1-11-3615/198

1 Kriminaalasi nr 1-11-3615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-3615 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ander Sagadi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDER SAGADI, isikukood 36510250309, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 06.03.2014 ja lõpp 10.02.2022 RESOLUTSIOON Jätta ANDER SAGADI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ander Sagadi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ander Sagadi kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-3615 mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 kohtuotsusega nr 1-11-3615 täpsustatud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 järgi ning karistati 9 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 11.09.2008.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti Ander Sagadile 9 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Ander Sagadile mõistetud karistusest loeti kantuks ajavahemik 28.09.2010-06.03.2012, s.o 1 aasta 5 2 kuud 8 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 7 aastat 11 kuud 4 päeva. Ander Sagadi asus nimetatud karistust kandma 06.03.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Varasemalt on isikut karistatud tulirelva varguse ja kasutamise eest, väljapressimiste, tulirelva omamise ning mootorsõiduki joobes olekus juhtimise eest, lisaks on ta võltsinud passe nende kasutamise eesmärgil ning hoidunud kõrvale karistuse kandmisest. Kui eelnevate kuritegude puhul on esinenud ka vägivaldsust, siis praegune kuritegu on narkootikumide vahendamine. Enamik kuritegusid on toime pandud grupis, kus isik oli pigem organiseerija rollis. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Vangistuses on kinnipeetavat 19.05.2014-31.07.2014, 21.09.2015-20.12.2015 ja alates 28.11.2016 määratud tööle koristajaks, kuid reaalselt pole isik tööle asunud. Ajavahemikul 14.01.2015-13.03.2015 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, läbides kursuse hindele „väga hea“. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 aastat 5 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral saab Ander Sagadi asuda elama xxxx. Tegemist on majutuskeskusega isikutele, kellel vanglast vabanedes pole kuhugi elama asuda. Elamistingimused on head. Antud elukohta on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve aparaat. Xxxx juhtkonna poolt on selleks antud ka kirjalik lubadus. Kinnipeetav omab kõrgharidust, on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna
3. aastal ja oma sõnade kohaselt omab ka teist kõrgharidust. Rahvastikuregistri andmetel omab isik magistrikraadi või sellega võrdsustatud haridust. Enne vangistust töötas kinnipeetav projektijuhina ehitusfirmas, kuid oma sõnul tegutses aktiivselt ka ettevõtluses. Isik väärtustab liialt raha ja jõukalt elamist, olles võimeline selle nimel toime panema kuritegusid (ka vägivalda kasutades). Vangistuse ajal on kinnipeetav keeldunud töötamast majandustöödel koristajana. Vabanedes saab isik töötada xxxx, kuid väidetavalt tahab taas alustada ettevõtlusega. Rahalised nõuded vangla andmetel puuduvad. Ander Sagadi ema ja kasuisa on surnud. Kinnipeetava sõnul peab ta oluliseks isaga suhtlemist. Isa on kinnipeetava lapsepõlves hüljanud, kuid praegusel hetkel soovib kinnipeetav temaga siiski suhelda ning läbisaamine on hea. Ander Sagadi hindab lähisuhteid ning väärtustab oma lapsi. Ta toetab oma sõnul võimalusel ka lapsi varasemast kooselust. Noorimat poega A kasvatatakse koos praeguse elukaaslasega, ülejäänud kolm last on täisealised. Kuritegudega on kaasnenud väljapressimine, omakasupüüdlik manipuleerimine. Isik on olnud riskialdis tagajärgedest hoolimata. Kinnipeetaval on kuritegelikud sidemed (kuriteod grupis), elustiil on väga riskeeriv, omakasupüüdlik. Kuritegude puhul oli ta eestvedaja rollis. Isik tunnistab, et varasemalt oli tal probleeme alkoholi tarvitamisega, kuid viimasel ajal tarbis ta alkoholi vähem. Kinnipeetavat on karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest joobes olekus. Kinnipeetava sõnul on ta mõnel eluperioodil tarvitanud kanepit. Isikut on karistatud NPALS alusel rahatrahviga narkootilise aine omamise eest ja viimane kriminaalasi on narkootilise aine suures koguses käitlemine. Kinnipeetav hindab oma tervist kehvaks. Isikul on põhjendamatult kõrge enesehinnang. Isiku sõnul oli tal
4. aastal raske peatrauma Murru Vanglas. Probleemide lahendamiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks on isik kasutanud vägivalda. Varasemalt on esinenud kontrollimatuid vihahooge ja enesevalitsuse kaotamist, mis on viinud vägivallategudeni. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema tõekspidamistes on kriminaalseid hoiakuid ja väärtushinnanguid, mille järgi ka käitub. Varasemad karistused ei ole soovitud tulemusi andnud. 3 Õiguskuulekalt käitumiselt on teda kõrvale kallutanud väärtushinnangute erinevus ühiskondlikest moraalinormidest. Kinnipeetav on vanglas ametnikega korduvalt ebaviisakalt käitunud, vabandades sellist käitumist kehva tervisega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Ander Sagadile katseaeg kuni 10.02.2022 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks oleks otstarbekas määrata Ander Sagadile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 12 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaseks on isa H S, kellega kinnipeetav ka suhtleb. Isaga vestelda ei õnnestunud, ema on surnud. Ander Sagadil on rahvastikuregistri andmetel neli last - A S, A S, E S ja A S. Riskihindamise andmetel toetas ta vabaduses olles oma lapsi ja viimast last kasvatas lapse emaga koos enne vanglasse minekut. Momendil suhete kohta laste emadega kriminaalhooldajal info puudub. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku, siis kuuluvad tema tutvusringkonda ka kriminaalse taustaga isikud. Võimaliku vabanemise korral saab Ander Sagadi asuda elama xxxx, kus on eluks tagatud kõik vajadused, ülalpidamine ja töötamine, elamistingimused on head. Kõik elumajad on kaasaegsed uued palkmajad. Antud elukohta on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve aparaat. Vastavad tingimused on elukohas loodud. Xxxx juhtkonna poolt on selleks antud ka kirjalik lubadus. Ander Sagadit on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja ta on kandnud mitmeid kordi vangalakaristust. Vabaduses võib teda mõjutada vanglas saadud kriminaalne tutvusringkond. Kinnipeetaval on kuritegelikud sidemed (kuriteod grupis). Varasema käitumiskontrolli 28.04.2009-27.04.2010 läbis kinnipeetav ilma suuremate rikkumisteta tähtaegselt. Käitumiskontrolli põhjal oli põhirõhk suunatud alkoholi tarvitamisele, kuid lõpphinnang oli, et suuri muutusi katseajal ei toimunud. Kui kohus peab võimalikuks Ander Sagadi KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni 10.02.2022 ja tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks oleks otstarbekas määrata Ander Sagadile lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,7,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud. Ander Sagadi kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks elama xxxx. Ta on mõelnud, et ta ei ole äratanud usaldust riigiametnikes ja on vastu võtnud kohustuse minna xxxx, kus oleksid riskid hajutatud. Seal oleks võimalik tasakesi adapteeruda ühiskonda. Tal on xxxx aastane poeg, kes läheb
5. septembril xxxx. Ta pole poega viimase kolme ja poole aasta jooksul näinud. Tal oleks võimalus pojaga sidemed taastada. Samas oleks tal võimalik suhelda isaga, kes on xxxx. Ta saaks pakkuda isale tuge ja täita oma kohustusi poja ees. Ta oleks xxxx nii kaua kui võimalik. Tööle pole ta asunud, sest tal on kaasasündinud südamerike ja hüpertooniatõbi. Kui vererõhk tõuseb, võib ta saada insuldi. Meditsiinilistel kaalutlustel ei ole ta suuteline tööd tegema. Tal on song ja see pressib väljapoole ning kui ta teeb äkilisi liigutusi, siis see võib rebeneda. Tal on vaja südamearsti juures käia, on vaja teha neeruoperatsioon. Ta ei ole tööst keeldunud, vaid tervislikel põhjustel pole saanud tööle asuda. Ta on varem asutanud pereettevõtteid ja firmasid. See ei ole füüsiline töö, vaid vaimne töö. Ta oleks väga tänulik võimaluse eest, kui ta vabastatakse. Ta ei pea vajalikuks hakata oma iseloomustust arutama, kohus näeb isegi, mis vastab tõele ja mis mitte. Prokuratuuri arvamuse kohta tahab ta öelda, et ta ei ole enam 25 või 30 aastane. Need teod, millele viidatakse, on 20-30 aastat tagasi sooritatud. Ta on selle ajaga tunduvalt targemaks 4 saanud. Kui ametnikud suhtuvad temasse antipaatiaga, siis see ei tähenda, et kõik tema kohta antud hinnangud oleksid adekvaatsed. Ta on isa ja on poeg, tal on vaja last kasvatada ja isa toetada. Need inimesed, kellega ta viimased 17 aastat on suhelnud, on õpetajad, advokaadid, on inimesed, kes pole kriminaalse taustaga. Nad püüavad temasse süstida positiivsust, on teda igati toetanud. Ta leiab siiski, et tema tutvusringkond, mis arvamuses kirjas, ei vasta tõele, tal puuduvad sellised sidemed. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa Ander Sagadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 08.06.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Abiprokurör ja kriminaalasja menetlenud prokurör Helga Aadamsoo ei toeta samuti nagu vangla A. Sagadi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A. Sagadi tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud 12 päeva vangistust. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vangistust kannab viiendat korda. Varasemalt karistatud tulirelva varguse ja kasutamise eest, väljapressimiste, tulirelva omamise, mootorsõiduki joobes olekus juhtimise eest, võltsinud passe nende kasutamise eesmärgil ning hoidunud kõrvale karistuse kandmisest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Vangistuses on kinnipeetav A. Sagadil neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada A. Sagadit vangistusest ligikaudu 4 aastat ja 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab ka vägivaldsus ning isikul on varasemalt esinenud ka kontrollimatuid vihahooge ja enesevalitsemise kaotamist. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et A. Sagadi tõekspidamistes on kriminaalsed hoiakud ja väärtushinnangud, mis on vaadeldavad uue kuriteo toimepanemise riskiteguritena. Ohtu, et A. Sagadi vabaduses vana harjumuse juurde tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Sagadi kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 20% ja 33%, mis on kõrge retsidiivsusnäitaja. A. Sagadi vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemist) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav A. Sagadi puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Ander Sagadi vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kinnipeetava poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Ander Sagadi ei kuulu 5 elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust, arhiveeritud kriminaalkaristusi on karistusregistri andmetel 8, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vangistuses on kinnipeetavat korduvalt määratud tööle koristajaks, kuid reaalselt tööle ei ole isik asunud, põhjendades seda halva tervisliku seisundiga. Enamik kuritegusid on toime pandud grupis, mis viitab sellele, et kinnipeetaval on kuritegelikud sidemed. Ander Sagadi on olnud kuritegude puhul eestvedaja rollis. Käesolev kuritegu on toime pandud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega kaasneval katseajal, mis viitab sellele, et isik ei osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik sel korral tingimisi ennetähtaegselt vabanedes suudab pika katseaja, mis oleks kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 10.02.2022, edukalt läbida ning hoiduda uute kuritegude sooritamisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt Viru Vangla hinnangul on järgmise 2 aasta jooksul 20% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%, mis on arvestatav risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Ander Sagadi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et Ander Sagadi karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 4 aastat 5 kuud, ei vastaks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ander Sagadi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening ning vabanemisel on tal olemas elukoht xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
6. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 21.09.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
7. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
8. augusti 2017 määrus jätta muutmata.
9. Määruskaebus jätta rahuldamata. 17.08.2017 kohtumäärus 1-11-3615 jõustus
10. oktoobril
11. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent