Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude 1 puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
Halduri hinnangul võiks menetluse jätkamiseks vajamineva deposiidi suurus olla 2500 eurot. Deposiidi tasumise korral kuulutada välja Maitsete Agentuur OÜ pankrot ja nimetada pankrotihalduriks O.Q. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 järgi kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (161 993,70 eurot) vara väärtust (367,83 kuni 467,83 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, ettevõte on majandustegevise lõpetanud. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks juhtimisviga. 6.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 3 Võlausaldaja xxxxxxxxxxxxx keskus on pankrotimenetluse kulude katteks 2500 eurot. 17.02.2025 tasunud kohtu deposiiti 7. Kohus nimetab pankrotihalduriks O.Q , kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku. 8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja
9. Kohus kohustab võlgnikku
lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise aja resolutsioonis. 10. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1952 eurot. 12.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 13.
lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muuhulgas ajutise halduri tasu.
lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 14. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd kokku 7 tundi 30 minutit. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu 120 eurot ei ületa
lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära.
Kohus määrab seega O.Q tasuks 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 352 eurot, kokku 1952 eurot. Tasu kuulub välja mõistmisele võlausaldaja xxxxxxxxxxxxx keskus poolt 17.02.2025 kohtu deposiiti kantud 2500 eurot arvelt. 15.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (FIE Tartu kohtutäitur O. O.Q, registrikood 12016414), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on FIE Tartu kohtutäitur O. O.Q käibemaksukohustuslane (nr EE100779451). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22% (KMS § 15 lg 1), s.o 352 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk 4 kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.