1-12-10933/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10933 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.F, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
4. oktoobri
5. a määrus muutmata ja süüdimõistetu O.F määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Pärnu Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10933 mõisteti O.F süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 250 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot. Arvestades O.F kahtlustatavana kinnipidamist
9. novembril 2012, loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 247 päevamäära, s.o 790,40 eurot. KarS § 66 alusel määrati rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest 79,04 eurot kuus.
11. augustil 2018 esitas kohtutäitur Tartu Maakohtule avalduse O.F-ile asenduskaristuse määramiseks. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ja talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 720,31 euro ulatuses tasumata riiginõudeid.
12. Tartu Maakohtu
13. oktoobri
14. a määrusega loeti KarS § 82 lg 5 alusel O.F-ile Pärnu Maakohtu
15. novembri
16. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10933 mõistetud rahalise karistuse täitmise aegumine O.F vangistuses viibimise tõttu peatunuks ja rahuldati sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) avaldus. Kohus asendas O.F-ile mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 711,36 eurot 2 kuu ja 14 päeva pikkuse vangistusega, mille O.F peab ära kandma pärast tema poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist. 3.1 RTK andmetel ei ole O.F
17. oktoobri 2018 seisuga tasunud temale kriminaalasjas nr 1-12-10933 mõistetud rahalisest karistusest 711,36 eurot. O.F on esitanud vastuväiteid, põhjendades, et on saanud kokkuleppe kohtutäituri ja sissenõudjaga ning oktoobris 2018 on juba 15 eurot tema kontolt võlgnevuse katteks maha kantud. RTK vastas kohtu päringule, et O.F väide ei vasta tõele. Maksegraafikut kui kahepoolset kokkulepet asjas sõlmitud ei ole. Võlgnikule on teatatud, et nõustutakse vaid aastase maksegraafikuga, kuid 15 euro suurune igakuine makse aastast graafikut sõlmida ei võimalda. Seega O.F-iga kokkulepet saavutatud ei ole. 3.2 Kohtutäituri vastuse kohaselt on O.F esitanud
18. juulil 2018 avalduse, milles soovis täitemenetluse peatamist ning ajatada võlgnevus kuni karistusaja lõpuni
19. aprillil
20. Sissenõudja teatas selle peale, et on esialgu nõus ajatamisega üheks aastaks. Sellest teavitas täitur ka võlgnikku. Võlgnik esitas seejärel
21. septembril 2018 teate, et tasub igakuiselt 15 eurot alates oktoobrist.
22. oktoobril 2018 laekus võlgnevuse katteks 15 eurot, milline summa on kantud
23. oktoobril 2018 kohtutäituri tasu (menetluse alustamise tasu) katteks. Maksegraafikut võlgnikuga sõlmitud ei ole ja tasumata rahalise karistuse suurus on 711,36 eurot. Seega on tõendatud, et sissenõudja ja võlgniku vahel maksegraafikut sõlmitud ei ole ja O.F võlgnevus on 711, 36 eurot. Mõistlik aeg võlgnevuse tasumiseks on möödunud. 3.3 Maakohus luges KarS § 82 lg 5 alusel O.F-ile Pärnu Maakohtu
24. novembri
25. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-10933 mõistetud rahalise karistuse täimise aegumise O.F vangistuses viibimise tõttu peatunuks. Kohus leidis, et KarS § 70 alusel tuleb O.F-ile mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 711,36 eurot asendada 74-päevase vangistusega, s.o 2 kuu ja 14 päeva vangistusega, mille O.F peab ära kandma pärast tema poolt praegu kantava vangistuse ärakandmist.
26. O.F esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist, täitemenetluse senisel kujul jõussejätmist ja selle peatamist kuni tema vabanemiseni. Alternatiivselt taotleb O.F kohtuasja saatmist alluvusjärgsele kohtule uueks läbivaatamiseks ning rahalise karistuse üldkasuliku tööga asendamise kaalumist. Kaebuses esitatud seisukohad on lühidalt järgmised. 4.1 Esmalt leiab O.F , et tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg-st 2 pidanuks sissenõudja esitama avalduse Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja, kus
27. novembril 2012 tehti kriminaalasja otsus. Seega on kohtualluvus olnud ebaõige. 4.2 O.F märgib, et tõele ei vasta väide, mille kohaselt on sissenõudja nõustunud vaid aastase maksegraafikuga. Kohtutäituri
28. augusti
29. a vastusest nähtub, et „võlgnevuse ajatamiseks on sissenõudja andnud enda nõusoleku ja esialgu on sissenõudja nõus ajatamisega üheks aastaks“. Maksegraafikut kui sellist ei olegi O.F-ile esitatud. Samuti pole O.F seni saanud vastust sellele, et pakutud 15 eurot kuus ei ole piisav. O.F on kohtutäiturile selgitanud, et vanglas olles ei ole tal võimalik tasuda, sest vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 44 teeb vangla talle laekuvatest summadest kinnipidamisi ja kannab kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on nõude täitmiseks saatnud. Kohtutäitur T. Söömeri nõue ei ole esimesel järjekohal. O.F lisab kaebusele K-Raha väljavõtte tema täidetud ja täitmisel olevatest nõuetest, kust on selgelt näha, et kogu vangistuses viibimise aja jooksul on ta tasunud ja tasub ka praegu nõudeid. Seda arvestades on kohtutäituri väide sissenõudmise võimatuse kohta pahatahtlik. O.F on leidnud vanglaväliselt mingisugusegi võimaluse rahalise karistuse järk-järguliseks tasumiseks. Tänaseks päevaks on ta tasunud küll vaid kohtutäituri täitemenetluse alustamise tasu summas 19,16 eurot, kuid edasised summad hakkavad minema nõude katteks. 4.3 Kohus on leidnud, et võlgnevuse tasumiseks on mõistlik aeg möödunud, jättes selle mõiste defineerimata. TMS § 206 lg 2 järgi teatab kohtutäitur kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Käesolevas asjas 2 jõustus otsus
30. detsembril 2012 ja täitemenetlust alustati juba ligikaudu aasta hiljem. Kohtuotsuse jõustumisest möödub seitse aastat
31. detsembril
33. aasta septembris oleks O.F pidanud asuma kandma 8-aastast vangistust, millest eelvangistuses oli ära kantud ligikaudu 1 aasta 4 kuud. O.F hoidis karistuse kandmisele asumisest kõrvale. Tulenevalt KarS §-st 82 peatus sellel ajal ka sissenõude aegumine. Karistust kannab ta alates
34. augustist 2014 ja karistusaeg lõppeb
35. aprillil
36. Seega oli juba täitmisavalduse esitamise ajal
37. novembril 2013 sissenõude aegumine peatunud. Pärast
38. aprilli 2021 on sissenõudmiseks aega veel üle kuue aasta ning aegumine ei tule kõne alla enne kui 2027 juunis. 4.4 KarS § 70 järgi pidanuks kohus selgitama, kas O.F on nõus üldkasuliku töö tegemisega. Üldkasulikku tööd oleks O.F-il samuti võimalik pärast vanglast vabanemist tegema asuda. Kohtuistungil üldkasuliku töö varianti ei arutatudki. Samuti on O.F jaoks küsitav, kui otstarbekas on 711,36 euro asemel 2 kuu 14 päeva vangistuse määramine, kui on teada, et kinnipeetava ülalpidamine ühes kuus läheb maksumaksjale maksma 1500 eurot. Isik kahtleb, kas selline riigi raha kasutamine on otstarbekas. Veel lisab ta, et vabanemisel on ta võimeline oma kohustust täitma ja võlga tasuma. K-Raha väljavõttest nähtub, et vabanemisfondi on tal kogunenud 1525 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
39. Kriminaalkolleegium, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et kaebuses esitatud motiivid määruse tühistamiseks alust ei anna. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, põhjendades oma otsustust järgmiselt.
40. O.F on kaebuses tõstatanud küsimuse rahalise karistuse vangistusega asendamise avalduse kohtualluvusest. Nimelt on süüdimõistetu asunud seisukohale, et tulenevalt TMS § 206 lg-st 2 pidanuks seda küsimust lahendama kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohus – praegusel juhul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja.
41. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. TMS § 206 sätestab küll rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed, ent see ei ole vaadeldav kohtualluvust kindlaksmäärava sättena. Tegemaks kindlaks, millise kohtu pädevuses on lahendada rahalise karistuse vangistusega asendamise taotlust, tuleb pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku poole. KrMS § 417 lg 3 näeb ette, et kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise karistuse asendamise. Viidatud sättest ei tulene sõnaselgelt, mille alusel määratakse kindlaks kohtualluvuselt õige täitmiskohtunik, kuid järgnev säte, s.o KrMS § 418 võimaldab järeldada, et selleks on süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Nimelt annab KrMS § 418 just temale pädevuse loobuda määrusega rahalise karistuse täitmisele pööramisest. Seega on loogiline, et nii rahalise karistuse asendamine vangistusega kui ka rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine alluvad samale kohtule. Veelgi enam, KrMS
42. peatüki
43. jaos on reguleeritud kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine kriminaalmenetluses. KrMS §-st 424 tuleneb, et rahalist karistust puudutavates küsimustes on täitmiskohtunikuks süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu kohtunik. Lisaks on ka Riigikohtu esimees väärteoasjas nr 4-14-1461 kohtualluvuse vaidlust lahendades leidnud, et KrMS §-d 418 ja 424 võimaldavad teha järelduse, et rahalise karistuse täitmisel tõusetuvad küsimused lahendab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. Rahalise karistuse vangistusega asendamine kuulub vaieldamatult selliste küsimuste hulka. Kuna O.F kannab hetkel vangistust Tartu Vanglas, on tema rahalise karistuse vangistusega asendamise taotlust õigesti lahendatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas.
44. Nõustuda ei saa ka selle O.F seisukohaga, et rahalise karistuse vangistusega asendamine on olnud põhjendamatu. KarS § 70 lg 1 sätestab, et kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras või KarS §-s 69 2 sätestatud narkomaanide 3 sõltuvusraviga. O.F suhtes tehti süüdimõistev kohtuotsus
45. novembril
46. Talle mõisteti karistuseks 790,40 eurot, mida võimaldati tasuda ositi 10 kuu jooksul. Otsus jõustus
47. detsembril
48. O.F määratud aja jooksul karistust ei tasunud ja see edastati
49. novembril 2013 täitemenetluse algatamiseks kohtutäiturile. Ligi viis aastat kestnud täitemenetlus on samuti olnud tulutu, kuivõrd O.F-il on siiani tasumata 711,36 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara, millele sissenõuet pöörata. Järelikult on alus KarS § 70 lg 1 alusel karistuse asendamiseks olemas.
50. O.F on kaebuses märkinud, et pärast tema vangistusest vabanemist
51. aprillil 2021 on rahalise karistuse sissenõudmiseks aega veel üle kuue aasta ning aegumine ei tule kõne alla enne kui
52. aasta juunis. Kuna rahalise karistuse aegumiseni on veel aega, puudub süüdimõistetu hinnangul praegusel ajal alus karistuse vangistusega asendamiseks. Selline seisukoht on alusetu. Sissenõudja ei ole kohustatud karistuse asendamise taotluse esitamisega kuni nõude aegumiseni ootama. Nii sätestab TMS § 206 lg 2, et kui rahalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur kolme aasta möödumisel rahalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja seejärel kohtule avalduse rahalise karistuse asendamiseks vangistusega. Järelikult, kui kolme aasta möödumisel täitemenetluse alustamisest on selge, et nõude täitmine on võimatu, on olemas alus karistuse asendamiseks.
53. Süüdimõistetu on lisanud kaebusele K-Raha väljavõtte, näitamaks, et tal on vabanemisfondi kogunenud 1525 eurot ning järelikult on tal vabanedes rahalised vahendid karistuse tasumiseks olemas. Samas nähtub sellest väljavõttest seegi, et O.F suhtes on täitmisel nõudeid üle 21 000 euro. Seega on vähetõenäoline, et ka vanglast vabanedes oleks ta võimeline rahalist karistust täitma.
54. Veel on O.F oma kaebuses leidnud, et vastavalt KarS § 70 lg-le 1 pidanuks maakohus selgitama, kas ta on nõus üldkasuliku töö tegemisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd maakohtu istungil O.F seda küsimust ei tõstatanud ega üldkasuliku töö tegemiseks nõusolekut ei avaldanud, ei pidanudki maakohus seda küsimust analüüsima. Samas ei oleks O.F rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga ringkonnakohtu hinnangul ka põhjendatud. O.F puhul on tegemist isikuga, keda on korduvalt kuritegude toimepanemise eest reaalse vangistusega karistatud. Vaatamata varasemalt mõistetud reaalsetele vangistustele, pani O.F
55. aastal toime suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise. Sellest järeldub, et O.F-ile ei ole mõistetud karistused avaldanud mingisugust mõju, kuna vabaduses on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvesse tuleb võtta sedagi, et O.F hoidis pikka aega karistuse kandmisest kõrvale. Seetõttu on vähetõenäoline, et vangistuse kandmiselt vabanedes asuks O.F talle asenduskaristusena määratavat üldkasulikku tööd tegema.
56. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja O.F määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau Maarika Kuusk 4