KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tanel Pürn Kohtujurist Merle Maks Määruse tegemise aeg ja koht 05. märts 2025. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-461 Tsiviilasi Narmet OÜ hagi G.T. v

) 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse

§ 58lg 5 kohaselt hagiavalduseks.

5.

§ 58

lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile.

1. Eeltoodud sätteist nähtub, et enda poolt esitatud nõude rahuldamata osas läbi vaatamiseks esitatakse hagiavaldus ning vastaspoole nõude rahuldatud osas läbi vaatamiseks esitatakse kohtule taotlus.
2. Antud asjas lahendas töövaidluskomisjon poolte vastastikuseid nõudeid, rahuldas Narmet OÜ avalduse ning jättis G.T. nõuded rahuldamata. G.T. esitas taotluse just Narmet OÜ avalduse läbivaatamiseks ega esitanud hagi enda nõuete läbivaatamiseks. Arutatavate nõuete osas selguse saamiseks korraldatud eelistungile eelnevalt esitas G.T. soovi taotluse tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sel juhul lahendab kohus hagi menetlusse võtmise viivitamata pärast seisukoha saamist või ärakuulamist.
4. Kuivõrd Narmet OÜ ei ole töövaidluskomisjoni otsuse läbivaatamist soovinud ning G.T. on avaldanud selget soovi menetluse lõpetamiseks, siis puudub edasine vajadus nõuete välja selgitamiseks. 10.

§ 58

lg 8 sätestab, et

§ 58lõikes 4 nimetatud avalduse kohtule esitanud isik võib avaldusest loobuda.

Avaldusest loobumisel jõustub töövaidluskomisjoni otsus.

§ 59

lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsus jõustub, kui kumbki pool ei esitanud kohtusse pöördumise tähtaja jooksul kohtusse avaldust (p 1) või kohus jättis avalduse menetlusse võtmata (p 2) või kui kohus lõpetas menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 alusel. 11. Riigikohus on 21.12.2022 kohtumääruse nr 2-20-4765 punktis 14.2 viidanud, et „Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine sõltub

§ 59

lg 1 p 1 järgi sellest, kas pool pöördub kohtusse

§ 58lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.“ 12. Ts

MS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 13. Eeltoodud sätteid tõlgendades jõustub töövaidluskomisjoni otsus Narmet OÜ avalduse läbivaatamise taotlusest loobumise tõttu

§ 58lg 8 alusel ja kui läbivaatamisel oleks ka G.T.

avaldus, siis jõustuks töövaidluskomisjoni otsus selles osas

§ 59lg 1 p 4 alusel. Järelikult jõustub töövaidluskomisjoni otsus igal juhul. 14. Ts

MS § 168 lg 2 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse määrusega, kannab kulud hageja. Kuna käesoleval juhul oli loobujaks kostja, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Eelpool (punktis 11) viidatud Riigikohtu määruse punktis 16 selgitati ka seda, et menetluskulu jaotamisel tuleb lähtuda kohtusse pöördunud isikutest, mitte rangelt hageja ja kostja määratlusest. Vastasel korral peaks alusetult kohtusse pöördumise eest vastutama hageja, kui kostja oma taotlusest loobub. Seetõttu tuleb menetluskulu jätta G.T. kanda. 15. Puudub vajadus anda tähtaeg menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks, kuna hagiavaldust ei ole menetlusse võetud ja asjas pole toiminguid läbi viidud. Ka eelistung jäi ära. Kuivõrd hageja pole kasutanud lepingulist esindajat, siis tal eelduslikult menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik