Obsah (8)

§ 184§ 63§ 65§ 68§ 392§ 76§ 257§ 121

1-11-3615 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. august 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-11-3615 (10930000278) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Aliis Per

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Ander Sagadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Osaühing Advokaadibüroo Valdma & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Ander Sagadile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, sh käibemaks 30 (kolmkümmend) eurot. Mõista Ander Sagadilt Eesti Vabariigi kasuks välja 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700036829 ning selgitus „Ander Sagadi, 1-11-3615, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi 1 teada saama. 1-11-3615 Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega tunnistati A. Sagadi süüdi

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel karistati teda 9 aasta pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.09.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 28.09.2010. Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsusega tühistati Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus ja A. Sagadi mõisteti

§ 184

lg 21 p 1 ja

§ 392lg 2 p 2 järgi õigeks.

Riigikohtu 18.02.2013 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 otsus A. Sagadi õigeksmõistmises

§ 184

lg 21 p 1 järgi ja kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 08.05.2013 otsusega jäeti Harju Maakohtu 03.11.2011 otsus A. Sagadi karistamises

§ 184lg 2 1 p 1 järgi muutmata.

Kohus luges A. Sagadile mõistetud karistusest kantuks ajavahemiku 28.09.2010–06.03.2012, s.o 1 aasta 5 kuud ja 8 päeva vangistust ning luges ärakandmata karistuseks 7 aastat 11 kuud ja 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.03.2014 ja lõpeb 10.02.

2. 05.07.2019 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Sagadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt algas A. Sagadi karistusaeg 06.03.2014, see lõppeb 10.02.2022 ja

§ 76lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 18.06.2019.

A. Sagadi isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta A. Sagadi ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas A. Sagadi, et toetab enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Varasemalt on kriminaalkorras karistatud eriliigiliste süütegude toimepanemise eest. Narkootikumidega toime pandud kuritegu on eksitus, oma süüd ta selle toimepanemises ei tunnista. A. Sagadi selgitas, et soovib olla toeks oma eakale isale, kasvatada alaealist poega, tegeleda täisealiste lastega ja teha tööd. Vangistuses olles on kinnipeetav tegelenud eneseharimisega ja tema õpetaja on psühholoog. Vabanemise korral on olemas sobiv elukoht sõbranna ema juures. Isa juures elamise võimalus puudub, kuna tol on uus elukaaslane, kuid plaan on hakata isaga kokku elama. Nii kehtivate distsiplinaarkaristuste kui ka poolelioleva kriminaalmenetluse kohta annab A. Sagadi selgituse, et tegemist on eelkõige tema tervislikust seisundist lähtuvate põhjuste ja enesekaitsega. Vangistuses viibimise ajal on käinud spordisaalis, külastanud kirikut ja osalenud programmides. Tervisliku seisundi tõttu on vabastatud töökohustuse täitmisest. Alkoholisõltuvus puudub. Vangistuses olles on olnud võimalus tegeleda iseendaga. Kinnipeetav avaldas, et on valmis vabanema, soovib olla pojale eeskujuks ja hoolitseda oma kõrgeealise isa eest. Samuti on õpetanud usk teda olema tagasihoidlik, isetu, heatahtlik, armastav ja andestav. Vabanemisjärgne elukoht on xxx. Plaan on jätkata ettevõtlusega.
3. Kaitsja nõustus A. Sagadi seisukohaga tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja palus võtta kriminaalasja materjalide juurde 09.07.2019 kohtuistungi protokolli kriminaalasjast 1-19-3381, milles vangivalvur iseloomustab A. Sagadit kui isikut, kes on alati rahulik ja sõbralik, probleeme ei esinenud. 2 1-11-3615 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et A. Sagadi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
5. Veel enne, kui kohus esitab oma argumendid ja seisukohad A. Sagadi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta, selgitab kohus järgmist. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav, sh kustunud karistusandmeid ei oli lubatav kasutada ka kinnipeetavat iseloomustava materjalina. Taolist seisukohta on kohus koduvalt korranud ka enda lahendites, ent kinnipidamisasutus jätkab järjekindlat ja vankumatult kustunud karistusandmete kasutamist kinnipeetava iseloomustuse koostamisel. Kohus selgitab, et kinnipidamisasutuse poolt koostatav kinnipeetava iseloomustus on kohtule oluline informatsiooniallikas ennetähtaegse vabastamise otsustamise küsimuses. Kui see dokument baseerub äratuntavalt ja selgelt andmetele, millele tugimine on seaduse ja kohtupraktika kohaselt lubamatatu, st õigusvastane, siis võtab see kohtult ära võimaluse tugineda vabastamisotsuse tegemisel kinnipeetava isikut iseloomustavatele objektiivsetele andmetele. See võib viia ebaõige otsustuse tegemiseni. Eelnevast ja tulenevalt asjaolust, et ka A. Sagadi suhtes koostatud iseloomustuse koostamisel tugines kinnipidamisasutus arhiveeritud andmetele, käsitleb kohus A. Sagadi suhtes koostatud iseloomustust valikuliselt ja jätab täielikult hindamata iseloomustuse viited arhiveeritud karistusandmetele ning neist tehtud järeldustele. 8.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et A. Sagadi on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud vangistusest. St, et A. Sagadi puhul on täidetud formaalsed eeldused ennetähtaegse vabastamise küsimuse sisuliseks lahendamiseks. 9. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kõrgeima astme kohus on 07.03.2019 lahendi nr 1-09-14104 p-s 21 märkinud: [K]kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. 10. Kujundades seisukohta A. Sagadi vabastamise osas, on kohus seisukohal, et A. Sagadi vabanemist toetavad mitmed aspektid. Nii pole võimalik eirata, et kinnipidamisastuses viibimise ajal on A. Sagadi läbinud positiivselt ja edukalt sotsiaalprogrammi. Kohtuistungil tajutu pinnalt tuleb nentida, et A. Sagadi on suure lugemuse, laia silmaringi, elukogemuse, huvitava maailmavaate ja soovi korral hea suhtlemisoskusega inimene. Taolised isikuomadused võimaldavad tal vabaduses suuremate raskusteta hakkama saada. Kaalu evib ka A. Sagadi poolne kristlike eluvaadete väärtustamine, pere ja lähedaste olemasolu ning head ja toetavad suhted nendega. Vabastamist toetavateks asjaoludeks on kahtlusteta seegi, et A. Sagadi omab kõrgharidust, töö- ja ettevõtluskogemust, omab soovi vabanemise korral ettevõtlusega jätkata ja end selles valdkonnas täiendada. Kohtu jaoks tähendab eelnev, et majanduslikult on A. Sagadil võimalik 3 1-11-3615 kindlustada end legaase sissetulekuga – tema haridustase ja töökogemus, sh varasem ettevõtlusega tegelemine võimaldavad tal leida nii piisava sissetulekuga töökoha kui ka olla olla iseenda tööandjaks. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub seegi, et A. Sagadile on vabanemisel tagatud kindel elukoht. Eelnev tähendab, et printsiibis esinevad kaalukad eeldused ja alused A. Sagadi ennetähtaegseks vabanemiseks. 11.

§ 76

lg 4 sätestab, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja isiku varasemat elukäiku. A. Sagadi karistuse aluseks (loe: kohus käsitleb üksnes ja ainult kehtivaid karistusi ning kohus jätab kõrvale iseloomustuse viited A. Sagadi majandusliku kasu saamise eesmärgile, sest seda on arvestatud juba süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel ehk karistuse mõistmisel) on

§ 184

lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu ja

§ 65

lg 2 alusel liidetavaks olnud Viru Maakohtu 11.09.2008 kohtuotsusega olnud teod, mis on kvalifitseeritavad

§-de 424 ja 257 järgi. Jättes kõrvale asjaolu, et

§ 257

koosseis on alates 01.01.2015 dekriminaliseeritud, on põhjust välja tuua, et Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati A. Sagadi ennetähtaegselt ja A. Sagadi allutati käitumiskontrollile.

