Obsah (7)

§ 637§ 175§ 168§ 639§ 150§ 638§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-5323 Kohtuasi G.J hagi Hooneühistu K

) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja menetluskulude hüvitis 560 eurot ja hageja II kasuks välja menetluskulude hüvitis 3500 eurot. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei kontrollinud maakohus piisavalt hagejate menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Hageja I tõlgikulu on 160 euro ulatuses 3 2-24-5323 põhjendamatu, sest 14.10.2024 istungil tõlk teenust ei osutanud. Hageja II lepingulise esindaja kulud on osaliselt põhjendamatud, sest osadele menetlustoimingutele kulus liiga palju aega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. 8. Ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

1. Praeguses asjas vaidlustab kostja maakohtu otsust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete alusel kontrollima üksnes seda, kas maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel eksinud.
2. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus ka kostja apellatsioonkaebuse väidete õigsust eeldades määrata hagejate menetluskulud kindlaks maakohtust erinevalt. 10.
3. Kostja väidab, et hageja I tõlgikulu ei olnud täiel määral põhjendatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt osales tõlk küll 14.10.2024 toimunud kohtuistungil, kuid lahkus varem, sest selgus, et kohtuistungil ei ole tõlgi osalemist vaja. Toimiku kohaselt oli 14.10.2024 kohtuistungil planeeritud tunnistajate ülekuulamine, mistõttu osales istungil ka tõlk, kuid kostja ise vaidles tunnistajate ülekuulamisele 14.10.2024 istungil vastu (dtl 289, ajamärk 00:54:40 – „Aleksei Smelov: Meie arvates ei peaks tunnistajaid täna ära kuulama. Me lihtsalt raiskame aega. Minu hinnangul on kompromiss 90% valmis“). Hageja I, kelle tõlgikulu kostjalt välja mõisteti, soovis istungil tunnistajate ülekuulamist (dtl 289, ajamärgid 00:35:45, 00:54:30 ja 00:54:47). Kuna apellatsioonkaebuse väitel osales hageja I tõlk asjaomasel istungil, ei saaks kostja väide tingida hageja I osas menetluskulude kindlaksmääramist maakohtust erinevalt. Tunnistajad, kelle ülekuulamisele 14.10.2024 istungil vaidles kostja vastu, tuli hiljem siiski üle kuulata (dtl 312–317). 10.
4. Hageja II menetluskulude kohta toob kostja esile, et hageja II lepingulisel esindajal oleks pidanud asjaomastele toimingutele kuluma vähem aega, kui maakohus põhjendatuks pidas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse 4 2-24-5323 eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Seega ei ole rringkonnakohtu ülesanne uuesti hinnata menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebust rahuldada ainuüksi kostja enda hinnang, et põhjendatud ajakulu on väiksem, kui maakohus põhjendatuks pidas. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt

§ 175

lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja II lepingulise esindaja töö mahtu ja mõistnud välja põhjendatud ja vajaliku õigusabikulu. Ringkonnakohtul puuduvad alused maakohtu kaalutlusotsustusse sekkumiseks. 11. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada ning kolleegium jätab apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel

§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168

lg 1 järgi koosmõjus

§ 639lg-ga 1 kostja kanda.

Kuna hagejatel ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejatele apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada. 13. Kuigi praeguses asjas ei ole kostja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (

§ 637lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib

§ 696lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 5