← Eesti

1-19-3317/2

Obsah (9)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 50§ 83§ 180§ 85

Kriminaalasi nr 1-19-3317 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 25. aprill 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi E.W süüdistuse

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav E.W , IK XXX; sünniaeg:

  1. märts
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: XXX; perekonnaseis: XXX; töökoht: juhutööd; elukoht: XXX; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada E.W

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud üheksa

(9)kuu pikkusest vangistusest tuleb E.W-l koheselt ära kanda seitse
(7)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust alates E.W kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. aprillist
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada E.W suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o kaheksa

(8)kuu kahekümne kolme
(23)päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.W ei pane ühe
(1)aasta kuue
(6)kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on E.W katseajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata E.W-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata E.W-le katseajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata E.W-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe

(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata E.W katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata E.W katseajaks Tartu kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla kriminaalhooldusosakonna

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta E.W-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on E.W kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina E.W-le kuuluv mootorsõiduk Opel Vivaro reg-nr XXX (VIN-kood, asub XXX parklas) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista E.W-lt sundraha nelisada viis

(405)eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu kakskümmend kaheksa
(28)eurot ja kaitsjatasu ükssada neli
(104)eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et E.W-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700021410. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus E.W-d süüdistatakse selles, et tema juhtis: 
  1. jaanuaril
  2. a kella 20:32 paiku Tartumaal Elva linnas Kärneri tänaval mootorsõidukit Volvo XC90 reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 2,36 mg/g kohta); 
  3. aprillil
  4. a kella 18:38 paiku juhtis Tartumaal Elva linnas Valga mnt 28 juures mootorsõidukit Opel Vivaro reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,97 mg/g kohta). Eeltooduga rikkus E.W kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani E.W toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 j ärgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest tuleb E.W-l koheselt ära kanda 7 päeva vangistust, mille kandmise algust arvata

§ 68lg 1 alusel kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 23.

aprillist 2019. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada E.W suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa, s.o 8 kuud 23 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.W ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on E.W käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata E.W-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada E.W-d alates vangistuse kandmiselt vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta E.W-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kokkuleppe kohaselt taotletakse

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendina E.W-le kuuluv mootorsõiduk Opel Vivaro reg-nr XXX. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 28 eurot ja kaitsjatasu 104,40 eurot, mille tasumiseks süüdistatavale määrata

§ 180lg 3 alusel 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.W tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse osas tuleb kohaldada E.W suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmiseni. Samuti tuleb vastavalt kokkuleppele konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel E.W-lt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Opel Vivaro reg-nr XXX. Samuti on põhjendatud vastavalt kokkuleppele konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel E.W-lt kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Opel Vivaro reg-nr XXX.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud E.W poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ta on seda teinud lühikese aja jooksul korduvalt. Seega on ilmne, et esmane menetluse alustamine ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Kuriteo toimepanemiseks kasutas E.W esimesel korral sõiduautot Volvo XC90 reg nr XXX ja teisel korral sõidukit Opel Vivaro reg nr XXX, mille mõlema omanik ta on. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukeid on E.W kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks, s.o tahtliku kuriteo toimepanemiseks, tuleb neid käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on korduvalt toime pannud samaliigilise õigusrikkumise leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada ühe E.W-le kuuluva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. E.W menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi tuvastamise tasu ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.