§ 65

lg 2 liitkaristuse mõistmine tähendab, et enne karistusaja lõppu ehk ajal, mil kohus oli A. Sagadi suhtes üles näidanud usaldust, uskunud temasse, tema edaspidisesse õiguskuulekusse pani ta toime raske, rahvatervisevastase kuriteo. Taoline asjaolu on aspektiks, mis sunnib kohut uue vabastamisküsimuse arutamisel ja otsustuse tegmisel täiendavale ettevaatlikkusele, sest varasemalt on A. Sagadi kohtu usaldust kuritarvitanud. Siinkohal ei pea kohus asjakohaseks diskuteerida kaitsja tõstatatu üle, et nn A. Sagadi kaasuse valguses muutis kõrgeima astme kohus kohtupraktikat, mida kaitsja palub kohtule vabastamisküsimuse otsustamisel arvesse võtta. Vastuseks sellele märgib kohus, et taolise asjaolu arvestamiseks puudub kohtul vajalik ja nõutav menetlus- ja materiaalõiguslik alus. A. Sagadi süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud ja esimese astme kohtul puudub menetluslik pädevus hinnata jõustunud kohtuotsuse põhjendatust ja õiguspärasust. Varasem eksimus ei too kaasa ega välista aga seda, et A. Sagadi puhul oleks ennetähtaegne vabanemine absoluutselt välistatud. Küll võtab kohus kõrvuti varasema eksimusega arvesse A. Sagadi käitumist kinnipidamisasutuses. Vangla edastatud materjalide kohaselt on A. Sagadil kaks kehtivat distsiplinaarkaristust seoses käitumiseeskirjade rikkumisega. Mõlemad rikkumised seonduvad A. Sagadi ebaviisaka käitumisega vanglaametnike suhtes. Kohus märgib, et ennetähtaegse vabanemise korral allutatakse isik kontrollnõuete ja kohustuste täitmisele. St, et ennetähtaegselt vabanenu peab olema valmis tegema ja tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga sõltumata sellest, kas konkreetne ametnik on ennetähtaegselt vabanenule sümpaatne või mitte. Kriminaalhooldusnõuete ja –kohustuste täitmine ja läbiviimine toimub kriminaalhooldaja äranägemisel, tema koordineerimisel. Sellest tuleneb omakorda, et kinnipidamisasutuses vanglaametnike korralduste kohane täitmine ja vanglaametnikesse viisakas suhtumine on asjaolud, mille alusel prognoosib kohus kinnipeetava võimaliku vabanemise korral katseaja õnnestumist. Kohus ei vabasta ennetähtaegselt kinnipeetavat, kelle puhul esineb kahtlus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja õnnestumises. Kokkuvõtavalt asubki kohus seisukohale, et A. Sagadi tuleb jätta vabastamata, sest juba varasemalt on ta rikkunud ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaega raskeimal viisil ehk uue kuriteo toimepanemisega, mis koostoimes kehtivate distsiplinaarkaristustega ei veena kohut antud ajamomendil tema edaspidises õiguskuulekuses. Samas on A. Sagadil võimalik oma käitumist kinnipidamisasutuses käesoleva kohtumääruse valguses täiendavalt korrigeerida, hoiduda käitumisaktidest, mis võivad kaasa tuua või toovad kaasa distsiplinaarmenetlused ning näidata konkreetse käitumise kaudu, et kahtlused tema edaspidises õiguskuulekuses on põhjendamatud. 4 1-11-3615 A. Sagadi iseloomustuses on märgitud sedagi, et A. Sagadi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust

§ 121tunnustel (2 epsioodi).

Kohus ei pea õiguslikult võimalikuks seda asjaolu ennetähtaegse vabanemise kontekstis käsitleda, sest A. Sagadi käitumisele, samuti tema võimalikule süüdiolekule, antakse hinnang teises menetluses. Ennetähtaegse vabastamise kontekstis hinnangu andmine võiks rikkuda süütuse presumptsiooni printsiipi ja tuua kaasa kohtu poolt ennetähtaegse vabastamise otsustamisküsimuse lahendamisel ebaõige kohtulahendi tegemise. Seega jätab kohus iseloomustuse viited uute kuritegude toimepanemisele hindamata.

1. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele A. Sagadi vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis A. Sagadi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja A. Sagadi valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
2. A. Sagadi kaitsja J. Valdma esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 180 euro suuruses summas, sh käibemaks 30 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja ettevalmistamiseks 4 pooltundi, summas 100 eurot ja kohtuistungi ajakuluks on 2 pooltundi, s.o 50 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-st 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub A. Sagadilt välja mõistmisele KrMS § 180 lg 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5