KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 14. veebruaril 2025, Rakvere 2-24-18338 Kohtuasi M M ja C M ha
§ 100
lg 4 kohaselt tuleb A M (M) väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette.
- Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
- Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 19.12.2024 määruse alusel kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati A Mu (M) tasuma hagejatele hagi tagamise korras elatist kokku 200 eurot kuus alates 19.12.2024 kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
- Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord 1
(4)Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-18338 M M ja C M hagis A M vastu elatise nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 15.12.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.01.2025 kostja hagile vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2
(4)Perekonnaseadus (
) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
§ 97
punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
§ 100
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.
§ 101
lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
§ 101
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui
§ 101alusel arvutatud summa.
Igakuise elatise arvutamise aluseks on
§ 101
lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub
§ 101
lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea
§ 101
lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
§ 101
lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates 01. detsembrist 2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuine miinimummääras elatis. Hagejate seaduslikul esindajal on rahvastikuregistri andmetel kokku kolm alaealist last (S A sünd xxxx; M M sünd xxxx, C M sünd xxxx). Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates 01.12.2024 hageja I M M täisealiseks saamiseni, so xxxx, kasuks välja igakuise elatise 250,22 eurot ning hageja II C M täisealiseks saamiseni, so xxxx, igakuise elatise 204,19 eurot. Elatise arvutuskäik: baassumma 272,76 eurot, mille lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot (1832 x 0,03=54,96 eurot; 54,96+272,76 = 327,71999999999997 eurot; millest tuleb maha arvestada pool lasterikka pere toetusest jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust 327,71999999999997 - (225/2)/3 = 290,22 eurot; hageja I elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 - (80/2) = 250,22000000000003 eurot; hageja II (peres kolmas laps) elatisest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest 290,22 (100/2) = 240,22000000000003 eurot; hageja I elatis on 250,22 eurot ja hageja II elatis on 204,19 eurot, hageja I ja II vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, mistõttu saab laps 15% vähendatud määras (
§ 101lg 7) 240,22 * 0,85 = 204,19 eurot.
Hagiavalduses palutakse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatised tasuda hagejate seadusliku esindaja alaealise lapse S A (sündinud xxxx) arvelduskontole. Kohus selgitab, et elatise maksmine alaealise lapse kontole ei ole põhjendatud. TsMS § 445 lg-st tulenevalt määrab kohus, et elatised tuleb kostjal tasuda hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole, kes teostab hagejate suhtes ülalpidamist. 19.12.2024 kohtumäärusega rahuldas kohus hagejate hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus kohustas kostjat tasuma hagi tagamise korras hagejatele alates 19.12.2024 elatist kummalegi hagejale 100 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-24-18338 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 3
(4)Kohus tühistab 19.12.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (TsMS 386 lg 4). Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 4089,69 eurot (9 x 250,22=2251,98 eurot; 9x204,19=1837,71 eurot; 2251,98+1837,71=4089,69 eurot). Kohus selgitab, et alaealistele lastele elatise nõudmine hagimenetluses on riigilõivuvaba ja hagejatel on võimalik esitada taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel ülalpidamisasjas jätta poole endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Tagaseljaotsuse täitmisel tuleb arvestada A M (M) poolt võimalike menetluse ajal tehtud elatise maksetega. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 4
(4)