2-23-135911/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-135911 Tsiviilasi Minion OÜ hagi WOLFEST OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 938 eurot 53 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Minion OÜ (registrikood 12191838; asukoht XXX 10412), seaduslik esindaja M.F Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts (e-post XXX) Kostja: WOLFEST OÜ (registrikood 16041515; asukoht XXX-i 61709), seaduslik esindaja F.S Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Hallemaa (epost XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 15. veebruar 2024 RESOLUTSIOON 1. Jätta Minion OÜ hagi WOLFEST OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata.

2.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3. Jätta menetluskulud Minion OÜ kanda.

4.Mõista Minion OÜ-lt WOLFEST OÜ kasuks välja menetluskulu 956 eurot 50 senti.

5.Mõista Minion OÜ-lt WOLFEST OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Apellatsioonkaebuse esitamine Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV M.F 1. Minion OÜ (hageja) esitas 4. oktoobril 2023 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi WOLFEST OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid 19. juunil 2023 ostu-müügilepingu (edaspidi leping), mille esemeks oli soojusvaheti ja kaks seinasoklit koos kättetoimetamisega ostjale. Ostusummaks kujunes 842 eurot 40 senti koos käibemaksuga, mille ostja tasus ettemaksuna. Saadetise kättetoimetamiseks kasutas müüja kullerettevõtjat. Kuller toimetas 20. juunil 2023 õhukesse kilesse pakendatud ning õrna käitlemist nõudva märgistusega saadetise sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX. Kuna kedagi saadetise vastuvõtmiseks kohal ei olnud, lasi ostja kulleri kaugjuhitavalt aiaväravast sisse. Kuller asetas saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette lauspäikese kätte. Sama päeva õhtul saadetist avades avastas ostja, et soojusvaheti on kahjustunud ning teavitas puudusest müüjat.

Ostja tuvastas, et soojusvaheti osaks olev polümeermembraan oli kokku sulanud, mistõttu ei sobi see sihtotstarbeliseks kasutamiseks ega täida oma funktsiooni. Ostja palus 22. juunil 2023 müüjal puudustega asi välja vahetada. Müüja vastas, et ei näe soojusvaheti puuduste eest vastutust. Ostja nõudis 27. juunil 2023 müüjalt soojusvaheti asendamist või saadetise eest tasutu tagastamist, millest müüja keeldus. Ostja saatis saadetise müüjale tagasi. Ostja esitas 29. juunil 2023 lepingust taganemise avalduse, paludes kogu lepingu järgi tasutu tagastada. Ostja palus täiendavalt 3. juulil 2023 müüjat ostuhind tagastada, millele müüja vastas keelduvalt. Müüja kinnitas 21. juulil 2023 ostja poolt tagastatud saadetise kättesaamist. Müüja tagastas ostjale seinasokli eest tasutud 27 eurot 60 senti.

Müüja võlgneb ostjale lepingust taganemise tagajärjel soojusvaheti maksumuse summas 814 eurot 80 senti.

Müüja kohustuseks oli saadetis ostjani toimetada ning määratud sihtkohas ostjale üle anda. Ostjale kättetoimetatud soojusvaheti oli kahjustunud ja seega puudustega, mis välistas asja sihtotstarbelise kasutamise. Müüja rikkus lepingulist kohustust kokkulepitud tingimustele vastav asi ostjale üle anda. Saadetise pakend ei sobinud sellisel kujul soojusvaheti transportimiseks, kuivõrd pakendamisel oli kasutatud üksnes pakkekile.

Saadetis oli nõuetekohaselt märgistamata, sest puudusid viited saadetise temperatuuritundlikkuse kohta. Müüja vastutab ka juhul, kui soojusvaheti kahjustumine tulenes müüja poolt asja ostjani toimetamise ja üleandmise kohustuste täitmiseks kasutatud vedaja tegevusest. Saadetise pakend ja käitlemine pidanuks vastama selle kahjustumist välistavale tegevusele. Müüja ei informeerinud vedajat ega ostjat, et soojusvaheti on pakendatud selliselt, et seda ei tohi päikese kätte jätta. Lisaks on olemas standardikohane märgistus kauba jaoks, mida tuleb hoida varjus. Kuller oleks saanud hagejale edasi kommunikeerida, et kaup vajab ladestamist varjulisse kohta. Hageja ei teadnud, et soojusvaheti ei tohi olla päikese käes ning et see on pakendatud selliselt, et see saab päikese käes olles kahjustada.

