1-11-3615/204

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-3615 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu (isikukood Ander Sagadi 36510250309), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. augusti 2017 määrus jätta muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Ander Sagadi süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 9 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 12 päeva vangistust võrra. Lõplikuks karistuseks jäi 9 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. A. Sagadile mõistetud karistusest loeti kantuks ajavahemik
11. september 2010 kuni
12. märts 2012, s.o 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva. Karistuseks loeti seega 7 aastat 11 kuud ja 4 päeva, mille kandmisele asus A. Sagadi
13. märtsil
14. A. Sagadi vabanemise tähtaeg on
15. veebruar
17. Viru Maakohtu
18. augusti
19. a määrusega jäeti A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjendustel. Kohus märkis, et A. Sagadil on 2 kehtivat kriminaalkaristust, ent arhiveeritud karistusregistri andmetel on neid
20. Reaalset vangistust kannab A. Sagadi viiendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Tähelepanuta ei saa jätta, et A. Sagadi kannab karistust raske I astme kuriteo toimepanemise eest. Täidetud ei ole ka kinnipeetava vabastamise oluline eeltingimus – tema õiguskuulekas käitumine vangistuses. A. Sagadil on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ta ei suuda ka vanglas range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale, seetõttu tekib kahtlus, kas ta suudab seda teha vabaduses. Enamik A. Sagadi kuritegudest on toime pandud grupis, mis viitab kuritegelike sidemete olemasolule. Kuritegude toimepanemisel on ta olnud eesvedaja rollis. Käesolevalt kannab A. Sagadi karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, ajal mil ta oli vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. See näitab, et A. Sagadi ei osanud hinnata talle antud võimalust kanda karistust vabaduses. Samuti puudub eeltoodust tulenevalt kohtul kindlus, et A. Sagadi suudaks pika katseaja sel korral edukalt läbida. Uue kuriteo toimepanemise riski pidas kohus samuti arvestatavaks. Ka vangla ja prokuratuur ei toeta A. Sagadi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Karistusaja lõpuni on jäänud 4 aastat ja 5 kuud – A. Sagadi vabastamine ei vastaks ühiskonna õiglustundele, oleks ennatlik ning ei vastaks karistuse eesmärkidele. Kohus luges positiivseks selle, et A. Sagadi on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi ning tal on vabanedes elukoht MTÜ-s Lootuse Küla. Samas leidis kohus, et negatiivsed asjaolud positiivseid üles ei kaalu.
21. A. Sagadi vaidlustas maakohtu määruse ja taotleb enda vabastamist elektroonilise valvega. Määruskaebuse argumendid on lühidalt kokkuvõetult järgmised. Kohus on tõendeid hinnanud valikuliselt, mis on kaasa toonud kriminaalmenetluse olulise rikkumise. Seades ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse erandlike asjaolude esinemisega, on kohus ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust. Kohus on tuginenud vangla ja prokuratuuri materjalidele, ent hindamata jätnud A. Sagadi poolt esitatud materjalid. Ometi osundas A. Sagadi kohtu tähelepanu vangla iseloomustuse puudustele ning ebaseaduslikkusele. Viru Vangla materjalidest nähtub, et kontaktisik M. Saar koostas omaalgatuslikult nn „iseloomustuse“, selle allkirjastas aga M. Hõrak, kes ei saanud kuidagi iseloomustuse koostamisega seotud olla, sest viibis koolitusel. Iseloomustuses on kajastatud varasemaid karistusi, mis on aga arhiveeritud. Iseloomustuses on märgitud, et A. Sagadit on korduvalt määratud tööle koristajana, ent ta ei olevat reaalselt tööle asunud põhjendades seda halva tervisega. Kohus jättis tähelepanuta, et tervis on A. Sagadil tõepoolest halb. Tööst keeldumise eest ei ole A. Sagadit 3 aastat ja 6 kuud karistatud. A. Sagadit on 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, ent nendest 2 on ta halduskohtus vaidlustanud. Samuti on kohus arvestanud riskiprotsente, mille kujunemine on aga meelevaldne ning arusaamatu. Viru Vangla iseloomustuses on märgitud, et isa hülgas A. Sagadi. Kõikides muudes analoogsetes situatsioonides öeldakse, et vanemad lahutasid. Prokuröri seisukoht väljendab tema enda, mitte prokuratuuri seisukohta. A. Sagadi leiab, et ka Viru Maakohus pidanuks oma kohtumääruses arvestama riigiprokurör A. Ülviste seisukohaga ja kriminaalkolleegiumi seisukohtadega määruses nr 3-1-1-70-16, mitte aga võtma autoriteetseks allikaks vangla kontaktisiku võltsitud iseloomustust ning abiprokuröri nägemust, mis on vastuolus nii viidatud lahendi seisukohtade kui ka seaduse mõttega. Kohtu seisukoht, mille kohaselt tuleb reeglina süüdimõistetul ära kanda kogu karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetule ennetähtaegset vabastamist, on vastuolus Riigikohtu viidatud määruse p-ga
22. A. Sagadi leiab, et kui kohus oleks arvestanud riigiprokuröri arvamust ning Riigikohtu lahendi seisukohti, siis oleks ta pidanud arvestama, et A. Sagadi on ära kandnud enam kui poole oma 9 aasta, 4 kuu ja 12 päeva pikkusest karistusest ja tal on 9-aastane poeg, kes vajab isa praegu ning kohustused 82-aastase isa ees. Kohus oleks pidanud arvestama, et A. Sagadi on nõus vabatahtlikult minema elama MTÜ-sse Lootuse Küla, kus on lisatingimused, tugevdatud distsipliin ja reeglistik, mis tagaks omakorda käitumiskontrolli teostamist. Tõenäoliselt oleks Viru Maakohus sel juhul vabastanud A. Sagadi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega – 4 aasta pikkune katseaeg tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel oleks piisavalt pikk ja motiveeriv, mitte nagu kohus leidis „ei vastaks ühiskonna õiglustundele“. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23. Ringkonnakohus, vaadanud läbi kaebuse ja maakohtu määruse ning toimiku, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata. 4.1 Apellatsioonikohus leiab, et maakohtu määrus sisaldab küll kohtupraktikas aegunud seisukohti (näiteks, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ja üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetule ennetähtaegset vabastamist, samuti osundamine kustunud karistustele), ent ülejäänud osas on maakohtu määrus kaalutletud ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. 4.2 KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. 4.3 A. Sagadi kaebuse keskne väide on see, et kui kohus oleks arvestanud Riigikohtu lahendi seisukohtadega asjas nr 3-1-1-70-16 ja sama asja menetluses osalenud riigiprokuröri A. Ülviste seisukohti, siis oleks ta A. Sagadi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastanud. Nagu öeldud, ei heida apellatsioonikohus praegusel juhul maakohtule A. Sagadi vabastamata jätmisel kaalutlusotsuse vigu ette. Tuleb märkida, et kohus peab arvestama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid iga kinnipeetava puhul personaalselt. Selliselt on maakohus ka toiminud. Tuleb märkida, et A. Sagadi tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ei ole abiprokurör E. Pustak tuginenud vaid enda seisukohale, vaid küsinud ka kriminaalasja menetlenud prokurör H. Aadamsoo arvamust. 4.4 Ennetähtaegse vabastamise menetluse käigus peab kohus eeskätt hindama seda, kui suur on uute kuritegude aset leidmise tõenäosus kinnipeetava poolt (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
24. trükk, § 76/4.2.1). Praegusel juhul nähtub vabastamata jätmise kaalutlustest, et A. Sagadit on korduvalt karistatud. Ta kannab juba viiendat vabadusekaotuslikku karistust. Sellest järeldas kohus, et A. Sagadi ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Sellele asjaolule määruskaebuse esitaja vastu ei vaidle. Edasi on kohus osundanud sellelegi, et ka A. Sagadi käitumisest vangistuses ei ole võimalik teha järeldusi tema muutumisest, sest isik ei suuda alluda korrale kinnipidamisasutuses, mis seab kahtluse alla õiguskuuleka käitumise vabaduses. Ka selline kohtu väide on igati aktsepteeritav ja seda ka kassatsioonikohtu praktikas, mis on üheselt sel seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku õiguskuulakas käitumine, mida tuleb esmajoones hinnata selle kaudu, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ning kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt osundatud lahendi p 20). Praegusel juhul on kohus arvestanud nii seda, et A. Sagadit on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, aga ka seda, et ta on osalenud sotsiaalprogrammis. Väärib märkimist, et ehkki A. Sagadit on sotsiaalprogrammis osalemise eest kiidetud, on teda siiski peale programmi läbimist korduvalt olnud alus distsiplinaarkorras karistada. Selle tõttu ei saa teha ühest järeldust, et individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohus leiab, et ehkki A. Sagadi on 2 distsiplinaarkaristust vaidlustanud, ei ole nendele tuginemine kohtu viga, sest lõplikku lahendit nendes küsimustes ei ole. Kehtivast haldusaktist tulenevad õiguslikud tagajärjed ei kao ka siis, kui isik on esitanud halduskohtule kaebuse (HMS § 60 lg-d 1 ja 2 ls 1, § 61 lg 1 ls 1), s.t haldusakt kehtiv ka juhul, kui see kohtus vaidlustatakse. Samas on õige A. Sagadi väide, et tööst keeldumise eest ei ole teda karistatud. Iseloomustuse kohaselt on A. Sagadi määratud tööle alates
25. novembrist 2016, ent ta ei ole reaalselt tööle asunud. Millistel põhjustel, see iseloomustusest ei selgu. 4.5 Kinnipeetava enne tähtaega vabaks laskmine on kriminaalpoliitiline otsustus, mille tegemisel tuleb arvestada kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jms (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
26. trükk, § 76/4.3). Apellatsioonikohus leiab, et A. Sagadi puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks ka tema varasemat käitumist ja kuriteo asjaolusid arvestades. Nimelt on ta uue raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud ajal, mil ta oli tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Lisaks iseloomustab tegu selle toimepanemine grupis ning see, et A. Sagadi oli eestvedajaks. Varasem katseaja luhtumine, riskeeriv eluviis, omakasupüüdlikus ning kalduvus toime panna kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil muudavad küsitavaks kinnipeetava seaduskuuleka elu vabanedes. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Sagadi mõtlemises ja käitumises ning hoiakutes riskid: näiteks on isik oma probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks kasutanud vägivalda, tal on varasemalt esinenud kontrollimatuid vihahooge ja enesevalitsemist, tal on kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud, mis erinevad ühiskondlikest moraalinormidest, ka vanglas on ametnikega ebaviisakalt suhelnud (kinnipeetava iseloomustus, tlk 7). Ringkonnakohus möönab, et isiku varasem elukäik, korduv kuritegude toimepanemine ning riskid seoses hoiakute ja mõtlemisega viitavad sellele, et uute kuritegude asetleidmise võimalus kinnipeetava puhul on suur. 4.6 A. Sagadil on ka mitmeid etteheiteid tema iseloomustusele. Kohtutoimikus olev kinnipeetava iseloomustus on allkirjastatud M. Saare poolt (seega ei ole tõene määruskaebuse väide, et see allkirjastati M. Hõraku poolt). Kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla kohtule kinnipeetava isikliku toimiku ja iseloomustuse, milles antakse vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse, kinnipeetava ohtlikkuse ja tema ennetähtaegse vabastamise kohta (VangS § 76 lg 1). Seega peab iseloomustuses olema märgitud vangla hinnang uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse kohta. Ringkonnakohus usub, et kui A. Sagadil on küsimusi, kuidas vangla arvestab välja uue kuriteo toimepanemise riskiprotsente, on tal selgituste saamiseks võimalik pöörduda kontaktisiku poole. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul otsitud etteheited iseloomustuses väljendatud sõnastusele („hülgas“ või „lahutasid“). 4.7 Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et vaatamata sellele, et A. Sagadil on 9-aastane poeg ja kohustused 82-aastase isa ees ning ta on nõus elama minema MTÜ-sse Lootuse Küla, ei anna see praegu alust tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu hinnangul on endiselt oht, et A. Sagadi jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau