RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

) § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 9 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.

septembri 2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. september
3. Tallinna Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a otsusega maakohtu otsus tühistati ja A. Sagadi mõisteti

§ 184lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks.

A. Sagadi vabastati samal päeval vahi alt.

1. Riigikohtu
2. veebruari
3. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus A. Sagadi õigeksmõistmises süüdistuses

§ 184

lg 21 p 1 järgi ja kriminaalasi saadeti selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsusega jäeti Harju Maakohtu
4. novembri
5. a otsus A. Sagadi süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lg 21 p 1 järgi muutmata.

Kohus arvestas A. Sagadile mõistetud karistusest kantuks ajavahemiku

1. septembrist 2010 kuni
2. märtsini 2012, s.o 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva vangistust, ning luges ärakandmata karistuseks 7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva vangistust. A. Sagadi asus karistust kandma
3. märtsil
5. Viru Vangla esitas
6. detsembril 2018 Viru Maakohtule materjalid A. Sagadi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Vangla materjalidest nähtuvalt on A. Sagadit 1-11-3615 võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega ilma elektroonilise valve kohaldamiseta vabastada alates
7. detsembrist
9. Viru Maakohtu
10. jaanuari
11. a määrusega jäeti A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o nõutava karistusaja ärakandmine, ei olnud täidetud. A. Sagadi kannab karistust esimese astme kuriteo eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega mõisteti A. Sagadile ärakantavaks karistuseks 7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva vangistust. A. Sagadi karistuse kandmise alguseks loeti tema vanglasse asumise päev, s.o
3. märts
4. Seega sai A. Sagadil kaks kolmandikku karistusest (5 aastat, 3 kuud ja 12 päeva) kantuks alles
5. juunil
7. A. Sagadi esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotles määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta Viru Vangla esitatud materjalid menetlusse. Ühtlasi taotles süüdimõistetu enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
8. Tartu Ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a määrusega jäeti Viru Maakohtu
11. jaanuari
12. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

§ 76

lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega, mitte esialgu, s.o Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega, mõistetud karistusest. Ringkonnakohtu otsusega mõisteti A. Sagadile sisuliselt uus karistus, mis kujunes selliselt, et maakohtu otsusega mõistetud karistusest arvati maha selleks hetkeks ära kantud vangistus (1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva). Teisisõnu mõisteti A. Sagadile uue otsusega karistuseks 7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva vangistust, millest tuleb lähtuda

§ 76lg-s 2 toodud tähtaegade arvutamisel.

Tähtaegu tuleb arvestada alates

1. märtsist 2014, mil A. Sagadi asus ringkonnakohtu otsusega mõistetud vangistust kandma. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Sagadi kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja A. Sagadi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide saatmist maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. 9.1 Maakohus on eksinud

§ 76lg 2 kohaldamisel.

Selline eksimus võib olla tingitud Tallinna Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsuse resolutsiooni väärast tõlgendamisest. Maakohus on määruses märkinud, et peab vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tähtaegade arvutamisel lähtuma ringkonnakohtu otsuse alusel lõplikult ärakantavast karistusest (7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva vangistust). Tegelikult on ringkonnakohus kindlaks teinud ärakandmata karistuse kestuse ning määranud selle kandmise algusajaks süüdimõistetu vanglasse asumise päeva. 9.2 Harju Maakohtu
3. novembri
4. a otsusega mõisteti A. Sagadile liitkaristuseks 9 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust, millest kaks kolmandikku on 6 aastat, 3 kuud ja 8 päeva.
5. septembrist 2010 kuni
6. märtsini 2012 on A. Sagadi karistusest ära kandnud 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva ning alates
7. märtsist 2014 kuni
8. jaanuarini 2019 veel 4 aastat, 10 kuud ja 26 päeva. Seega maakohtu määruse tegemise aja seisuga oli A. Sagadi karistusest ära kandnud 6 aastat, 4 kuud ja 4 päeva. Järelikult oli kaks kolmandikku mõistetud karistusajast selleks ajaks kantud ja

§ 76lg 2 p-s 2 toodud eeldus täidetud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa tegelik ärakandmine. 11. Tegelikult ärakantud karistusajaks on eelvangistuses, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses, viibitud aeg ja aeg, mil isik on viibinud kinnipidamisasutuses pärast karistuse kandmisele asumist. Eelvangistuse alguseks loetakse sellisel juhul tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg (

§ 68lg 1).

Kui aga süüdimõistetu viibib kohtuotsuse tegemise ajal vabaduses, loetakse kooskõlas kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 414 lg-ga 2 vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg pärast karistuse täitmisele pööramist. 2

§ 76

lg 2 p 2 alusel.

§ 76

lg 2 p 2 sätestab, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 13. Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2013. a otsusega jäeti Harju Maakohtu 3. novembri 2011. a otsus A. Sagadi karistamises

§ 184

lg 21 p 1 järgi muutmata ja määrati kindlaks tema ärakandmata karistuse kestus (7 aastat, 11 kuud ja 4 päeva). Tegemist ei olnud uue karistuse mõistmisega, nagu on ekslikult leitud vaidlustatavas ringkonnakohtu määruses. A. Sagadi karistuseks jäi endiselt 9 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vangistust, millest osa oli tal vahi all viibides juba kantud. Kuna A. Sagadi viibis ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal vabaduses, määras kohus, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda süüdistatava vanglasse saabumise päev. Seega asus A. Sagadi veel kandmata osa talle maakohtu otsusega mõistetud vanglakaristusest kandma pärast uuesti vanglasse saabumist, s.o 6. märtsil 2014. Järelikult poleks kohtud tohtinud mõistetud karistusajast

§ 76

lg 2 p 2 alusel kahe kolmandiku arvutamisel lähtuda ringkonnakohtu otsusega määratud ärakandmata karistusajast, vaid maakohtu otsusega mõistetud karistuse kogupikkusest. Teinud kindlaks kahe kolmandiku karistusaja pikkuse, tulnuks sellest seejärel maha arvata süüdimõistetul vahi all viibides juba kantud karistusaeg ning ülejäänud osa kandmist arvestada tema uuesti vanglasse asumisest.

1. Kaitsja on määruskaebuses avaldanud samu seisukohti, ent eksinud karistusest kahe kolmandiku arvutamisel ja selle täitumise päeva kindlakstegemisel. A. Sagadile maakohtu otsusega mõistetud 9 aasta, 4 kuu ja 12 päeva pikkusest vangistusest moodustab kaks kolmandikku 6 aastat, 2 kuud ja 28 päeva. Võttes arvesse, et ajavahemikul
2. septembrist 2010 kuni
3. märtsini 2012 oli A. Sagadi ära kandnud 1 aasta, 5 kuud ja 8 päeva, jäi tal kahest kolmandikust karistusest kanda veel 4 aastat, 9 kuud ja 20 päeva. Kuivõrd A. Sagadi asus taas vangistust kandma
4. märtsil 2014, siis alles jäänud kaks kolmandikku karistusest (4 aastat, 9 kuud ja 20 päeva) sai kantud
5. detsembril
6. Nii on kantud karistusaega arvestanud ka Viru Vangla.
7. Maakohus tegi määruse A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
8. jaanuaril 2019 ja Tartu Ringkonnakohus jättis
9. märtsi
10. a määrusega maakohtu määruse muutmata ehk siis mõlemad lahendid olid tehtud pärast

§ 76lg 2 p-s 2 sätestatud kahe kolmandiku karistuse ärakandmist.

Maa- ja ringkonnakohtu eksimus materiaalõiguse kohaldamisel viis selleni, et A. Sagadi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulisi eeldusi ei hinnatud. Tavapäraselt tingiks selline rikkumine nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise ja asja saatmise maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Praegusel juhul on aga Viru Maakohus teinud

1. augustil 2019 uue määruse, millega jättis A. Sagadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Ringkonnakohtu
2. septembri
3. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata. Seega on kohtud praeguseks ajaks A. Sagadi ennetähtaegset vabastamist sisuliselt lahendanud ja puudub vajadus asja tagastamiseks. Riigikohus saab vaid sedastada, et maa- ja ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t nad olid õigusvastased.
4. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 1, tunnistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a ja Tartu Ringkonnakohtu
7. märtsi
8. a määruse õigusvastaseks. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9. Kaitsja A. Sagadi esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 240 euro suuruses summas, sh käibemaks 40 eurot. Kolleegiumi hinnangul olid taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri
10. juuli
11. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 7 lg-st 1, rahuldab kolleegium kaitsja taotluse osaliselt ja määrab riigi õigusabi 3