← Eesti

2-24-119987/39

Obsah (6)§ 428§ 430§ 150§ 168§ 190§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-119987 Kohtuasi Primero Finance OÜ

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled loobusid kohtuistungil kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja esitas kohtuistungil taotluse hagiavalduse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus

§ 428lg 1 p 4 alusel lõpetada.

5.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 3

(5)Kohtu hinnangul ei esine

§ 430lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi kinnitamist.

Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Kohus märgib täiendavalt, et pooltevahelistes lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 406 2 lg-s 1 sätestatuga. Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet arvestades, et hageja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6. Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

  1. Hagilt hinnaga 9594 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 770 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt
  2. mail 2024 riigilõivu 240 eurot ja hagiavalduse esitamisel Tartu Maakohtule
  3. juulil 2024 täiendava riigilõivu 600 eurot, kokku 840 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 70 euro võrra enam, mis tuleb

§ 150lg 1 p 1 alusel hagejale tagastada.

Arvestades, et hagiavalduse esitamisel kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 530 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 240 euro suurusele riigilõivule, kuulub

§ 150lg 2 p 1 alusel tagastamisele 530 eurost pool ehk 265 eurot.

Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus märgib, et

§ 150

lg 3 kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. 8. Kohus jätab poolte menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

9.

§ 190

lg 7 sätestab, et

§ 190

lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib

§ 190lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14). 4

(5)Kohus andis 15.01.2025 kohtumäärusega kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus on kostja majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et kostja majanduslik seis ei võimalda tal riigi õigusabi eest tasuda. Kohus leiab, et kostja tuleb vabastada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse kandmise kohustusest. 10. Pooled on

§ 661lg 4 alusel loobunud kompromissi kinnitava määruse peale edasikaebamise õigusest. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.