2-24-4340/19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Olev Mihkelson 10.september 2024, Jõhvi kohtumaja 2-24-4340 Kohtuasi G. T. hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28.08.2024 kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G. T. (isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex; e-post XXX) Kostja: M. P. (isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja: N. P. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX ) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. T. hagi M. P. vastu.
2. Tunnistada sundtäitmine täitemenetluses nr 042/2020/330 lubamatuks igakuise elatise tasumise kohustuse osas seoses sundtäitmise aluse äralangemisega. Sundtäitmine täitemenetluses nr.042/2020/330 jätkub G. T. elatisvõlgnevuse osas.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
4. G. T. esitas 17.03.2024 Harju Maakohtule hagi M. P. vastu elatise vähendamise nõudes.
5. Harju Maakohtu 20.03.2024 määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule, kuna kostja M. P. tegelik elukoht on XXX (registrijärgne elukoht on XXX).
6. 27.03.2024 määrusega jättis kohus hagi käiguta, andes hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks. Kohus palus täpsustada, kas hageja soovib elatise vähendamist või elatise maksmise lõpetamist.
7. Hageja esindaja esitas 03.04.2024 täpsustuse, jäädes elatise vähendamise, mitte elatise maksmise nõude lõpetamise nõude juurde. Hagi asjaolude kohaselt 10.06.2019 otsusega tsiviilasjas nr. 2-XXXXX mõistis Pärnu Maakohus hagejalt välja elatis kostja ülalpidamiseks kuni kostja täisealiseks saamiseni. Alates 23.02.2024 elab kostja hageja juures.
8. Kostja seaduslik esindaja esitas vastuse, milles teatas, et ta on avaldusega osaliselt nõus. Ta on nõus väitega ja kujunenud hetke olukorraga mitte maksta talle elatist lapse eest, sest laps viibib isa juures ( kuni laps elab isa juures ) . Laps on teismeeas ja lapse ema ei tea, kui kaua laps soovib isa juures elada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Maakohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud.
10. Hagi ese: Kohus arutas kohtuistungil pooltega vaidlusaluse õigussuhte kvalifikatsiooni, kuid hageja jäi seisukohale, et tegemist on elatise vähendamise hagiga. Õigusliku hinnangu õigussuhtele annab kohus. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist sundtäitmise lubatuks tunnistamise hagiga. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg.1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.
11. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) kostja on hageja poeg; 2) alates 23.02.2024 elab kostja hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu
12. jaanuari
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Elatise vähendamise nõue 0-euroni on nii keeleliselt kui sisult väär, sest seoses lapse elama asumisega isa juurde, kellelt oli elatis lapse kasuks välja mõistetud, langes ära sundtäitmise alus igakuise elatise nõudes. Samas hageja elatisvõlgnevuse osas peab sundtäitmine jätkuma, sest kostja ema on juba lapse ülalpidamiskulud kandnud.
14. Lapse ema sisuliselt võttis hagi õigeks.
15. Poolte menetluskulud maakohtus tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
16. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga