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus esmalt indikaatorvahendiga. Asjaolu, et
2. mail 2018 kell 08.21 kontrolliti M.O-l alkoholijoobe olemasolu indikaatorvahendiga on tõendatud vahendi kasutamise protokolliga ( t.lk. 3), kuhu M.O on ise kahele kohale allkirja kirjutanud. Samas pole süü tõendatuse küsimuse lahendamisel indikaatorvahendi kasutamine oluline kuna alkoholimäära nimetatud vahendiga pole võimalik tõendada. Maakohus ei ole M.O joovet tuvastanudki indikaatorvahendi kasutamise protokollile tuginevalt, vaid on selle lugenud tõendatuks kooskõlas KorS § 38 lg s- 1 sedastatuga tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis ja näidu väljatrükis esitatud andmete alusel. Tõendusliku alkomeetri kasutamist politseijaoskonnas kinnitab ka apellant ise, kuid esitades küll alkomeetri näidu, väidab, et talle seda ei tutvustatud. Selline väide on kummut atud t õendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõtetulemuste väljatrüki andmetega, milledest nähtuvalt on M.O need allkirjastanud ja mõlemalt tõendilt nähtub ka lõplik mõõtetulemus, milleks oli 0,83 mg/l. 8.
3. Apellant märgib, et temalt võeti enne alkomeetrisse puhumist ka vereproov, kuid sellekohast dokumentatsiooni toimiku ei ole. Kolleegium selgitab, et KorS § 38 lg 1 kohaselt indikaatorvahendi positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Seega näeb seadus ette alternatiivse alkoholijoobe tuvastamise võimaluse, mitte ei näe ette mõlema variandi kohustuslikkust ega ka alkoholijoobe tuvastamist vaid vereproovi uuringutega. 4 KorS § 38 lg 4 kohaselt toimub alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga juhul, kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga. Vaidlustatud kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli nõus tõendusliku alkomeetri kasutamisega, mistõttu nimetatud mõõtetulemuse alusel on alkoholijoove 0,83 mg/l tuvastamist leidnud ning lisaks eelnevale tõendile veel ka vereproovi analüüsi tulemi kohtule esitamata jätmine mingit tähtsust süü tõendatuse seisukohast ei oma. 8.
4. Tunnistaja ML, politseitöötaja, ütlusi on maakohtus vahetult uuritud. Süüdistatav on väitnud, et politsei eest ära sõitmist ei toimunud ja tema ristmikul ei sõitnud. Kolleegium leiab, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole alust kahelda. Nii on süüdistatav apellatsioonis väitnud, et ta sõitis garaažide vahelt XXX maja ette. Ka tunnistaja ML on andnud ütlusi, et jõudes patrullautoga Raplas Mahlamäe ja Koidu tänava ristmikule, märkasid, et neist eespool keeras garaažide vahelt teepeenrale ja seejärel sõiduteele oranž mopeed( t.lk. 11- 12). Seega ei ole tunnistaja väitnudki, et süüdistatav ületas mopeediga ristmikku ning süüdist atav ontunnistaja ütluste sisu osas esitanud eksliku väite . Kolleegiumil puudub alus kahelda politseitöötaja tunnistuses sellest, et paarimees lülitas peatumismärguandena sisse vilkuri, kuid süüdistatav ei peatunud koheselt , vaid sõitis läbisõidutõkete vahelt läbi XXX parklasse. Nimetatud parklasse sõitmist kinnitab ka apellant ise. 8.
5. Apellandi etteheited kriminaalhooldaja erakorralise ettekande sisule jäävad vaidlustatud kriminaalasjas tähelepanuta. Erakorraline ettekanne ei ole vaidlustatud kriminaalasjas tõendiks ja maakohus ei ole sellisele tõendile ka otsuses tuginenud.
6. Apellatsioonis on süüdistatav leidnud, et vangistus ei aita lahendada alkoholiprobleeme ja temale määra tud karistus on liiga karm kuivõrd ta ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda. Kolleegium märgib, et nii nagu maakohus on juba otsuses põhistanud, arvestab kohus toimepandu süü suurust ja mõistab karistuse toimepandu eest. Seega asjaolu, et M.O ei ole toime pannud veelgi raskemate tehioludega kuritegu ei anna seaduslikku alust seadusega kooskõlas oleva ja põhistatud karistuse muutmiseks. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo eest mõistis maakohus karistuseks 6 kuulise vangistuse ja põhjendas ka piisava selgusega miks ei ole M.O isikuks, keda on võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Kolleegium leiab, et mõistetud vangistuse määra on maakohus samuti veenvalt põhjendanud ja kolleegiumil puuduvad alused veelgi leevendada alla sanktsiooni keskmist määra jääva t karistust. 1 aasta ja 2 kuulise vangistuse mõistmise tingis süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine katseajal, mis tõi kaasa KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise. Apellandi poolt viidatud alkoholisõltuvus ei ole asjaolu, mis annaks aluse maakohtu poolt mõistetud seadusliku karistuse tühistamiseks ja leebema karistuse mõistmiseks.
7. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, etesitatud apellatsioon ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on selgelt ja piisava põhjalikkusega analüüsinud kohtule esitatud tõendeid, milledele on M.O süüküsimuse lahendamisel kohus tuginenud. Faktiliste asjaolude tuvastamisel järgis ko huskriminaalmenetlusõigust ning kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Karistuse mõistmisel on maakohus lähtunud KarS § 56 sätestatust. Kohus on karistuse liiki ja määra veenvalt põhjendanud ning on karistusmäära valikul kõiki seda mõjutavaid kergendavaid asjaolusid juba arvestanud. Ringkonnakohtul puuduvad seaduslikud alused maakohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 5
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 26.

juuni 2018 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6