TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2110 Määruse kuupäev 28. veebruar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi B.I (B.I) kaebus Tartu Linnavalitsuse tegevuse peale seoses elukoha registreeri

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja taotleb enda rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutmist selliselt, et taastuks tema sissekirjutus Antsla valda, või alternatiivselt Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagada talle sotsiaalkorter. Seega on kaebaja esitanud kohustamiskaebuse (

§ 37lõike 2 punkt 2).

Samuti nähtub kaebusest kaebaja tahe esitada hüvitamiskaebus, taotledes Tartu Linnavalitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel selle eest, et kaebaja registreeris väidetava pettuse ajel oma elukohana Tartu linna (

§ 37lõike 2 punkt 4).

5.

§ 121

lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et B.I kohustamiskaebus kuulub eeltoodud sätte alusel tagastamisele. 5.

1. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või jätkuva tegevusetusega (sh keeldumise või tegevusetuse õigusvastasust) ning haldusorgani kohustust haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lõige 1) või vähemalt selle kaalumiseks (RVastS § 6 lõiked 4 ja 5). 5.
2. Elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse tuleb esitada elukohateade esitatava elukoha aadressi järgsele kohalikule omavalitsusele. Muuhulgas on seda võimalik teha ka posti teel, lisades elukohateatele koopia isikut tõendava dokumendi isikuandmetega leheküljest (rahvastikuregistri seaduse § 74 lõiked 1 ja 2). Seega kui kaebaja soovib enda rahvastikujärgse elukoha registreerida tagasi Antsla valda, siis tuleb tal selleks esitada Antsla Vallavalitsusele elukohateade, mitte vaidlustada tema varasema elukohateate alusel tehtud rahvastikuregistri kannet. Antsla Vallavalitsuse poolt kohtule antud vastuse kohaselt ei olnud kaebaja
3. augusti 2024 seisuga esitanud Antsla Vallavalitsusele ühtegi kirjalikku taotlust enda elukoha registreerimiseks Antsla valda. Seega ei saanud Antsla vald ka keelduda kaebaja elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse. Kohtul puuduvad andmed, et praeguse määruse tegemise seisuga oleks olukord muutunud. Kohus eeldab, et kui kaebaja oleks praeguseks vastava elukohateate esitanud ja saanud selle osas keeldumise, siis oleks kaebaja kui halduskohtumenetluses väga kogenud isik (nt
4. aastal on kaebaja algatanud Tartu Halduskohtus 89 kohtuasja) selle ka vaidlustanud. Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et kuivõrd seonduvalt elukoha aadressi registreerimisega Antsla valda ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi riivatud, siis puudub selles osas kaebeõigus. 5.
5. Kaebaja on esitanud ka alternatiivse kohustamisnõude, taotledes Tartu Linnavalitsuse kohustamist tagada talle sotsiaalkorter. Tartu Linnavalitsuse vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale ei ole sotsiaaleluruumi andmisest keeldutud, vaid vastav menetlus on peatatud, kuniks selgub kaebaja vanglast vabanemise kuupäev. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja 2 3-24-2110 kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on kaebaja hetkel vahistatu staatuses. Menetlus kriminaalasjas nr 1-24-179 ei ole veel lõppenud (kohtute infosüsteemist nähtub, et asi on kassatsioonimenetluses), mistõttu ei ole halduskohtule ka praeguse määruse tegemise ajal teada, millal kaebaja vanglast vabaneb. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub õigus taotleda elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt sotsiaalteenuse raames eluruumi tagamist enne, kui on teada tema vanglast vabanemise aeg. Pärast vabanemistähtpäeva kindlaks määramist on kaebajal võimalik alustada ettevalmistavate tegevustega, mis on suunatud vanglast vabanemisele. Nagu Tartu Linnavalitsus seda ka kaebajale
6. juuli
7. a vastuses nr 122/08229 selgitas, siis antud juhul tuleb kaebajal vanglast vabanemise kuupäeva selgumisel anda sellest Tartu Linnavalitsusele esimesel võimalusel teada. 5.
8. Seega eelnevat arvestades leiab kohus, et praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, mil tuleb kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohustamiskaebus tuleb

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

6. Kaebaja taotleb ka Tartu Linnavalitsuse tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuna kaebaja arvates on vastustaja tema arvelt alusetult rikastunud, pettes temalt välja sissekirjutuse Tartu linna. Kaebaja viitab, et talle ei võimaldatud lubatud teenuseid ja toetusi. Kohus leiab, et B.I hüvitamiskaebus tuleb tagastada

§ 121

lõike 2 punkti 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6.

1. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud RVastS § 7 lõikes 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lõikes
2. RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lõikes 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 6.
3. Kohtule seni esitatud asjaolude pinnalt ei nähtu, et praegusel juhul oleks riivatud kaebaja mingeid olulisi põhiõigusi seonduvalt elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistris Tartu linna. Elukoha andmete puhul peavad inimesed ise hoolitsema registrisse kantud andmete õigsuse eest. Ka antud juhul tegi kaebaja ise valiku registreerida elukohana Tartu linn. Kohtul puudub igasugune alus eeldada, et Tartu Linnavalitsus oleks kuidagi kaebajat seda tegema sundinud või eksitanud. Kui kaebaja leiab, et talle jäeti Tartu Linnavalitsuse poolt mingid sotsiaalteenuseid ja/või -toetused võimaldamata, siis oli kaebajal võimalik esmaste õiguskaitseabinõudena taotleda selles osas vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist konkreetse teenuse/toetuse võimaldamiseks. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise korral ei saa kahju hüvitamise eeldusi täidetuks lugeda. 3 3-24-2110 6.
4. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning kaebaja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmine oleks ebatõenäoline, siis tuleb hüvitamiskaebus selle esitajale

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

7. Kaebaja esitas kaebuses ka menetlusabi taotluse, mida kohus mõistab selliselt, et kaebaja soovib saada menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole riigilõivust vabastamise küsimust vaja lahendada ning kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4