Obsah (8)

§ 214§ 208§ 62§ 217§ 218§ 209§ 785§ 141

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-135911 Tsiviilasi Minion OÜ hagi WOLFEST O

) § 209 lg 4 lause 2 kohaselt asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama, kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada.

§ 214

lg 2 kohaselt läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Hiljemalt asja kullerile üleandmisega loeti asi hagejale üleantuks ning asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läks hagejale üle. Vigastused on tekkinud kostjast ja kullerist sõltumatutel asjaoludel. Asjal puudub puudus, mille saab lugeda tekkinuks tulenevalt asja pakendamisest. Kaup ei saanud kahjustada tulenevalt kukkumisest või põrutusest. Pakendile märgitud kleebis nõudis ettevaatlikku käitlemist ning kullerfirma tagas selle. Tootel esinevad kuumakahjustused ei ole seotud pakendamise, kullerfirma tegevuse ning kauba transportimisega, vaid tekkisid pärast kauba kulleri poolt hageja valdusesse üleandmist. Kostjal puudus kohustus arvestada, et toode võib sattuda temperatuuride kätte, kus satub ohtu toote vastupidavus. Kui klient ei ole kodus, on temal õigus kullerilt pakki mitte vastu võtta ja leppida kokku uus vastuvõtmise koht või aeg. Hageja ei kasutanud seda õigust. Toode jäeti hageja valdusesse hageja enda juhistele vastavalt. Kulleril ei pidanud olema teadmist, kui kauaks antud seade hageja poolt soovitud kohta seisma jääb ning kas hageja enda edasisest käitumisest tulenevalt võib saadetisele tekkida kahjustusi. Kahjustus tekkis sellest, et hageja juhtnööridele vastavalt asetas kuller pakendi kuuma päikese kätte ning hageja jättis seadme päikese kätte tundideks. Tallinnas oli

1. juunil 2023 kell 14:00 sooja 25,9 kraadi (varjus). Tegemist oli suvekuuga ning täispäikselise päevaga. Päikse käes, tumeda garaažiukse ees võisid temperatuurid tõusta kahekolmekordseks. Soojusvaheti pesemiseks on lubatud kasutada maksimaalselt kuni 55kraadist vett. Soojusvaheti võis hageja poolt soovitud kohta paigutades päikese käes mitme tunni jooksul seistes sulama hakata. Selliseid ekstreemseid tingimusi ei olnud kostja kohustatud ette nägema ja ennetama. Kostja ei vastuta tekkinud kahju eest, hageja tehtud taganemisavaldus ei ole materiaalõiguslike eelduste puudumise tõttu kehtiv ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
2. Kohtuistungil jäid poolte esindajad varasemate seisukohtade juurde ja andsid täiendavad selgitused. Hageja esindaja palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja esindaja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõlmisid
4. juunil 2023 kostja e-poe kaudu ostumüügilepingu, mille esemeks oli soojusvaheti ja kaks seinasoklit koos kättetoimetamisega hagejale. Soojusvaheti ja kahe seinasokli maksumus oli kokku 842 eurot 40 senti (arve nr 216030, dtl 44), mille hageja tasus
5. juunil 2023 ettemaksuna (maksekorraldus, dtl 45-46). Poolte vahel
6. juunil 2023 sõlmitud lepingu puhul on

§ 208

lg 1 alusel tegemist müügilepinguga, mis on sõlmitud arvutivõrgu abil (

§ 621).

Kuna hageja puhul on tegemist äriühinguga, ei ole tegemist tarbijalemüügiga.

1. Lähtudes poolte kirjalikest seisukohtadest ning poolte esindajate poolt kohtuistungil antud selgitustest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevate faktiliste asjaolude osas: - Ostetud esemete kättetoimetamiseks kasutas kostja kullerettevõtet xxxxxxxxx, kes toimetas saadetise
2. juunil 2023 sihtkohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, XXX (dtl 47). Sihtkohta jõudes helistas kuller saadetise üleandmiseks hagejale, kuid hagejat ei olnud kohal. Hageja lasi kulleri kaugjuhitavalt aiaväravast sisse ning andis kullerile juhised, kuhu saadetis asetada. Vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette päikese kätte ning märkis tellimuse üleantuks kell 13.49 (sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; poolte esindajate selgitused, dtl 107); - Saadetis oli pakendatud kilesse ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise pakendil ei olnud märgistust, mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest; -
3. juunil 2023 oli täispäikseline päev, temperatuur Tallinnas 25,9°C varjus (väljavõte ilma vaatlusandmetest, dtl 82); - Hageja avastas
4. juuni 2023 õhtul saadetist avades, et soojusvaheti osaks olev polümeermembraan on kokku sulanud, mistõttu ei sobi see sihtotstarbeliseks kasutamiseks (fotod, dtl 49-50) ning teavitas sellest müüjat kell 16.47 (foto edastamine, dtl 51); - Soojusvaheti sai kuumakahjustusi
5. juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47 (poolte esindajate selgitused, dtl 108); - Hageja palus
6. juunil 2023 kostjal soojusvaheti välja vahetada, millega kostja ei nõustunud (sõnumivahetus, dtl 52-53); - Hageja palus
7. juunil 2023 soojusvaheti asendamist või saadetise eest tasutu tagastamist, millest kostja keeldus (e-kiri, dtl 54-55); - Hageja saatis saadetise kostjale tagasi
8. juunil 2023 (AS-i Eesti Post kviitung, dtl 56). Kostja kinnitas saadetise kättesaamist
9. juulil 2023 (dtl 59); - Hageja palus
10. juunil 2023 e-kirja teel kogu lepingu järgi tasutu tagastada (dtl 57) ning hageja käsitleb seda ostu-müügilepingust taganemise avaldusena; - Hageja kordas ostuhinna tagastamise palvet
11. juulil 2023, millest kostja keeldus (ekirjavahetus, dtl 58); - Kostja tagastas
12. juunil 2023 hagejale kahe seinasokli eest tasutud 27 eurot 60 senti (maksekorraldus, dtl 61).
13. Hageja leiab, et kostja rikkus müüjana oma lepingulist kohustust anda hagejale kui ostjale üle kokkulepitud tingimustele vastav asi, kuna saadetis ei olnud pakendatud sellisel viisil, mis oleks taganud soojusvaheti säilimise ja kaitsmise. Hageja leiab, et tema on
14. juunil 2023 sõlmitud ostu-müügilepingust kehtivalt taganenud ning nõuab kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist soojusvaheti ja saatmiskulu eest tasutu ulatuses, s.o summas 814 eurot 80 senti. Hageja nõue tugineb

§ 217lg 2 p 5, § 218 lg 1, 3, § 223 lg 1 p 4, 5 ja § 189 lg 1.

1. Kostja on seisukohal, et kuivõrd hagejale anti kulleri poolt üle terve (ilma puudusteta) soojusvaheti ning kahjustused tekkisid sellele pärast soojusvaheti valduse üleandmist, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele. Lepingust taganemine ei ole kehtiv, kuna pakendamine ja tekkinud kahjustus ei ole omavahel põhjuslikus seoses.
2. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas hageja poolt ostetud soojusvaheti vastas lepingutingimustele ning kas hagejapoolne müügilepingust taganemine on kehtiv. 9.

§ 217

lg 1 esimese lause kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Poolte esindajate selgitustest (dtl 107) nähtub, et hageja ostis kauba kostja e-poest ning ostule ei eelnenud mingeid läbirääkimisi ega kokkuleppeid, mh pakendi osas. 10. Hageja tugineb

§ 217

lg 2 punktile 5, mille kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui vallasasi ei ole pakitud seda liiki asjadele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohus on juba eelnevalt märkinud (vt punkt 5), et pooled ei vaidle selle üle, et saadetis oli pakitud kilesse ning sellel oli õrna käitlemist nõudev märgistus. Saadetise pakendil ei olnud märgistust, mis oleks hoiatanud saadetise temperatuuritundlikkusest. Hageja hinnangul oleks pakendil pidanud olema märgistus soojusvaheti temperatuuritundlikkuse kohta ja/või oleks kostja pidanud sellest hagejat ja/või kullerit informeerima.

1. Kohus leiab, et hageja etteheited kostjapoolsele saadetise pakendamisele ei ole põhjendatud. Hageja seab kostjale liiga kõrgeid ootusi. Müüja kohustus on pakendada ese selliselt, et see jõuab turvaliselt, vigastuste ja kahjustusteta ostja kätte. Juhul, kui on kokkulepitud lepingueseme kättetoimetamine, on müüja kohustuseks tagada lepingueseme pakendamine selliselt, et see ka veo ajal säiliks ja oleks kahjustuste eest kaitstud. Pooled nõustuvad, et kuller andis hageja valdusesse üle terve (ilma kahjustusteta) soojusvaheti. Kostja poolt valitud pakendamise viis (kilesse mähkimine ja õrna käitlemist nõudva märgistuse lisamine) tagas seega lepingueseme säilimise ja kaitsmise kuni kostjale valduse üleminekuni.
2. Tulenevalt

§ 218

lõikest 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 3 kohaselt vastutab müüja ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 13. Kuigi kostja poolt väljastatud arvel/müügilepingul nr 216030 on märgitud, et kauba hävimise riisiko läheb müüjalt ostjale üle lepingu sõlmimise päeval, ei ole tegemist tingimusega, mis oleks eelnevalt poolte vahel läbiräägitud (vt poolte esindajate selgitused, dtl 107). Seega puudub poolte vahel kauba hävimise riisiko ülemineku osas kokkulepe ning kohaldada tuleb

-s sätestatut.

§ 214

lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle asja üleandmisega.

§ 209

lg 4 teise lause kohaselt kui lepingus on ette nähtud asja vedamine, kuid sellega ei kaasne müüja kohustust asi ostjani toimetada, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks asja üleandmisel vedajale, kes on kohustatud asja saatmiskohast vedama.

1. Hageja ei väida, et kostja andis kullerile üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja ei väida, et kuller andis temale üle juba kahjustatud soojusvaheti. Hageja väidab, et soojusvaheti sai kuumakahjustusi pärast saadetise valduse üleandmist hagejale, s.o
2. juunil 2023 vahemikus kell 13.49 kuni 16.47 (hageja esindaja selgitused, dtl 108). Samuti on hageja omaksvõtnud, et hageja ise andis kullerile juhised, kuhu saadetis asetada vastavalt hageja juhistele asetas kuller saadetise sihtkohas asuva eramu garaažiukse ette päikese kätte kell 13.49 (sõnumivahetus koos fotoga, dtl 48; hageja esindaja selgitused, dtl 107). Kohtule esitatud fotolt (dtl 48) nähtuvalt oli pakendatud saadetis asetatud vahetult tumeda garaažiukse ette. Üldteadaolevalt tumedad esemed neelavad rohkem soojust kui heledamad esemed. Vaidlust ei ole, et tegemist oli täispäikselise suvepäevaga, mil temperatuur Tallinnas oli 25,9°C varjus (väljavõte ilma vaatlusandmetest, dtl 82). Seega, asetatuna tumeda eseme ette, oli tegelik saadetisele mõjuv temperatuur tunduvalt kõrgem. Kostja on esitanud kohtule soojusvaheti hooldusjuhendi, millest nähtuvalt on soojusvaheti pesemiseks lubatud kasutada maksimaalselt 55-kraadist vett (dtl 83). On eluliselt usutav, et soojusvaheti sai kahjustada just seetõttu, et pakend koos soojusvahetiga oli asetatud päikese kätte teise soojust neelava keha ette, mis võimendas tegelikku temperatuuri, ning põhjustas soojusvaheti osaks oleva poümeermembraani kokkusulamise.
3. Hageja väidab iseenesest õigesti, et

§ 217

lg 2 p 5 regulatsioon kohaldub kõigil juhtudel, kui pakendamine on kaasa toonud asja kahjustumise. Kuid kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole pakendamine asja kahjustumist kaasa toonud, vaid asi sai kahjustada pakendamisest sõltumata, s.o hageja enese poolt kullerile antud juhiste tõttu. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ei pidanud ette nägema, et soojusvaheti kui sisetingimustes kasutatav ese võib sattuda sellise temperatuuri kätte (üle 55°C), kus satub ohtu toote vastupidavus, ning oleks ennetavalt pidanud pakendile lisama hoiatuse kuumatundlikkuse kohta. 16. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus pakendis oleva eseme kuumatundlikkuse kohta, ei oleks see asjade käiku mõjutanud. Kulleril puudub kohustus informeerida hagejat kõigist pakendil olevatest märgistustest. Kuller juhindub temale paki saaja poolt antavatest juhistest (

§ 785lg 4).

Kostja on õigesti tähelepanu juhtinud, et hagejal ei olnud kohustust saadetist vastu võtta ning ta oleks saanud kokku leppida uue saadetise üleandmise aja, mil ta oleks saanud vastuvõtmiseks isiklikult kohal olla (kullerfirma kiri, dtl 81). Hageja otsustas selle asemel anda kullerile juhised, kuhu saadetis asetada. Keegi peale hageja ei teadnud ega saanud vastutada selle eest, kui kauaks saadetis kulleri poolt asetatud kohta jääb. Isegi kui pakendil oleks olnud hoiatus kuumatundlikkuse kohta, oleks hageja seda märganud ikka alles siis, kui ta saadetise juurde tuli, ning see ei oleks ära hoidnud kahjustuse tekkimist.

1. Hageja väide selle kohta, et kostja oleks pidanud pakendi tähistama standardikohase märgistusega kauba jaoks, mida tuleb hoida varjus (ISO 7000 standardi väljavõte koos tõlkega, dtl 91-92), ei ole asjakohane. Soojusvaheti ei ole toode, mida tuleb hoida varjus, vaid seda tuleb kaitsta temperatuuri eest, mis on kõrgem kui 55°C (dtl 83).
2. Kohus leiab ka, et kostjal ei olnud kohustust informeerida hagejat kõigist soojusvaheti omadustest, sh asjaolust, et temperatuur üle 55°C võib soojusvahetit kahjustada. Hageja esindaja kinnitusel ostis hageja selle toote, sest küttesüsteemi parandaja sõnul oli seda vaja (dtl 106-107). Hageja ei esitanud kostjale enne müügilepingu sõlmimist ostetava kauba kohta küsimusi (hageja esindaja selgitused, dtl 109). Seega hageja ei pidanud enne soojusvaheti ostmist kostjaga nõu ega väljendanud mingil moel, et ta vajab selle omaduste osas nõustamist. Tegemist ei olnud tarbijalemüügiga, mille puhul tuleb eeldada tarbija nõustamisvajadust ja müüja kohustust tarbijat teavitada lepingueseme põhiomadustest (

§ 141lg 1 p 2, § 48 lg 1 p 4, § 54 lg 1 p 4).

Tegemist oli kahe äriühingu vahelise tehinguga. Seejuures puudus kostjal igasugune teadmine sellest, et hageja ei vaja seda toodet oma majandus- ja kutsetegevuses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja ei ole omapoolseid lepingulisi kohustusi ka teavitamise osas rikkunud. 19. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et hageja ei ole suutnud põhjendada ega tõendada, et soojusvaheti ei olnud pakitud soojusvahetitele tavaliselt omasel viisil, sellise viisi puudumisel aga asja säilimiseks ja kaitseks vajalikul viisil. Kohtu ette toodud asjaoludel on kohus seisukohal, et soojusvaheti oli pakitud nõuetekohaselt, kuna see ei saanud vedamisel kahjustada ning jõudis hageja valdusesse tervena, s.o ilma puudusteta. Lepingu ese vastas seega lepingutingimustele. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Hagejal puudus seetõttu õigus lepingust taganemiseks. Hagejapoolne lepingust taganemine ei ole järelikult kehtiv ning hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist

189 lg 1 järgi. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

1. Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud kostja sotsiaalmeedia reklaami pakendamise viisi kohta (dtl 62) ja väljavõtte kullerteenuse tingimustest (dtl 63), kuna neil ei ole vaidluseset arvestades asjas tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks: kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu 8,95 tunni eest summas 1253 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu hind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks.
4. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlakstegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt oli tema esindaja ajakulu järgmine: 1) maksekäsu kiirmenetluse avaldusega tutvumine, kliendi dokumentidega tutvumine, kliendile selgitamine ning vastuväite koostamine 0,5 tundi; 2) hagiavalduse, lisade ja menetlusse võtmise määrusega tutvumine, analüüs 1 tund; 3) kliendiga suhtlus vastamiseks ning tõenditest 0,5 tundi; 4) vastuse kujundamine ja koostamine 3 tundi; 5) hageja seisukohaga tutvumine ja kliendi informeerimine, asjaolude täpsustamine 3 tundi; 6) hageja seisukoha täiendav analüüs, lisa analüüs ja istungiks valmistumine, sealhulgas märgiste ja standardite praktika analüüs ning kliendiga konsulteerimine 0,75 tundi; 7) istungil osalemine 2,4 tundi; 8) hageja menetluskulude nimekirjaga tutvumine, analüüs ja seisukoha kujundamine ning menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt välja toodud ajakulu täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vaidlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keeruline. Kostja menetluskulude nimekirja positsioonid nr 1- 4 on seotud kirjalike vastuväidete esitamisega, milleks kohus peab asja vähest mahtu ja keerukust arvestades põhjendatuks kokku 4 tundi. Kostja menetluskulude nimekirja positsioonid nr 5 - 6 on seotud täiendavate materjalidega tutvumise ja istungiks ettevalmistusega, milleks kohus peab põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Vastavalt kohtuistungi protokollile kestis kohtuistung 1 tund ja 20 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Kokku peab kohus kostjate lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks seega 6 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kostja esindaja ühe töötunni hind 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määrale ning on seetõttu põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 956 eurot 50 senti (6 tundi 50 minutit x 140 eurot), mis jääb hageja kanda.
5. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik