Obsah (15)
§ 274§ 65§ 121§ 120§ 31§ 56§ 424§ 74§ 63§ 75§ 68§ 57§ 58§ 69§ 130KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5067 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reban
§ 274
lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Kriminaalasi Süüdistatav D.D Elukoht: XXX; kannab karistust XXX Vanglas Isikukood: XXX Kodakondsus: XXX kodanik Haridus: XXX Emakeel: XXX Töökoht: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati 22.07.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas 1-19-5576, kandmata karistuse osas pöörati otsus täitmisele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.06.2020.a kohtumäärusega; kannab karistust alates 08.06.2020.a; kehtivad väärteokaristused puuduvad tõkendit kohaldatud pole Kaitsja riigi õigusabi korras advokaadi abi Anne Vissak Kannatanute esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv (esindas kannatanuid A.A. ja RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada D.D
§ 274
lg 2 p 3 järgi ning mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 (kahe) aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega kriminaalasjas 1-19-5576 (täitmisele pööratud 08.06.2020.a. määrusega) mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. 2 (kahe) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust, mille kandmise aega tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.05.2021.a.
- Asitõend – DVD plaat Häirekeskusele tehtud kõnedega, mis asub toimikus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist toimiku juurde.
- Tõkend – KrMS § 130 lg 4 1 alusel kohaldada D.D suhtes tõkendit vahistamine alates hetkest, mil tema poolt on ära kantud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega mõistetud vangistus.
- Menetluskulud/makseinfo: Mõista Eesti Vabariigilt Tartu Vangla kasuks välja 3248 eurot, mis on tasutud kannatanute A.A. ja B.B. esindamise eest vandeadvokaat Aivar Pilve poolt LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-ile. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta D.D sundrahast pool, so 438 eurot ja kogu kaitsja tasu summas 872,40 eurot, so kokku 1310,40 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista D.D-lt menetluskulu summas 3686 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kuus) eurot alljärgnevalt: kannatanute esindaja tasu 3248 eurot; sundraha 438 eurot. Võimaldada D.D-l menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, märkides viitenumbri 99921700022012 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu määratud tähtajaks. Selleks tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
- Kannatanu teavitamine KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanu B.B. (B, isikukood: XXX; e-post: XXX) D.D ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisest. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest 2
(13)teatab soovist esitada apellatsioon, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu
- mail 2021.a hiljemalt kell 16.00 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU D.D-d süüdistatakse selles, et tema 27.05.2020 ajavahemikul kella 22.45-23.05 aadressil XXXXXXX asuvas haaras teenistuskohustusi täitval XXX Vangla kriminaalhooldusametnikul A.A. tema paremast käest kinni, pigistas seda ja lükkas ametnikku. Järgmisel hetkel haaras D.D ametnikul taas tema paremast käest kinni ja väänas rannet. Selliste tegevusega tekitas D.D teenistuskohustusi täitvale kriminaalhooldusametnikule füüsilist valu ja parema randmeliigese põrutuse. 28.05.2020 kella 13.50-ne ajal helistas XXX Vangla kriminaalhooldusametnik B.B. töönumbrile +372 XXX, kes asus kõne ajal XXX Vangla kriminaalhooldusosakonnas aadressil XXX. Kõne ajal D.D ähvardas B.B. seoses tema tööülesannete täitmisega, öeldes talle: “ma istun oma 5 kuud ära ja siis on mu viha tunduvalt suurem. Siis sa pead hakkama üle õla vaatama. Ma olen jutupaunik. Mina ei tee mitte midagi. Mina tean inimesi, kes teavad inimesi. Mul on raha. On olemas vangla Facebook. Ma tahan teisi hoiatada. On olemas teine Facebook. Kunagi on kättemaksu aeg. Arvate, et ei tule tagasi. Mõelge selle peale. Ma lihtsalt hoiatan teid. Mina teid ei ähvarda. Lihtsalt hoiatan. Mina ei tee midagi. Mina ei taha teile halba. Aga teised inimesed nii ei mõtle. Ärge saage minust valesti aru. Teil on tütar olemas. Minul on ka tütar. Ma tahan öelda, et kunagi on kohtupäev. Ma ei süüdista teid. Oma kohtupäeva te saate kui tahate oma punkte teenida karjääris.“ Kõne lõppes kell 14.
- Kriminaalhooldusametnik B.B. tundis ohtu enda elule ja tervisele, kuna teadis, et eelmisel päeval kasutas D.D füüsilist vägivalda kriminaalhooldusametniku A.A. suhtes ning kuna kõnes oli mainitud ka B.B. tütar. Seetõttu B.B. oli alust karta ähvarduste täideviimist. Sellise tahtliku tegevusega pani D.D toime
§ 274
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega. B.B. oli alust karta ähvarduse täideviimist. II KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE OSAS Karistusseadustiku § 274 lg 1 objektiivse külje tunnused seisnevad vägivalla kasutamises võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Vaadeldav süüteokoosseis paikneb karistusseadustiku 16. peatüki (avaliku rahu vastased süüteod) 3. jaos (avaliku võimu teostamise vastased süüteod) ja kaitstavateks õigushüvedeks on avaliku võimu teostamise tõhusus ning avalik kord. Samas on
§ 274puhul kaitstavaks õigushüveks ka isiku tervis.
Vägivallana tuleb mõista mõne karistusseadustiku üheksanda peatüki teises jaotises nimetatud süüteokoosseisule vastava teo (§ 120 ja/või § 121) toimepanemist. Vangistusseaduse § 1051 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ülesandeks vangistuse ja eelvangistuse täideviimine ning kriminaalhoolduse ja karistusjärgse käitumiskontrolli korraldamine. Seega on kriminaalhooldusametnik vanglaametnikuna võimuesindaja, kohtulahendeid täitva riikliku asutuse töötaja, kes täidab vangistusseadusest tulenevaid ülesandeid. Nii A.A. kui ka 3
(13)B.B. töötasid 27.-28.05.2020.a XXX Vangla kriminaalhooldusametnikena ja on seega
§ 274mõttes võimuseindajad.
Käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtumenetluses tõusetunud vaidlust selle üle, et kannatanud A.A. ja B.B. on võimuesindajad. Järgnevalt tuleb kohtul
§ 274
lg 1 koosseisu objektiivse külje raames leida vastus küsimusele, kas D.D kasutas A.A. ja B.B. suhtes vägivalda. D.D-le esitatud süüdistuse objektiivne koosseis seisneb füüsilise vägivalla kasutamises A.A. suhtes ja tapmisega või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises B.B. suhtes. Esmalt analüüsib kohus seda, kas D.D tegevus 27.05.2020.a A.A. suhtes on vastav
§ 121lg 1 koosseisule.
Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 484, 2021) kohaselt sisaldab kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervisekahjustus on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis ei tekita tervisekahjustust. A.A. ütluste kohaselt jõudis ta koos kriminaalhooldusametnik C.C. D.D elukohta (XXX) 27.05.2020.a enne kella 23. Kuna õues oli kuulda muusikat ja toas põlesid tuled ning televiisor mängis, siis eeldasid nad, et D.D on üleval. Kannatanu sõnade kohaselt koputasid nad uksele ja sinna tuli vastu D.D . A.A. avaldas, et tal oli töötõend käepärast, kuid D.D ei soovinud seda näha. Kannatanu sõnul on ta ka varem käinud D.D juures alkoholijoovet kontrollimas ja elektroonilist valveseadet vahetamas. D.D oli unine ja apaatne. Tal paluti alkomeetrisse puhuda. D.D kõndis aga tuppa, otsis midagi ja venitas puhumisega. Ta üritas kriminaalhooldajatest telefoniga pilti teha, kuid see ei õnnestunud. Lõpuks, kui ta sai tahvelarvutiga pildi tehtud, siis oli ta nõus alkomeetrisse puhuma. Näit oli üle 0,8 mg/l. Kogu tegevuse ajal kasutas kriminaalhooldajate suhtes ebatsensuurseid sõnu, nagu „sitakäkid“ ja „jobud“. Ta ei keeldunud puhumast, kuid viivitas sellega. A.A. ütluste kohaselt hakkas ta protokolli koostama ja D.D soovis endale sellest koopiat. Kannatanu selgitas talle, et kuna neil pole teist blanketti kaasas, siis nad teevad talle autos koopia, kuid enne on vajalik protokoll D.D poolt allkirjastada. D.D sai protokolli koos kirjutamise alusega enda kätte ja liikus sellega tuppa. A.A. sõnul jäid nemad C.C. ootama. Kui mitmekordse hõikamise peale D.D nende juurde ei tulnud, siis liikus A.A. koridori sisse, et küsida kuhu D.D jäi. Tal tekkis D.D-ga visuaalne kontakt. D.D pööras end ringi, ägestus, tuli pika sammuga A.A. poole ja haaras tema paremast õlast kinni, samal ajal lükates A.A. keha ukse poole. A.A. kaotas seejärel tasakaalu ja sattus kummargil asendisse. Kui A.A. end püsti ajas, siis haaras D.D uuesti A.A. parema randme juurest kinni ja keeras nii, et ranne jäi allapoole ja küünarnukk tõusis ülespoole. Kannatanu sõnul ei olnud käel loomulikku liikuvust, oli sunnitud liikumine. Füüsilise jõu kasutamise ajal karjus D.D , et „kao välja“. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta sellise käe väänamise tõttu ehmatust ja hirmu ning valu. A.A. oli haiguslehel 10 päeva. SA Tartu Ülikooli Kliinikum päeviku kande (haigusjuht nr XXX-XXX) kohaselt diagnoositi 28.05.2020.a A.A. kodarluu alaotsa murd ja käele pandi kipslahas. Hilisemad uuringud 4
(13)kinnitasid siiski luumurru puudumist ja lõplikuks diagnoosiks märgiti parema randmeliigese põrutus. Tunnistaja C.C. andis kohtus A.A. ütlustega riimuvaid ütlusi nii D.D maja juurde mineku asjaolude kohta kui ka sündmuse osas, mis puudutas D.D alkoholijoobe mõõtmist indikaatorvahendiga ja selle tulemuse protokollimist ning sellele järgnenud D.D tegevust. C.C. sõnul nägi ta kuidas D.D võttis A.A. paremast randmest kinni ja lükkas A.A. kõvasti, et ta läheks ruumist välja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli D.D selleks ajaks juba agressiivne. Tunnistaja läks koos A.A. auto juurde ja nad kutsusid politsei kohale. Tunnistaja T.R. sõnul sai ta 27.05.2020.a politseiametnikuna sündmuskohal olles teada, et D.D oli A.A. rünnanud ja talle valu põhjustanud. Tunnistaja ütluste kohaselt oli D.D kriminaalhooldajate peale väga vihane, kuid eitas igasuguse vägivalla kasutamist. T.R. sõnul oli D.D purupurjus, kuid politsei otsustas ta koju jätta, mitte arestimajja toimetada. 27.05.2020.a politsei teenistusleht tõendab politsei väljakutse aega kell 23:11 ja kohta - XXXX. Patrullilehel on märgitud, et väljakutse on tehtud seetõttu, et kriminaalhooldusalune on joobes, agressiivne, on tõuganud ja rebinud käest A.A.. Asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud häirekeskusele 27.05.2020 tehtud kõne salvestist, tõendab häirekeskusele saabunud teate aega 23:05 ja põhjust. 27.05.2020.a indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab asjaolu, et T.R. kasutas D.D joobe tuvastamiseks indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 nr A418573 ja tuvastas indikaatorvahendi näidu 0,95 mg/l. Seega oli D.D 27.05.2020.a õhtul A.A. kätt ja rannet väänates, alkoholijoobes. D.D avaldas kohtus, et 27.05.2020.a ta magas kodus, kuid tuled jäid põlema. Kriminaalhooldajad prõmmisid uksele. Süüdistatava sõnul oli ta unesegane, sest oli just magama jäänud. Ta avas ukse ja ukse taga oli kaks isikut – üks meesterahvas ja teine naisterahvas. Mõlemad olid ilma maskita. Kui nad ütlesid, et süüdistatav puhuks, siis sai ta aru, kes nad on. Enne puhumist soovis ta teha mobiiltelefoniga pilti, kuid see ei õnnestunud ja siis tegi tahvelarvutiga, mille viis kööki laua peale Seejärel keeras ta enda sõnul otsa ringi ja kriminaalhooldaja seisis tema selja taga. Süüdistatava ütluste kohaselt võttis ta tal käest, täpsemalt randmest, kinni, kuid mitte mingisuguse paha mõttega ja ütles „ oot, oot, kuhu te tulete“ ja suunas ta välisukse juurde. Käest kinni võtmise mõte oli enesekaitse. Ta pidi enne XXX eneseisolatsioonis olema ja ta ei tohtinud olla lähikontaktne. Süüdistatav avaldas, et ta ei tahtnud A.A-le põhjustada ei valu ega ka vigastusi, ta lihtsalt soovis suunata ta välisukse juurde. Kohus on seisukohal, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas tunnistaja C.C. ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohtus tunnistas ka D.D A.A. käest haaramist, kuid eitas soovi valu või kehavigastust tekitada.
§ 121
lg 1 objektiivse kooseisu realiseerimiseks piisab ka kannatanu füüsilisest valust. Kannatanu ei pea isegi olema pöördunud tervisetöötaja poole selle fikseerimiseks. Antud juhul on tõendatud, et D.D poolt põhjustati A.A. nii füüsilist valu kui ka tervisekahjustus randmeliigese põrutuse kujul. Süüdistatav pidi möönma, et tema poolt kannatanu randmest haaramise ja tõukamise tagajärjel võib kannatanu valu tunda ja vigastada saada. Kohtu hinnangul on tõukamise tulemusena kannatanu poolt tajutud valu ja randme põrutus objektiivse mõistliku kõrvalseisja seisukohast ettenähtav tagajärg, mistõttu on valu tundmine ja randme põrutus tõukamisega põhjuslikus seoses olev. 5
(13)Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtu hinnangul pani süüdistatav D.D süüdistuses kirjeldatud teo A.A. suhtes toime otsese tahtlusega. Süüdistatav, haarates kannatanu käest ja seejärel randmest ning samal ajal tõugates kannatanut jõuliselt, pidi vähemalt möönma, et sellise tegevusega põhjustab ta kannatanule valu ja võib põhjustada tervisekahjustuse. Seega täitis D.D oma teoga ka kannatanu kehalise väärkohtlemise subjektiivse koosseisu tunnused. Järgnevalt analüüsib kohus, kas D.D tegevus 28.05.2020.a B.B. suhtes on vastav
§ 120
lg 1 koosseisule.
§ 120
lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande kohaselt moodustab objektiivse koosseisu spetsiifiline tegu – ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, so inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on märgitud, et ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab ähvardus olema ka tõsiseltvõetav, mida tuleb omakorda hinnata selle läbi, kas ähvardus tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Riigikohus on 06.02.2020.a otsuse nr 1-19-1849 punktis 24 asunud seisukohale, et asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks
§-s 120 sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Järelikult tuleb ähvarduse tõsiselt võetavust tavajuhtumil hinnata täiendavalt ka muu kriteeriumi abil. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita
§ 120
objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas. (Vt RKKKo nr 3-1-1-59-11, p-d 9.1. ja 9.2.) Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. Kannatanu B.B. ütluste kohaselt helistas D.D talle 28.05.2020.a kell 13:50 töötelefonile. Kannatanu sõnul rääkis D.D temaga hoopis teistsugust juttu kui ta varasemalt on rääkinud. Rääkis sellest, et kui ta oma karistuse ära kannab on ta veel vihasem kui enne ja siis peab tema (B.B.) hakkama selja taha vaatama. Siis ta rääkis mingisugusest teistsugusest Facebookist, et on olemas mingi vangla Facebook ja tema ise on nagu jutupaunik, aga kõik ei ole. Süüdistatav väitis teadvat inimesi, kes teavad inimesi ja temal raha olevat. Peaks saabuma mingi kättemaks ja samas rõhutas, et tema ise pahatahtlik ei ole, aga teised inimesed nagu on. Kindlasti tuleb kohtupäev. Kannatanu väitis, et D.D viitas sellele, et kannatanul on tütar ja temal on tütar, aga see kohtupäev nagu tuleb. Eriti siis kui ametnik püüab 6
(13)punkte teenida, et ennast karjääris parandada. B.B. avaldas, et tema kabineti uks oli lahti ja töökaaslane E.E. tuli mingil põhjusel tema kabineti ukse peale. B.B. sõnul on tema telefon selline, kus kõik kajab läbi ja räägitu on kuulda ka eemale. E.E. kuulis ukse pealt sisse astudes, et midagi toimub ja ta istus kannatanust teisele poole lauda. Kannatanu avaldas, et esialgu ta ei olnud hirmunud, kuid mida rohkem kõne edasi läks ja D.D kinnitas, et tuleb kättemaks ja kohtupäev ja kui ta kannatanu lapse sellesse kaasas, siis sellel hetkel ta tundis, et D.D ületab piire. Et selline ei ole normaalne suhtlus ametnikuga. B.B. avaldas ka seda, et ta küsis, et kas D.D ähvardab ametnikku, millele viimane vastas, et ei ähvarda vaid hoiatab. Hirm tekkiski B.B. sõnul just sellel hetkel kui D.D hakkas rääkima tütrest. Tekkis nagu reaalne hirm, et see mida ta räägib, et see võibki nagu tõeks osutuda. Kannatanu teada ei ole ta oma last kunagi kaasanud kriminaalhoolduse protsessi, ta ei ole temast midagi rääkinud, ega viidanud sellele, et tal on just tütar. D.D on kannatanule rääkinud oma tütrest. B.B. sai aru D.D väljendusest, selle kohta, et kui tema tuleb vanglast välja, siis on viha tunduvalt suurem seda, et selle tagajärjel toimub tegelik rünnak talle. Mitte kunagi varem ei ole sellist juttu süüdistatava poolt tulnud. Kannatanu tunnistas, et D.D aegajalt tõstab telefonis häält, ta väljendab ennast emotsionaalselt, kuid midagi sellist ta varem rääkinud ei ole. D.D vihjest kättemaksu ajale sai kannatanu aru nii, et see on konkreetne tegevus tema vastu. Et kui töökohustuste täitmise raames ta on täitnud oma ülesandeid nii nagu peab, siis selle tagajärjel D.D ähvardab nagu talle midagi korda saata. See lause- „vaata, sa pead hakkama üle oma õla vaatama“ - see konkreetselt tekitas hirmu, et mis see siis tähendab, et keda või mida kannatu siis vaatama peab. B.B. rõhutas kohtus, et ta kartis eelkõige oma lapse heaolu pärast. Ei ole ju väga keeruline välja uurida, et kus laps parajasti viibib või mida ta nagu teeb. Või siis see, et keegi hakkabki nagu tal kannul käima või mingeid asju talle rääkima. Selline mõte tekkis sel hetkel, kui ta seda kõnet kuulis. B.B. ütluste kohaselt oli jutuks ka eelmisel päeval toimunud intsidendist seoses kriminaalhoolduse käigus teostatud kontrolliga. D.D avaldas väga tugevat pahameelt, et tema elukohta niimoodi siseneti, teda kontrolliti. Kõne sisuks oli ka see, et kannatanul oli vaja D.D-ga kokku leppida vastuvõtule minek 1. juuniks, et ta saaks minna analüüse andma minna TÜ Kliinikumisse. See oligi nagu telefonikõne algne põhjus. B.B. kinnitas, et sel hetkel kui ta D.D-ga telefoni teel rääkis, oli ta teadlik sellest, mis eelmisel päeval oli A.A. juhtunud. Tunnistaja E.E. kinnitas kohtus, et enne kui ta osaliselt kuulis pealt D.D ja B.B. vahelist telefonikõnet, oli ta juba teadlik sündmusest, mis oli eelmisel õhtul aset leidnud K.K. B.B. helistaja oli väga emotsionaalne. Kõike ei kuulnud tunnistaja seetõttu, et kabineti uks oli lahti ja koridoris vahepeal teised ametnikud vestlesid. Tunnistaja sõnul hakkas B.B. paberi peale üles kirjutama, mida talle telefonis öeldakse ja selle järgi eeldas tunnistaja, et see võis olla sama kriminaalhooldusalune, kellega eelmisel õhtul oli olnud intsident. Tunnistaja sõnade kohaselt ta kuulis, et isikul, kes B.B-ga rääkis, on jäänud viis kuud vanglakaristust kanda ja B.B. peab siis koguaega üle õla selja taha vaatama. Peale seda B mitmel korral ütles isikule, kellega ta rääkis, et kas sa mõistad, et tegu on ametniku ähvardamisega ja siis hooldusalune ütles, et tema ei ähvarda, aga on teisi inimesi. Kuna tunnistaja lause lõppu ei kuulnud, sest kabineti uks oli lahti ja koridorist kostus helisid, siis ta ei tea, mis kriminaalhooldusalune sinna lõppu ütles. Tunnistaja ütluste kohaselt ei lasknud D.D B-l rääkida, ta koguaeg katkestas kui B üritas midagi öelda. Mingil hetkel kõne katkes. B oli väga kohkunud. B.B. küsis tunnistajalt ka seda, et kas ta kuulis, et telefonis küsiti tema käest või mainiti tema alaealist tütart. E.E. sõnul ta ei kuulnud seda. Tunnistaja kinnitas kohtus, et B.B. oli väga ehmunud ja kohkunud, ta ei osanud ennast isegi väljendada, oli endast väljas. D.D avaldas kohtus, et ta võis öelda B.B. , et „siis sa pead hakkama üle õla vaatama.“ Süüdistatava ütluste kohaselt ei öelnud ta seda sellises kontekstis, et ta isiklikult peaks midagi 7
(13)sellist asja korraldama. Ta rääkis lihtsalt eelnevalt sellistel teemadel, et kuidas temaga käituti ja kas on olemas südametunnistust inimestel, et kui inimene on haige ja kuidas teda kiusatakse ja see oli selle jutu tagamõte. D.D sõnul mõtles tema selliselt väljendudes, et kuidas kriminaalhooldaja saab üle õla vaadata, kui on minevikus teinud vigu. Süüdistuses kajastatud lauset „Ma olen jutupaunik, mina ei tee mitte midagi, mina tean inimesi, kes teavad inimesi“ selgitas D.D järgmiselt: „ Hetkel ma olen vanglas ja olin ka eelmine kord – kuus kuud istusin kinni ja seal inimesed omavahel suhtlevad ja siis räägitakse, kuidas suhtutakse kriminaalhooldajatesse....Tundsin seda, et mulle tehakse liiga ja teised inimesed, kes on ka samades olukordades olnud tunnevad, et neile on liiga tehtud…Ma võisin ka seda öelda, et mina ei ähvarda teid“. Vangla Facebookis suhtlemise osas selgitas süüdistatav, et suhtleb praegugi kambrikaaslasega ja räägivad kuidas kriminaalhooldajatesse on suhtutud ja kuidas nende ühiskonda sulandumine toimub. D.D sõnade kohaselt nägi ta kriminaalhoolduses kui B.B.tütar astus kabinetti pliiats ja paber käes. Süüdistatav kinnitas ka seda, et ütles „Kunagi on kohtupäev, ma ei süüdista teid. Oma kohtupäeva te saate, kui tahate oma punkte teenida karjääris.“ Ütles seda pigem selles suhtes, et igaühel on oma Mihklipäev ja see oligi kõik. D.D arvates on kriminaalhooldaja temasse suhtunud ebaõiglaselt. Kohus on seisukohal, et D.D ütlused kohtus on olnud B.B. ähvardamise episoodis ennast õigustavad ja ebaloogilised. Süüdistatava selgitused lausete osas, mida ta 28.05.2020.a B.B. telefoni teel ütles, on otsitud ja püüavad leida mingeid teistsuguseid põhjendusi, mis ei annaks alust teda süüdistada ähvardamises. Samuti tuleb ära märkida, et kui ristküsitluseni D.D itas oma alkoholijoovet, siis küsitlemisel ta tunnistas, et oli 27.05.2020.a alkoholi joonud. Kohus on seisukohal, et D.D ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu ütlused on kooskõlas tunnistaja E.E. ütlustega. Tunnistaja kuulis osa D.D ja B.B. vahelisest telefonivestlusest pealt. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et B.B. oli peale kõnet D.D-ga ehmunud ja kohkunud. Kannatanu ja tunnistaja ütlusi peab kohus usaldusväärseteks. Kohus on seisukohal, et süüdistuses kajastatud D.D poolt B.B. öeldud laused tundusid nii B.B. kui ka keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale reaalse ähvardusena. Nendest lausetest saab üheselt aru selliselt, et D.D ise või keegi teine tema palvel võib peale D.D poolt karistuse ärakandmist põhjustada B.B. endale või tema tütrele midagi sellist, mis peaks B.B. muretsema panema tema või tema tütre elu või tervise pärast. Seda veendumust kinnitavad kohtu arvamuse kohaselt D.D sõnad, selle kohta, et ega tema ei ähvarda, tema lihtsalt hoiatab. Ta hoiatab kohtupäeva eest. Räägib, et tema ei taha halba, aga teised nii ei mõtle. Seega teised tahavad halba. Jutu suunamine tütrele, milleks puudus konkreetses vestluse kontekstis igasugune põhjus, viitab omakorda sellele, et kannatanu pidas reaalseks ohtu oma tütre elule või tervisele. Kokkuvõtlikult, D.D poolt 28.05.2020.a B.B. öeldu kandis vaid üht eesmärki – anda talle mõista, et talle või tema tütrele võidakse halba tahta ja halba teha. Kohtu arvamuse kohaselt pole see midagi muud kui reaalne ähvardamise sellega, et kannatanu või tema tütre elu või tervis võib olla ohus. Riigikohtu 06.02.2020.a otsuse nr 1-19-1849 punktist 23 tuleneb, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. /…/ Ähvarduse veenvuse hindamisel pole seega ka tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult täideviimise kavatsus ja võimalus (nt ründevahendi olemasolu ja selle kõlblikkus kahju tekitamiseks). Samas tuleb rõhutada seda, et süüdistatava poolt väljaöeldud ähvardava sisuga lauseid tuleb vaadata tekkinud olukorra terves kontekstis. Riigikohus on eelnevalt viidatud otsuse punktis 25 8
(13)selgitanud, et kuigi esitatud ähvardusest peavad tulema arusaadavad viited
§-s 120 loetletud tunnustele, ei saa ähvardaja poolt öeldut või tehtut alati vaadata vaid rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Kuivõrd süüdistatav D.D oli just eelneval päeval käitunud kriminaalhooldaja A.A. suhtes vägivaldselt, ja see oli B.B. teada, siis oli kannatanu õigustatud süüdistatava ähvarduse tagajärjel hirmu tundma ning tal oli alust eeldada, et viimane võib kas talle või tema tütrele ise või kellegi teise kaasabil oma lubaduse halba teha ka teoks teha. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul pidada kannatanu hirmutunnet ja reaktsiooni ebaadekvaatseks, vaid selline ähvardus tundub eeltoodud asjaolusid arvestades reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. D.D on püüdnud jätta muljet, et tema vestlus B.B-ga oli kantud soovist rõhuda kriminaalhooldaja empaatiavõimele. Kohus on seevastu seisukohal, et D.D tegutses B.B. ähvardades otsese tahtlusega. Tema eesmärgiks oli B.B-s tekitada arusaam, et öeldu võidakse ka täide viia, s.o, et nö kohtumõistmine ja Mihklipäev võivad saabuda. Seega on kohus veendumusel, et D.D tegutsemine 28.05.2020.a vesteldes telefoni teel B.B-ga täidab
§ 120lg 1 koosseisu.
Kuivõrd mõlemad vägivalla episoodid võimuesindajate vastu on toime pandud otsese tahtlusega, siis on täidetud ka
§ 274lg 2 p 3 subjektiivne koosseis.
Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv). Käesoleval juhul on tegemist faktilise retsidiiviga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et D.D pani toime
§ 274
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduvalt vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega, kusjuures B.B.il oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kaitsja on asunud seisukohale, et D.D puhul on tegemist eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus
§ 31mõttes.
D.D eksis õigusvastasust välistavas asjaolus ja pidas oma tegu ekslikult lubatavaks. D.D-le oli öeldud, et ta peab minema haiglasse ja enne seda tuleb tal kaks nädalat olla eneseisolatsioonis ja vältida koroonaviiruse saamist. Ta nägi, et tema majja tulid maskita inimesed ja ta võis pea kaotada. Ta kartis, et ei täida arsti korraldusi. Kaitsja leidis, et tegemist on õigusvastasust välistava asjaoluga ja kaitsja palus D.D õigeks mõista. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohus leiab, et kaitsja ei ole kohtule esitanud argumente, mis sisustaksid väidet, et tegemist oli eksimusega õigusvastasust välistavas asjaolus.
