Obsah (8)

§ 113§ 403§ 4034§ 401§ 9§ 404§ 408§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maris Juha Otsuse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses) Tsiviilasja number 2-24-112159 Tsiviilasi

§ 113

² lg 2 p 3 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot ning selgitab nende kujunemist: 29.12.

1. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 23.01.
2. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 19.02.2024 a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. 2.
3. Hageja on esitanud, algsest nõudest loobumata, ka

§ 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse.

Hageja märgib, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 420 eurot (hagi lisa 4). Juhul, kui kohus 2 leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa 299,95 eurot (719,95-420). Ümberarvestuse kohaselt tuli krediit tagastada hiljemalt 27.11.2023. a, ehk lõpptähtpäev on saabunud. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 299,95 eurot kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ning teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 18.08.
2. Hagi ja menetlusse võtmise määrus on saadetud ka kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus andis hagejale lõpptähtaja seisukohtade esitamiseks, märkides, et kohus teeb seejärel otsuse. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima

§ 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra. 4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis, kas krediit on välja makstud 4.1.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et

§ 108

lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud. 4.

1. Hageja on kohtule esitanud venekeelse krediitkaardi lepingu (dtl 35), millel on 28.04.2021 antud kostja digiallkiri. Digiallkirja konteineris on leping (milles vene keeles on krediitkaardi tüübiks märgitud kodune Alexela krediitkaart), Alexela krediitkaardi lepingutingimused, eraisiku taotlus krediitkaardi saamiseks 1055240 ja Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (eesti keeles). Kohus täitis selgitamiskohustust, nõudis hagejalt lepingu tõlke esitamist ning andis lõpptähtaja menetlusdokumentide esitamiseks (dtl 197). Hageja esitas tõlked (dtl 204): lepingu ja LHV Partner krediitkaardi lepingu tingimused (kehtivad alates 10.05.2012). Võrreldes tõlkeid hageja esitatud venekeelsete lepingudokumentidega, on selge, et tegemist ei ole lepingudokumentide tõlkega (tõlgetes ei ole samu lahtreid ega andmeid, jutt käib mitte Alexela krediitkaardist, vaid Parterkaardist). Sellest tulenevalt keeldub kohus tõlgete kui tõendite vastu võtmisest ja tagastab need kui asjakohatud. 3 Sõltumata sellest, et lepingudokumendid (peale tarbijakrediidi teabelehe) on kohtule esitatud üksnes venekeelsena, saab kohus tuvastada, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, andes digiallkirja lepingudokumentidele. Kohus saab arvestada lepingu sisu tõendina eestikeelset tarbijakrediidi teabelehte. Selles on märgitud krediidiandjaks AS LHV pank, krediidi liigiks krediitkaart, krediidi ülempiiriks 300 eurot. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole lepingu vorminõude osas esile toonud, kas ja millisel viisil lepingudokumendid kostjale püsival andmekandjal esitati viivitamatult peale lepingu sõlmimist. Hageja vastas kohtule ühe lausega, et Leping ja dokumendid olid kättesaadavad e-teeninduses. Hageja ei ole menetlusdokumentides selgitanud, kelle iseteenindusest käib jutt ega seda iseteenindust kuidagi ka muul viisil spetsifitseerinud. 4.
2. Laenu kasutusse võtmise kohta on hageja esitanud järgmise väite: Kostja on kasutanud krediitkaardi krediidilimiiti ning alates 08.12.2021 ei ole kostja krediitkaardile tagasimakseid teinud. Seega alates 28.04.2021 kuni 26.03.2023 on kostja kasutanud kuldkrediitkaardi krediidilimiiti summa 299,95 eurot (lisa 4). Käesoleval juhul kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 719,95 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 420,00 eurot (hagi lisa 4). Hagi lisa 4 on konto väljavõte 28.04.2021-28.11.2023 (dtl 63), milles on märgitud kostja nimi ja krediidikonto number EE
3. Väljavõttes on kuupäevaliselt märgitud tehingud (miinus- ja plusskanded ning ülekannete selgitused) ja summad. Tõendis kajastatu haakub hageja väitega, et kostja sai krediiti kokku 719,95 eurot. Tõendist nähtub, et kostja on teinud ülekandeid enda pangakontolt EE637700771003199933 krediidikontole kokku 420 eurot, järgmiselt: 23.05.2021 100 eurot selgitusega Laenu tagasimakse 23.05.2021 20 eurot selgitusega Laenu tagasimakse 27.11.2021 50 eurot selgitusega Credit repayment 07.12.2021 250 eurot selgitusega Credit repayment.
4. Krediidi kulukuse määr Hageja toob välja, et lepingus oli krediidi kulukuse määr 30,18% ning selle arvutamise aluseks olevate asjaolude osas taasesitab hagis üksnes tarbijakrediidi teabelehe järgmised andmed: „Arvutamiseks kasutatud andmed: krediidisumma, intressimäär ja krediitkaardi kuutasu. kogu krediit võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus ja tagastatakse 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena“. Seega ei ole hageja hagis välja toonud konkreetseid arvestamise aluseks olevaid määrasid ja tasusid. Hageja väidetud, lepingusse märgitud krediidi kulukuse määr jäi sel ajal kehtinud maksimaalse määra (60,27%) piiresse.
5. Vastutustundliku laenamise põhimõte 6.1.

§ 4034

kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, 4 üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (

§ 4034 lg 3).

Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine eeldab seega

1. a)nõutud teabe kogumist ja kontrollimist ning
2. b)selle põhjal hinnangu andmist. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Eeltoodud selgitused on kohus hagejale esitanud ka menetlusse võtmise määruses, seega pidi hageja aru saama, millised asjaolud ta vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta peab kohtu ette tooma. 6.2. Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised selgitused: Kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks sai krediidiandja andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase; perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumma. Kostja läbi krediidiandja infotehnoloogilise lahenduse 18.04.2021 esitanud krediidiandjale väikelaenu taotluse, mis on registreeritud numbriga 1055240. Krediidiandja on kliendi sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud laenusaaja poolt esitatud pangakonto väljavõtte alusel (lisa 3). Kontrollid on teostatud taotluse esitamisele eelneva kuue kuu perioodi osas. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et laenusaajal puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud tal krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Mis andmed kostja laenutaotluses esitas, mis andmed krediidiandja kostja konto väljavõttelt tuvastas, seda hageja hagis ega hilisemates vastustes kohtule välja toonud ei ole. Seega ei ole hageja sisuliselt kuidagi esile toonud, mis andmed kostja kohta koguti. Hageja väidetes viidatud, lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotlus on kohtule esitatud venekeelsena. Kuigi kohus nõudis hagejalt lepingudokumentide eesti keeles esitamist, hageja lepingudokumentide hulgas olnud laenutaotluse tõlget kohtule ei esitanud. Hageja ei ole seega esile toonud asjaolusid, mille pinnalt kohus saaks teha järelduse, et krediidiandja täitis vastustundliku laenamise kohustust. 5 7. Hageja nõuded

§ 4034

lg 7 kohaselt vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei võlgne kostja hagejale lepingujärgset intressi, haldustasu, lepingutasu ega muid lepingujärgseid tasusid. Samast sättest tulenevalt tuleb teha nõude ümberarvestus, arvestades, et lepingujärgne intressimäär asendub lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 0%, millest tulenevalt tuleb kõik kostja poolt tasutu (sh igakuised haldustasud, intressid) arvestada kasutusse võetud krediidisumma katteks. Hageja esitas

§ 4034lg 7 alusel nõude ümberarvestuse.

Kohus tuvastas, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku 719,95 eurot ning on teinud kohtuotsuse punktis 4.

1. nimetatud kuupäevadel ja summades tagasimakseid kokku 420 eurot. Hageja väidab, et ümberarvestuse kohaselt tuleks kostjal tagastada 299,95 eurot (719,95-420). Kohus selgitas hagejale (dtl 197), et hageja väitel tuli lepingu järgi maksta intressi (mida hageja väitel pidi krediidiandja debiteerima iga kuu 10ndal kuupäeval) ning hageja ei ole ka väitnud, et kostjal oleks intressimaksed tasumata terve lepingu kehtivuse perioodi jooksul. 17.09.2024 ümberarvestuses ei ole aga hageja välja toodud, kui palju krediidiandja debiteerinud intresside ja muude tasude katteks. Kohus palus hagejal tuleb välja tuua, palju kostja poolt on tasutud intressideks ja muudeks lepingutasudeks. Hageja vastas, et hageja on esitanud intressiarvestuse hagiavalduse lisana
2. Muid lepingutasusid kostja tasunud ei ole. Hagi lisa 10 on intressiarvestus perioodi 01.07.2023 kuni 30.11.2023 kohta ning intressi on selles tabelis arvestatud hageja väidetud põhivõla jäägilt, 299,95 eurolt. Leping sõlmiti hageja väitel 28.04.2021, seega ei kajasta antud tabel kuidagi seda, kas ja kui palju on intresse arvestatud ja tasutud perioodil 28.04.2021 kuni 30.06.
3. Hageja on hagis ise selgitanud, et krediitkaardi lepingu punkti 5.10 järgi debiteerib pank intressikliendi kontolt ilma kliendi täiendavate korraldusteta. Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, kui palju debiteeriti kostja pangakontolt perioodil 28.04.2021 kuni 30.06.2023 intresse. Kostja tegi krediidikontole oma pangakontolt neli ülekannet mais, novembris ja detsembris
4. Intresse pidi aga pank ise debiteerima ja igakuiselt. Kohus on seega seisukohal, et krediidikonto väljavõte kajastab vaid krediidi põhiosa katteks kostja poolt tehtud ülekandeid, mitte igakuist intresside debiteerimist (mida kajastaks ilmselt kostja pangakonto väljavõte, mida aga kohtule esitatud ei ole (kohtule on esitatud kostja pangakonto väljavõte lepingu sõlmimise eelse perioodi kohta). Hageja ei ole ka esile toonud lepingu üles ütlemise asjaolude juures, milliste maksetega (maksete kuupäevad, summad) kostja millal viivitusse jäi. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud kõiki kostja tagasimakseid ning seetõttu ei vasta hageja esitatud nõude ümberarvestus

§ 4034 lg 7 nõuetele.

Ning sellest tulenevalt on täitmata

§ 4034lg 7 kohased eeldused hageja nõude rahuldamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et maksekäsu kiirmenetluses on hageja esitanud põhivõla summana 307.95 eurot. Seega on hageja ka menetluse vältel esitanud erinevaid andmeid põhivõla summa kohta. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla ja intressi nõuded, jäävad rahuldamata ka põhivõlalt arvestatud viivise ning põhivõla sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

1. Menetluskulud ja kohtuotsuse kätte toimetamine 6 8.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 8.
3. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7