← Eesti

2-24-15228/7

Obsah (9)§ 187§ 173§ 163§ 138§ 144§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15228 Tsiviilasi Aktiva Finance Group

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et esialgne krediidiandja Inbank Finance AS ja V.R. (kostja) sõlmisid
  2. märtsil 2021 tarbijakrediidilepingu nr L89005231510, mille kohaselt võimaldati kostjale laenu 12 000 eurot. Laenuleping sõlmiti tähtajaga
  3. märts 2027, intressimääraga 7,90% aastas, viivise määraga 7,90% aastas, krediidikulukuse määraga 9,22% aastas. Sõiduki jääkmaksumus oli 25% laenusummast. Hagiavalduse lisa 1 kohaselt on tegemist Autoliisingu (tagatisega laen) lepinguga koos maksegraafikuga (dtl 25-29). Algne krediidiandja muutis
  4. märtsil 2021 ühepoolselt lepingu nr L89005231510 põhitingimusi, sest hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei olnud kostja tähtaegselt oma kohustusi täitnud. Alates lepingu muutmise jõustumisest oli leping numbriks L
  5. Laenusummaks oli 12 000 eurot, intressimäär 12,90%. Hagiavalduse lisa 2 kohaselt on tegemist autoliisingu (tagatisega laen) lepingu muudatusega, millega muudeti ka ühepoolselt lepingu numbrit ja maksegraafikut igakuiste osamaksete suuruse osas (dtl 33-35). Krediidiandja ja kostja sõlmisid
  6. septembril 2022 kokkuleppe lepingu nr L89005343411 muutmiseks ja alates
  7. septembrist 2022 kannab leping numbrit L
  8. Lepingu muudatuse tingis kostja taotlus põhiosa osas maksepuhkuse saamiseks. Laenusummaks jäi 10 361 eurot 69 senti, intressimääraga 12,90% ning sõiduki jääkmaksumuseks 25% laenusummast. Maksepuhkus kestis
  9. september 2022 kuni
  10. jaanuar
  11. Hagiavalduse lisa 3 kohaselt on tegemist kokkuleppega auto24 liisingu lepingu L89005343411, sh igakuiste osamaksete muutmiseks (dtl 37-40).
  12. Kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja
  13. mail 2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.
  14. mail 2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teatis on kostjale saadetud posti teel.
  15. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse10 197 euro 80 sendi, intressi 433 euro 97 sendi, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viise 1802 euro 91 sendi väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjalt lisanduva viivise 12,90% aastas väljamõistmist kuni põhinõude tasumiseni. Hageja luges lepingu alates
  16. maist 2023 hageja-poolse ülesütlemisega lõppenuks. Inbank Finance AS loovutas nõude hagejale
  17. mail 2023, millest teavitati ka kostjat kirjalikult (dtl 53). 2 2-24-15228
  18. Hageja selgitas täiendavalt, et kui krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue ümberarvestuse kohaselt on põhisumma 7431 eurot 25 senti. Hageja selgitas, et lepingu nr L89005343411 kohaselt oli kostja laenusumma 12 000 eurot. Antud lepingu alusel on kostja tagasimakseid teinud summas 3898 eurot 80 senti. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis enne lepingu muutmist oli tasumata põhiosa 8101 eurot 20 senti (12000-3898,80). Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid kokkuleppe lepingu nr L89005343411 muutmiseks ning alates muudatuse kokkuleppe jõustumisest
  19. septembril 2022 kandis leping numbrit L
  20. Seega saab lepingu muutmise alusel lepingu nr L89010141666 põhiosaks lugeda 8101 eurot 20 senti. Antud lepingu alusel on kosja teinud tagasimakseid summas 669 eurot 95 senti. Kui arvestada kõik maksed põhiosa katteks, siis on kostjal tasumata põhiosa 7431 eurot 25 senti. Lepingu nr L89010141666 alusel tuli kostjal laen tagastada perioodil
  21. jaanuar 2023 kuni
  22. juuni
  23. Ümberarvestuse kohaselt on kostjal tasutud osamaksed alates
  24. jaanuar 2023 kuni
  25. juuni 2023 täielikult ning
  26. juulil 2023 osaliselt.
  27. Hageja esitas alternatiivse nõudena, kui lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks, lepingu täitmise nõude ning palus hagi alternatiivselt rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel ning välja mõista
  28. novembriks 2024.a sissenõutavaks muutunud summa 1959 eurot 39 senti (s.o osamaksed
  29. juuni 2023 kuni
  30. oktoober 2024) ning viivis antud summalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §369 alusel maksegraafikuna perioodil

  1. november 2024 kuni
  2. juuni
  4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on loetud kostjale kätte toimetatuks
  5. detsembril
  6. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
  7. detsembril 2024). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt põhivõlgnevuse 7431 eurot 25 sendi ja sissenõutavaks muutunud viivise 1548 euro 22 sendi osas. Rahuldamata tuleb jätta hageja nõue põhivõla 2766 euro 55 sendi ulatuses, intressinõue 433 eurot 97 senti, haldustasu nõue 10 eurot, sissenõudmiskulu nõue 50 eurot ja hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise nõue 565 euro 77 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud tuleb jätta 65% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 35% ulatuses hageja kanda.
  9. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
  10. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kostjaga sõlmitud AS Inbank autoliisingu lepingu nr L89005231510 (dtl 25-29), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehed (dtl 30-31, 41-42), maksekorralduse laenusumma ülekandmise kohta (dtl 32), Autoliisingu lepingu nr L89005231510 muutmise teatise, uus lepingu nr L89005343411 (dtl 33-35), kokkuleppe autoliisingu lepingu nr 3 2-24-15228 L89005343411 muutmiseks (dtl 37-40), Inbank AS üldtingimused (dtl 43-48), teenuslepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 49-50), teenuslepingu ülesütlemise teatise (dtl 51-52), teatise nõude loovutamise kohta (dtl 53),
  11. oktoobri 2022 laenu taotluse (dtl 54), kostja taustapäringu (dtl 55), meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 3-5, 56-63). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.
  12. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja selgitustest vastutustundliku laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud (dtl 13). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse, kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Samuti kontrollis esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist (dtl 14).
  13. Hagiavalduse kohaselt kasutati laenuotsuse tegemisel kostja kinnitatud sissetulekuid (1300 eurot) ja kohustusi (500 eurot), mis kehtisid kuni
  14. oktoobrini 2021 (dtl 15). Hageja hinnangul jäi kostjal kätte peale laenu väljastamist 578 eurot 6 senti (1300-500-221,94) igapäevasteks majandamiskuludeks. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma (dtl 15). Hageja täpsustas
  15. novembril 2024, et kostja tegelikud igakuiseid sissetulekud olid Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt keskmiselt 1021 eurot 31 senti kuus ja muid finantskohustusi ei olnud. Krediidianalüüsi tulemusena jääb kostjale pärast kohustusi kätte 799 eurot 37 senti (1021,31– 221,94) igapäeva kulutuste katteks. Algne laenuandaja esitas
  16. novembril 2024 kohtule kostja krediidianalüüsi ja pangakonto väljavõtte perioodil
  17. veebruar 2021 kuni
  18. august 2021(dtl 71-114). Krediidianalüüs on loodud
  19. augustil 2021 (dtl 71) ja pangakonto väljavõte on loodud
  20. augustil 2021 kell 15.31 (dtl 87). Hageja palus jätta väljavõte arvesse võtmata kuna tegemist ei ole hagiavalduse aluseks oleva lepinguga (dtl 119). Kohus on seisukohal, et kuigi esitatud krediidianalüüs ja pangakonto väljavõtted ei ole koostatud enne kostjaga auto liisinglepingu sõlmimist kostja maksevõime väljaselgitamiseks, on neist näha kostja maksevõime enne liisinglepingu sõlmimist ja seetõttu on tegemist asjakohase tõendiga ning kohus arvestab neid asja lahendamisel.
  21. Algne laenuandaja sõlmis
  22. märtsil 2021 kostjaga autoliisingu lepingu nr L89005231510 (dtl 25), lepingu esimese muudatuse
  23. märtsil 2021 (dtl 33) ja lepingu teise muudatuse
  24. septembril 2022 (dtl 37). Algse laenuandja poolt esitatud krediidianalüüsist ja pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostjal oli enne autoliisingu lepingu sõlmimist igakuised finantskohustused Inbank AS, Coop Finants, TF Bank, Holm Bank, Julianus Inkasso, ESTO ees. Samuti nähtub pangakonto väljavõttest, et kostjal oli kohustus tasuda eluasemega seotud kulusid ning kostjal oli lapse ülalpidamiskohus. Kostja sissetulekuks oli Eesti Töötukassa poolt makstav töövõimetoetus 416 eurot 92 senti ja Weiss OÜ töötasu 766 eurot 41 senti. Krediidianalüüsist nähtub, et kostja esmased igakuised kulud olid enne laenulepingu sõlmimist vähemalt 970 eurot ning sissetulek 1087 eurot 22 senti (dtl 72). Algne laenuandja on peale laenulepingu sõlmimist ja esimese muudatuse tegemist kontrollinud kostja maksevõimet tema pangakonto väljavõttest, ei ole algne laenuandja seda teinud enne laenulepingu ja lepingu muudatuste tegemist. Hageja on kohtule esitanud täiendava selgituse, mille kohaselt oli kostja sissetulekuks 1021 eurot 31 senti kuus, mitte 1300 eurot nagu hagiavalduses on märgitud ning kostjal puudusid täiendava selgituse kohaselt finantskohustused, erinevalt 4 2-24-15228 hagiavalduses märgitud kohustustest summas 500 eurot, siis algse laenuandaja poolt esitatud krediidianalüüs ja pangakonto väljavõtted näitavad, et kostjal oli laenu taotlemisel märkimisväärses ulatuses finantskohustusi ja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli ka ülalpidamiskohustus, mida oleks tulnud kostjale laenuandmise otsustamisel arvesse võtta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud asjaoludega on laenuotsuse tegemisel arvestatud. Seega ei ole algne laenuandja välja selgitanud kostja tegelikke igakuised kohustusi enne liisinglepingu ja selle muudatuste tegemist.
  25. Enne tarbijale laenu andmist tuleb välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Hageja on kinnitanud, et kostjal ei olnud muid finantskohustusi ja hindas kostja maksevõimeliseks ning väljastas kostjale laenu 12 000 eurot. Kostja maksevõime nõuetekohasel hindamisel oleks selgunud, et kostjal on juba märkimisväärses ulatuses finantskohustusi ja ülalpidamiskohustus. Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohus selgitab, et laenu taotlemisel ei saa lugeda piisavaks riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Käesolevalt ei ole algne laenuandja kostja pangakonto väljavõtet enne auto liisinglepingu sõlmimist kostjalt küsinud ega ka hinnanud kostja tegelikku maksevõimet.
  26. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja järgis kostjale krediidi andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3). Kohtu hinnangul lähtus krediidiandja üksnes matemaatilistest teoreetilistest arvutustest väidetavalt kostja enda poolt esitatud andmetele tuginevalt. Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja andmeid ka kontrollida. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (ülekandetasu, sissenõudmiskulu). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Hageja on esitanud VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt nõude ümberarvestuse kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 120). Ümberarvestuse kohaselt on kostja võlgnevus hageja ees põhinõue 7431 eurot 25 eurot. Kohus leiab, et hageja hagi kostja vastu tuleb rahuldada osaliselt lähtudes VÕS § 4034 lg-st 7, millest tulenevalt hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7431 eurot 25 senti. 5 2-24-15228
  27. Kuna kostja ei ole kohustusi täitnud, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates lepingu ülesütlemisest, s.o
  28. maist 2023 põhinõudelt 7431 eurolt 25 sendilt kuni põhinõude tasumiseni, aga mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 1548 eurot 22 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 1.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda. 2.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

3. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 910 eurot ja õigusabikulust summas 507 eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks pidada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 721 eurot 50 senti [(910+200) x 65%)]. 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (721 eurot 50 senti) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 5.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.