§ 31
lg 1 kohaselt ei ole tahtlik tegu õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toimepandud süüteo eest. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaande (lk 158, 2021) kohaselt on tegemist sellisel juhul koosseisueksimuse (§ 17) ja keelueksimuse (§ 39) vahepeale jääva eksimuse liigiga. Kohus on seisukohal, et D.D sai vaatamata alkoholijoobele täiesti adekvaatselt aru, et kriminaalhooldajad tulid kontrollima seda, kas ta on alkoholi tarvitanud. Juhul kui süüdistataval oli hirm nakatuda koroonaviirusesse, siis oli tal võimalus oma seisukohta suusõnaliselt selgitada. Tal ei saanud olla mingit alust arvata, et ta võiks enese kaitseks sellises olukorras kasutada füüsilist vägivalda. 9
(13)Kohtule esitati ka D.D kaitsja advokaat Anne Vissaku 29.05.2020.a kaebus kriminaalhooldusametniku tegevuse peale ja taotlus kriminaalhooldusametniku asendamiseks ning elektroonilise järelevalve piiri laiendamiseks. Samuti esitati kohtule Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja 29.06.2020.a vastus D.D kaitsja kaebusele ja taotlustele. Kohus on nimetatud dokumentidega tutvunud, kuid leiab, et käesoleva kriminaalasja raames ei tõenda need dokumendid enamat kui seda, et D.D-l ja tema kaitsjal olid etteheited kriminaalhooldaja B.B. tegevuse kohta kriminaalhooldajana, kuid kriminaalhooldusosakonna juhataja leidis, et B.B. saab oma tööga hakkama ja tema asendamine teise kriminaalhooldajaga pole põhjendatud. Käesoleva kriminaalasja esemeks ei ole analüüsida D.D kriminaalhooldusega tekkinud probleeme. Need on lahendatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.06.2020.a kohtumäärusega. Kohus ei tuvastanud süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
§ 274
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on D.D-d võimalik karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Sanktsiooni keskmine määr on 3 aastat vangistust. D.D-d on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. D.D-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. 25.04.2019.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-3317 karistati D.D-d
§ 424lg 2 järgi.
9 kuu pikkusest vangistusest kuulus koheselt ärakandmisele 7 päeva ja ülejäänud osa jäi
§ 74lg-te 1,3 alusel tingimis täitmisele pööramata.
Kohus määras katseajaks 1 aasta 6 kuud. 22.07.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5576 tunnistas kohus D.D süüdi
§ 424
lg 2 ja § 329 järgi ja tuginedes
§ 63
lg 1 mõistis karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust D.D-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.04.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3317 mõistetud karistuse ära kandmata osa, so 8 kuud ja 23 päeva vangistust võrra ning mõistis liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
§ 74alusel määras kohus, et D.D-l kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust.
Vangistuse ülejäänud osa, so 1 aasta 1 kuu ja 23 päeva vangistust ei pööratud täitmisele, tingimusel, et D.D ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§ 75
lg 1 alusel määratud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustas kohus D.D-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Samuti kohustas kohus
§ 75lg 2 p 9 ja § 751 alusel D.D-d alluma 8 kuu jooksul elektroonilisele valvele.
Kohus arvestas
§ 68alusel reaalse vangistuse, so 6 kuu pikkuse vangistuse kandmise aja algust 10
(13)alates D.D kahtlustatavana kinnipidamisest 24.05.2019.a. 25.04.2019 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega nr 1-19-3317 mõistetud lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks kuulus täideviimisele iseseisvalt. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.06.2020.a. kohtumäärusega pöörati täitmisele D.D-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega mõistetud ning kandmata liitkaristus, mille algust arvestati alates D.D kinnipidamisest 08.06.2020.a. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks oli asjaolu, et D.D rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja elektroonilise valve nõudeid. Kohtumääruses on välja toodud, et 2020.a rikkus D.D alkoholi tarvitamise keeldu 11 korral ja sama arv kordi oli ka elektroonilise valve korra rikkumisi. D.D on vahistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtuniku 09.06.2020.a. määruse alusel. Kahtlustatavana peeti D.D kinni 08.06.2020.a. Eeltoodust nähtuvalt on D.D uue kuriteo, milles teda käesoleva kriminaalasja raames süüdistatakse, toime pannud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega määratud katseajal. Seega võib järeldada, et D.D ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesoleva kriminaalasja raames on alus D.D süüdi mõista vägivalla kasutamises võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuse täitmisega, kusjuures D.D pani toime teod kahel järjestikusel päeval. Kohus leiab, et D.D süüd võib hinnata keskmiseks. Kriminaalhooldajaid küsitledes avaldasid nii käesoleva kriminaalasja kannatanud kui ka tunnistajad, et ründav ja lugupidamatu käitumine kriminaalhooldajate vastu, rääkimata vägivallateo toimepanemisest, on harv. D.D kuritegelik käitumine on muutunud. Kui varasemalt oli D.D-l probleeme sellega, et ta asus alkoholijoobes mootorsõidukit juhtima, siis on sellele lisandunud vägavallateod. Seega tuleb D.D puhul arvestada asjaoluga, et talle varasemalt mõistetud tingimisi karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega suutnud panna süüdistatavat hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vastupidiselt, süüdistatava käitumine on muutunud agressiivsemaks. Kohus arvestab karistust mõistes aga muuhulgas ka sellega, et D.D-l oli vastavalt kohtule esitatud meditsiinidokumentatsioonile ja tema enda ütlustele 2020.a. kuritegu toimepannes ees ootamas pahaloomulise kasvaja operatsioon. Seega oli D.D ilmselgelt mures oma tervisliku seisundi ja tuleviku pärast. Nimetatud asjaolu ei õigusta toimepandud tegusid, kuid kohtu arvamuse kohaselt saab seda arvestada
§ 57lg 1 p 4 kohase karistust kergendava asjaoluna.
Kohus ei tuvastanud
§ 58kohaseid karistust raskendavaid asjaolusid.
Arvestades kuriteo toimepanemise ja süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid, D.D süü suurust, karistust kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb D.D süüdi tunnistada
§ 274
lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.
§ 65
lg 2 alusel tuleb suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega kriminaalasjas 1-19-5576 (täitmisele pööratud 08.06.2020.a. määrusega) mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o. 2 kuu ja 17 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsute kogumis 2 aastat 2 kuud ja 11
(13)17 päeva vangistust, mille kandmise aega tuleb arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.05.2021.a. Kohus on veendumusel, et karistus kuulub ärakandmisele reaalselt. D.D on eelnevate kriminaalhoolduste ebaõnnestumisega näidanud, et ta ei ole kriminaalhoolduseks sobiv isik. Samuti kirjeldavad D.D isiksuse, tervisliku seisundi ja alkoholi tarbimisega seotud probleeme Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku vastuskiri, psühhiaater V.H. vastuskiri, perearst Ü.H. vastuskiri ja SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikumi vastuskiri. Nimetatud vastuskirjad kinnitavad, et ei D.D tervislik seisund, tema isiksuse problemaatika ega ka harjumused ei toeta kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste täitmist.
§ 69
lg 1 kohaselt saab kohus vangistus mõistes asendada selle üldkasuliku tööga vaid juhul kui mõistetud vangistus on alla 2 aasta. Kohus peab aga vajalikuks rõhutada, et ka juhul kui käesoleva otsusega mõistetav karistus oleks alla 2 aasta vangistust, ei peaks kohus võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga eespool toodud põhjendustel. IV KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus peab põhjendatuks mõista Eesti Vabariigilt Tartu Vangla kasuks välja 3248 eurot, mis on tasutud kannatanute A.A. ja B.B. esindamise eest vandeadvokaat Aivar Pilve poolt LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-ile. D.D on täielikult töövõimetu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb jätta D.D sundrahast pool, so 438 eurot ja kogu kaitsja tasu summas 872,40 eurot, so kokku 1310,40 eurot riigi kanda. D.D on osa kaitsja tasust kandnud, seda perioodi eest, mil kaitsja täitis oma ülesandeid lepingu alusel. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3 alusel tuleb D.D-lt välja mõista menetluskulu summas 3686 eurot, mis koosneb kannatanute esindaja tasust summas 3248 eurot ja sundrahast summas 438 eurot. Kohus võimaldab D.D-l menetluskulud tasuda osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul. V KOHTU SEISUKOHT TÕKENDI OSAS Riigikohus on 28.11.2012.a kriminaalasjas nr 3-1-1-94-12 märkinud järgmist „Vabaduses viibivana KrMS § 130 lg 41 mõttes ei saa käsitada sellist süüdistatavat, kes parajasti kannab teises kriminaalasjas mõistetud vangistust. Sellise süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on võimalik üksnes edasilükkava tingimusega - alates teises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ärakandmisest või sellest vabastamisest, s.o hetkest, mil süüdistatav viibib taas vabaduses. Vabaduses viibiva süüdistatava vahistamine KrMS § 130 lg 41 alusel on üldjuhul võimalik üksnes kohtuotsusega.“ D.D vahistati Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja eeluurimiskohtuniku 09.06.2020.a kohtumääruse alusel. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 17.06.2020.a kohtumäärusega pöörati 12
(13)täitmisele D.D-le Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega mõistetud ning kandmata liitkaristus, mille algust arvestati alates D.D kinnipidamisest 08.06.2020.a. Käesoleval ajal kannab D.D eespool viidatud otsuse järgi karistust. Seoses karistuse kandmisele asumisega, tühistas prokurör tõkendi – vahistamine – kohaldamise. KrMS § 130 lg 41 sätestab, et kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada D.D suhtes tõkendit vahistamine alates hetkest, mil tema poolt on ära kantud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 22.07.2019.a otsusega mõistetud vangistus. D.D on näidanud end isikuna, et teeb kõik selleks, et vältida talle määratud kohustusi. Kohtul on alus arvata, et D.D võib asuda talle käesoleva kohtuotsusega mõistetud 2 aasta pikkusest vangistusest kõrvale hoiduma, nii nagu ta 05.06.2020.a erakorralises ettekandes kajastatud informatsiooni kohaselt ei pidanud kinni elektroonilise valve ajakavadest ja jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kriminaalhooldaja vastuvõttudele. Kuigi
§ 130
lg 41 kohaldamise eelduseks on oht, et isik võib pakku minna, ei saa kohus rõhutamata ja arvestamata jätta asjaolu, et kohtueelsel uurimisel oli tõkendi vahistamine põhjendatud uute kuritegude toimepanemise ohuga. D.D ei tunnista käesoleva ajani, et ta on midagi kriminaalhooldajate suhtes valesti teinud. Seega pole ta tänase päevani mõistnud oma käitumise lubamatust. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse veendumuseks, et D.D puhul ei ole käesolevaks ajaks ära langenud
§ 130lg 2 kohane vahistamise alus, so oht, et D.D võib jätkuvalt toime panna kuritegusid. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 13
(13)