Ostja on lepingust kehtivalt taganenud. Müüja on osaliselt lepingust taganemist aktsepteerinud ja tagastanud lepingu järgi tasutu osaliselt. Ostja on tagastanud müüjale kogu lepingu järgi saadu. Ostjal on õigus nõuda müüjalt üleantu tagastamist soojusvaheti ja saatmiskulu eest tasutu ulatuses. Hageja nõuab kostjalt lepingust taganemise tagajärjel lepingu alusel üleantu tagastamist summas 814 eurot 80 senti.

Müüja loeb põhinõude sissenõutavaks muutumise ajaks 30. juuni 2023, kuivõrd ostja esitas müüjale lepingust taganemise avalduse 29. juunil 2023 ning palus tasutu tagastada.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 25 eurot 95 senti. Hageja palub põhinõudelt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses ulatuses ka alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast.

2.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu.

Vaidlus puudub selles, et hageja ostetud soojusvahetile on tekkinud kuumakahjustus ning soojusvaheti osaks olev polümeermebraan on osaliselt kokku sulanud. Kostja ei nõustu, et tekkinud kahjustuste eest vastutab kostja, kuna kostja andis kullerile üle terve toote.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud ostu-müügilepingu punkti 3 kohaselt läks kauba hävimise riisiko kostjalt hagejale üle lepingu sõlmimise päeval. Lepingus ei lepitud kokku kostja kohustust toimetada asi ostjani, vaid lepiti kokku kostja poolt saatmine ja hageja poolt saatmise eest tasumine. Sõltumata lepingus kokkulepitust, loetakse võlaõigusseaduse (VÕS) § 209 lg 4 lause 2 kohaselt asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama, kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada. VÕS § 214 lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Hiljemalt asja kullerile üleandmisega loeti asi hagejale üleantuks ning asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks hagejale üle. Vigastused on tekkinud kostjast ja kullerist sõltumatutel asjaoludel.

Asjal puudub puudus, mille saab lugeda tekkinuks tulenevalt asja pakendamisest. Kaup ei saanud kahjustada tulenevalt kukkumisest või põrutusest. Pakendile märgitud kleebis nõudis ettevaatlikku käitlemist ning kullerfirma tagas selle. Tootel esinevad kuumakahjustused ei ole seotud pakendamise, kullerfirma tegevuse ning kauba transportimisega, vaid tekkisid pärast kauba kulleri poolt hageja valdusesse üleandmist.

Kostjal puudus kohustus arvestada, et toode võib sattuda temperatuuride kätte, kus satub ohtu toote vastupidavus.

Kui klient ei ole kodus, on temal õigus kullerilt pakki mitte vastu võtta ja leppida kokku uus vastuvõtmise koht või aeg. Hageja ei kasutanud seda õigust. Toode jäeti hageja valdusesse hageja enda juhistele vastavalt. Kulleril ei pidanud olema teadmist, kui kauaks antud seade hageja poolt soovitud kohta seisma jääb ning kas hageja enda edasisest käitumisest tulenevalt võib saadetisele tekkida kahjustusi.

Kahjustus tekkis sellest, et hageja juhtnööridele vastavalt asetas kuller pakendi kuuma päikese kätte ning hageja jättis seadme päikese kätte tundideks. Tallinnas oli 20. juunil 2023 kell 14:00 sooja 25,9 kraadi (varjus). Tegemist oli suvekuuga ning täispäikselise päevaga. Päikse käes, tumeda garaažiukse ees võisid temperatuurid tõusta kahekolmekordseks. Soojusvaheti pesemiseks on lubatud kasutada maksimaalselt kuni 55kraadist vett. Soojusvaheti võis hageja poolt soovitud kohta paigutades päikese käes mitme tunni jooksul seistes sulama hakata. Selliseid ekstreemseid tingimusi ei olnud kostja kohustatud ette nägema ja ennetama. Kostja ei vastuta tekkinud kahju eest, hageja tehtud taganemisavaldus ei ole materiaalõiguslike eelduste puudumise tõttu kehtiv ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

3.Kohtuistungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde ja andsid täiendavad selgitused. Hageja esindaja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED 4. Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid 19. juunil 2023 kostja e-poe kaudu ostumüügilepingu, mille esemeks oli soojusvaheti ja kaks seinasoklit koos kättetoimetamisega hagejale. Soojusvaheti ja kahe seinasokli maksumus oli kokku 842 eurot 40 senti (arve nr 216030, dtl 44), mille hageja tasus 19. juunil 2023 ettemaksuna (maksekorraldus, dtl 45-46).

Poolte vahel 19. juunil 2023 sõlmitud lepingu puhul on VÕS § 208 lg 1 alusel tegemist müügilepinguga, mis on sõlmitud arvutivõrgu abil (VÕS § 62 1). Kuna hageja puhul on tegemist äriühinguga, ei ole tegemist tarbijalemüügiga.

5.Lähtudes poolte kirjalikest seisukohtadest ning poolte esindajate poolt kohtuistungil antud selgitustest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevate faktiliste asjaolude osas: - Ostetud esemete kättetoimetamiseks kasutas kostja kullerettevõtet xxxxxxxxx, kes toimetas saadetise 20. juunil 2023 sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX (dtl 47). Sihtkohta jõudes helistas kuller saadetise üleandmiseks hagejale, kuid hagejat ei olnud kohal. Hageja lasi kulleri kaugjuhitavalt aiaväravast sisse ning andis kullerile juhised, kuhu saadetis asetada. Vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette päikese kätte ning märkis tellimuse üleantuks kell 13.49 (sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; poolte esindajate selgitused, dtl 107); - Saadetis oli pakendatud kilesse ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise pakendil ei olnud märgistust, mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest; - 20. juunil 2023 oli täispäikseline päev, temperatuur Tallinnas 25,9°C varjus (väljavõte ilma vaatlusandmetest, dtl 82); - Hageja avastas 20. juuni 2023 õhtul saadetist avades, et soojusvaheti osaks olev polümeermembraan on kokku sulanud, mistõttu ei sobi see sihtotstarbeliseks kasutamiseks (fotod, dtl 49-50) ning teavitas sellest müüjat kell 16.47 (foto edastamine, dtl 51); - Soojusvaheti sai kuumakahjustusi 20. juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47 (poolte esindajate selgitused, dtl 108); - Hageja palus 22. juunil 2023 kostjal soojusvaheti välja vahetada, millega kostja ei nõustunud (sõnumivahetus, dtl 52-53); - Hageja palus 27. juunil 2023 soojusvaheti asendamist või saadetise eest tasutu tagastamist, millest kostja keeldus (e-kiri, dtl 54-55); - Hageja saatis saadetise kostjale tagasi 27. juunil 2023 (AS-i Eesti Post kviitung, dtl 56).

Kostja kinnitas saadetise kättesaamist 21. juulil 2023 (dtl 59); - Hageja palus 29. juunil 2023 e-kirja teel kogu lepingu järgi tasutu tagastada (dtl 57) ning hageja käsitleb seda ostu-müügilepingust taganemise avaldusena; - Hageja kordas ostuhinna tagastamise palvet 3. juulil 2023, millest kostja keeldus (ekirjavahetus, dtl 58); - Kostja tagastas 29. juunil 2023 hagejale kahe seinasokli eest tasutud 27 eurot 60 senti (maksekorraldus, dtl 61).

6.Hageja leiab, et kostja rikkus müüjana oma lepingulist kohustust anda hagejale kui ostjale üle kokkulepitud tingimustele vastav asi, kuna saadetis ei olnud pakendatud sellisel viisil, mis oleks taganud soojusvaheti säilimise ja kaitsmise. Hageja leiab, et tema on 19. juunil 2023 sõlmitud ostu-müügilepingust kehtivalt taganenud ning nõuab kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist soojusvaheti ja saatmiskulu eest tasutu ulatuses, s.o summas 814 eurot 80 senti. Hageja nõue tugineb VÕS § 217 lg 2 p 5, § 218 lg 1, 3, § 223 lg 1 p 4, 5 ja § 189 lg 1.

7.Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejale anti kulleri poolt üle terve (ilma puudusteta) soojusvaheti ning kahjustused tekkisid sellele pärast soojusvaheti valduse üleandmist, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna pakendamine ja tekkinud kahjustus ei ole omavahel põhjuslikus seoses.

8.Pooled vaidlevad seega selle üle, kas hageja poolt ostetud soojusvaheti vastas lepingutingimustele ning kas hagejapoolne müügilepingust taganemine on kehtiv.

9.VÕS § 217 lg 1 esimese lause kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Poolte esindajate selgitustest (dtl 107) nähtub, et hageja ostis kauba kostja e-poest ning ostule ei eelnenud mingeid läbirääkimisi ega kokkuleppeid, mh pakendi osas.

10.Hageja tugineb VÕS § 217 lg 2 punktile 5, mille kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohus on juba eelnevalt märkinud (vt punkt 5), et pooled ei vaidle selle üle, et saadetis oli pakitud kilesse ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise pakendil ei olnud märgistust, mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest. Hageja hinnangul oleks pakendil pidanud olema märgistus soojusvaheti temperatuuritundlikkuse kohta ja/või oleks kostja pidanud sellest hagejat ja/või kullerit informeerima.

11.Kohus leiab, et hageja etteheited kostjapoolsele saadetise pakendamisele ei ole põhjendatud. Hageja seab kostjale liiga kõrgeid ootusi. Müüja kohustus on pakendada ese selliselt, et see jõuab turvaliselt, vigastuste ja kahjustusteta ostja kätte. Juhul, kui on kokkulepitud lepingueseme kättetoimetamine, on müüja kohustuseks tagada lepingueseme pakendamine selliselt, et see ka veo ajal säiliks ja oleks kahjustuste eest kaitstud. Pooled nõustuvad, et kuller andis hageja valdusesse üle terve (ilma kahjustusteta) soojusvaheti.

Kostja poolt valitud pakendamise viis (kilesse mähkimine ja õrna käitlemist nõudva märgistuse lisamine) tagas seega lepingueseme säilimise ja kaitsmise kuni kostjale valduse üleminekuni.

12.Tulenevalt VÕS § 218 lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

13.Kuigi kostja poolt väljastatud arvel/müügilepingul nr 216030 on märgitud, et kauba hävimise riisiko läheb müüjalt ostjale üle lepingu sõlmimise päeval, ei ole tegemist tingimusega, mis oleks eelnevalt poolte vahel läbiräägitud (vt poolte esindajate selgitused, dtl 107). Seega puudub poolte vahel kauba hävimise riisiko ülemineku osas kokkulepe ning kohaldada tuleb VÕS-s sätestatut. VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. VÕS § 209 lg 4 teise lause kohaselt kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.

14.Hageja ei väida, et kostja andis kullerile üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja ei väida, et kuller andis temale üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja väidab, et soojusvaheti sai kuumakahjustusi pärast saadetise valduse üleandmist hagejale, s.o 20. juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47 (hageja esindaja selgitused, dtl 108). Samuti on hageja omaksvõtnud, et hageja ise andis kullerile juhised, kuhu saadetis asetada vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette päikese kätte kell 13.49 (sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; hageja esindaja selgitused, dtl

107). Kohtule esitatud fotolt (dtl 48) nähtuvalt oli pakendatud saadetis asetatud vahetult tumeda garaažiukse ette. Üldteadaolevalt tumedad esemed neelavad rohkem soojust kui heledamad esemed. Vaidlust ei ole, et tegemist oli täispäikselise suvepäevaga, mil temperatuur Tallinnas oli 25,9°C varjus (väljavõte ilma vaatlusandmetest, dtl 82). Seega, asetatuna tumeda eseme ette, oli tegelik saadetisele mõjuv temperatuur tunduvalt kõrgem.

Kostja on esitanud kohtule soojusvaheti hooldusjuhendi, millest nähtuvalt on soojusvaheti pesemiseks lubatud kasutada maksimaalselt 55-kraadist vett (dtl 83). On eluliselt usutav, et soojusvaheti sai kahjustada just seetõttu, et pakend koos soojusvahetiga oli asetatud päikese kätte teise soojust neelava keha ette, mis võimendas tegelikku temperatuuri, ning põhjustas soojusvaheti osaks oleva poümeermembraani kokkusulamise.

15.Hageja väidab iseenesest õigesti, et VÕS § 217 lg 2 p 5 regulatsioon kohaldub kõigil juhtudel, kui pakendamine on kaasa toonud asja kahjustumise. Kuid kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole pakendamine asja kahjustumist kaasa toonud, vaid asi sai kahjustada pakendamisest sõltumata, s.o hageja enese poolt kullerile antud juhiste tõttu. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pidanud ette nägema, et soojusvaheti kui sisetingimustes kasutatav ese võib sattuda sellise temperatuuri kätte (üle 55°C), kus satub ohtu toote vastupidavus, ning oleks ennetavalt pidanud pakendile lisama hoiatuse kuumatundlikkuse kohta.

16.Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus pakendis oleva eseme kuumatundlikkuse kohta, ei oleks see asjade käiku mõjutanud. Kulleril puudub kohustus informeerida hagejat kõigist pakendil olevatest märgistustest. Kuller juhindub temale paki saaja poolt antavatest juhistest (VÕS § 785 lg 4). Kostja on õigesti tähelepanu juhtinud, et hagejal ei olnud kohustust saadetist vastu võtta ning ta oleks saanud kokku leppida uue saadetise üleandmise aja, mil ta oleks saanud vastuvõtmiseks isiklikult kohal olla (kullerfirma kiri, dtl 81). Hageja otsustas selle asemel anda kullerile juhised, kuhu saadetis asetada. Keegi peale hageja ei teadnud ega saanud vastutada selle eest, kui kauaks saadetis kulleri poolt asetatud kohta jääb. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus kuumatundlikkuse kohta, oleks hageja seda märganud ikka alles siis, kui ta saadetise juurde tuli, ning see ei oleks ära hoidnud kahjustuse tekkimist.

17.Hageja väide selle kohta, et kostja oleks pidanud pakendi tähistama standardikohase märgistusega kauba jaoks, mida tuleb hoida varjus (ISO 7000 standardi väljavõte koos tõlkega, dtl 91-92), ei ole asjakohane. Soojusvaheti ei ole toode, mida tuleb hoida varjus, vaid seda tuleb kaitsta temperatuuri eest, mis on kõrgem kui 55°C (dtl 83).

18.Kohus leiab ka, et kostjal ei olnud kohustust informeerida hagejat kõigist soojusvaheti omadustest, sh asjaolust, et temperatuur üle 55°C võib soojusvahetit kahjustada. Hageja esindaja kinnitusel ostis hageja selle toote, sest küttesüsteemi parandaja sõnul oli seda vaja (dtl 106-107). Hageja ei esitanud kostjale enne müügilepingu sõlmimist ostetava kauba kohta küsimusi (hageja esindaja selgitused, dtl 109). Seega hageja ei pidanud enne soojusvaheti ostmist kostjaga nõu ega väljendanud mingil moel, et ta vajab selle omaduste osas nõustamist. Tegemist ei olnud tarbijalemüügiga, mille puhul tuleb eeldada tarbija nõustamisvajadust ja müüja kohustust tarbijat teavitada lepingueseme põhiomadustest (VÕS § 141 lg 1 p 2, § 48 lg 1 p 4, § 54 lg 1 p 4). Tegemist oli kahe äriühingu vahelise tehinguga. Seejuures puudus kostjal igasugune teadmine sellest, et hageja ei vaja seda toodet oma majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi ka teavitamise osas rikkunud.

19.Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et hageja ei ole suutnud põhjendada ega tõendada, et soojusvaheti ei olnud pakitud soojusvahetitele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohtu ette toodud asjaoludel on kohus seisukohal, et soojusvaheti oli pakitud nõuetekohaselt, kuna see ei saanud vedamisel kahjustada ning jõudis hageja valdusesse tervena, s.o ilma puudusteta.

Lepingu ese vastas seega lepingutingimustele. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagejal puudus seetõttu õigus lepingust taganemiseks. Hagejapoolne lepingust taganemine ei ole järelikult kehtiv ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist VÕS 189 lg 1 järgi.

Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

20.Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud kostja sotsiaalmeedia reklaami pakendamise viisi kohta (dtl 62) ja väljavõtte kullerteenuse tingimustest (dtl 63), kuna neil ei ole vaidluseset arvestades asjas tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

22.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks: kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 8,95 tunni eest summas 1253 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

23.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1) maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine, kliendi dokumentidega tutvumine, kliendile selgitamine ning vastuväite koostamine 0,5 tundi; 2) hagiavalduse, lisade ja menetlusse võtmise määrusega tutvumine, analüüs 1 tund; 3) kliendiga suhtlus vastamiseks ning tõenditest 0,5 tundi; 4) vastuse kujundamine ja koostamine 3 tundi; 5) hageja seisukohaga tutvumine ja kliendi informeerimine, asjaolude täpsustamine 3 tundi;

6)hageja seisukoha täiendav analüüs, lisa analüüs ja istungiks valmistumine, sealhulgas märgiste ja standardite praktika analüüs ning kliendiga konsulteerimine 0,75 tundi; 7) istungil osalemine 2,4 tundi; 8) hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi.

Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostja menetluskulude nimekirja positsioonid nr 1- 4 on seotud kirjalike vastuväidete esitamisega, milleks kohus peab asja vähest mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks kokku 4 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja positsioonid nr 5 - 6 on seotud täiendavate materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistusega, milleks kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1 tund ja 20 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kokku peab kohus kostjate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks seega 6 tunni ja 50 minuti ulatuses.

Kostja esindaja ühe töötunni hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 956 eurot 50 senti (6 tundi 50 minutit x 140 eurot), mis jääb hageja kanda.

24.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

25.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.