4-23-3626/25

(230223011430)Kohtunik Merit Bobrõšev Sekretär Christelle Diana Rajaveer Väärteoasi D. L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 19.10.2023 otsuse nr 230223011430 peale, millega D. L.d karistati LS § 227 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Tõlk Natalija Mehh Kaebuse esitaja D. L. isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja M. K. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 126 lg 2, § 192 ja § 193, kohus määras: Jätta D. L. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.10.2023 üldmenetluse otsusele VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. Asitõend/salvestis: - toimikus paiknev CD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 4-23-3626

1. PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 19.10.2023 otsusega karistati D. L.d LS § 227 lg-s 2 nimetatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteoetteheite kohaselt juhtis D. L. 29.09.2023 kella 15.31 ajal Harjumaal Tallinna linnas Männiku teel Pärnu maantee ja Kagu tänava vahel mootorsõidukit kiirusega 74 km/h +/- 3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
2. D. L. kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus.
3. Kohus võttis D. L. kaebuse menetlusse ja määras seda arutada 23.11.2023 kohtuistungil. Kohus tegi kaebaja osavõtu istungist kohustuslikuks, selgitades määruses, et kaebaja kaebuse arutamisele ilmumata jätmise korral jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.
4. Kaebaja taotles kohtult haiguse tõttu kaebuse arutamise edasilükkamist.
5. 23.11.2023 määrusega rahuldas kohus D. L. taotluse, määrates kaebust arutada 04.12.2023 kell
6. Kohus kordas määruse resolutsioonis, et kaebaja kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärjeks on kaebuse läbivaatamata jätmine.
7. D. L. kinnitas 23.11.2023 kell 17.33 edastatud e-kirjaga kohtukutse kättesaamist. Kohtukutses on selgitatud, et istungile ilmumata jätmisel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. 04.12.2023 kohtuistungile D. L. ei ilmunud ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8. VTMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt VTMS §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Analüüsides kaebuse arutamise edasilükkamise aluste esinemist VTMS § 125 mõttes, siis edasilükkamise aluseid arutataval juhul ei eksisteeri. VTMS § 125 lg 1 kohaselt on kaebuse arutamise edasilükkamise eelduseks isiku põhjendatud taotlus ja lisaks näeb säte ette, et kaebuse arutamist on võimalik edasi lükata vaid ühel korral. Arutataval juhul ei ole D. L. taotlenud kaebuse arutamise edasilükkamist ja isegi juhul, kui taoline taotlus oleks kohtuni jõudnud, puudub alus selle rahuldamiseks, et seadusandaja on ette näinud, et kaebuse arutamist on võimalik edasi lükata vaid ühel korral. Asjaolude kirjeldusest nähtub, et kohus on kaebuse arutamist D. L. taotluse alusel juba ühel korral edasi lükanud. Sellest järeldub, et VTMS § 125 lg 1 lauses 1 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning olukorras, kus kaebaja jättis kohtuistungile ilmumata, kuigi kohus oli teinud tema kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, teeb kohus lahendi, millega jätab kaebuse sisuliselt läbi vaatamata VTMS § 126 lg 2 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 2