Obsah (6)

§ 445§ 656§ 162§ 163§ 168§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2024. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata ja hagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulud kostja I kanda (resolutsiooni punktid 5.1 ja 5.2). Tühistatud osas tuleb asi saata esimese astme kohtule läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab kostja I hagis kostja IV vastu maakohus asja uuel lahendamisel. Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis kostja I menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I vastuhagis hageja vastu hageja kanda (resolutsiooni punkt III). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I vastuhagis hageja vastu poolte endi kanda. Hageja ja kostja I apellatsioonkaebused kuuluvad osaliselt rahuldamisele.

1. Ringkonnakohtu hinnangul lõpetas maakohus poolte kaasomandi õigesti selliselt, et kinnisasi jääb kostja I ainuomandisse. Asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20; 27.09.2005 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul maakohus diskretsioonipiire ületanud ei ole. Maakohus on arvestanud, et kostja I on peatselt pensioneeruv ja elab poolte kaasomandis olevas elamus üle 30 aasta ning hageja huvi kinnisasja omandamiseks on üksnes majanduslik. Ringkonnakohus nõustub kaasomandi lõpetamise ja hüvitise määramise osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid ning vastab järgnevalt menetlusosaliste apellatsioonimenetluses esitatud väidetele.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte kaasomandis on kinnisasi aadressil XXX, millest 4/6 kuulub hagejale ja 2/6 kuulub kostjale I. Vaidlus puudub, et hageja kinnisasjal asuvas elamus ei ela ja ta omandas mõttelise osa
3. a ning kostja I kanti kinnistusraamatusse omanikuna 15.05.
4. Kostja I kasutab kaasomandi osa elamiseks alates
5. a sügisest, seega katkematult 38 aastat. Hageja väidab, et ka temal oli soov kinnisasjal asuvas elamus elada, kuid kostja ei lasknud maja renoveerida. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited põhjendamatud. Asjaolu, et kinnisasjal asuv maja on halvas seisus, on tõendatud ehitustehnilise ekspertiisi aktiga (I kd tl 17-32). Selle kohta, et kostja I oleks keeldunud maja renoveerimast, pole hageja tõendeid esitanud. 50.
6. Hageja väited selle kohta, et ka kostjal I oli kinnisasja vastu majanduslik huvi, ei ole samuti põhjendatud. Hageja poolt esile toodud asjaolust, et kostja I on
7. a soovinud välja ehitada kinnisasjal asuva hoone kolmandat korrust, ei saa järeldada, et selline soov oli tingitud majanduslikust huvist. Samuti ei saa seda järeldada asjaolust, et kostja I tütar (kostja III) on oma äriühingu aadressiks registreerinud vaidlusaluse kinnisasja aadressi. Hageja on palunud arvesse võtta ka seda, et kostjale I kuulub lisaks vaidlusalusele veel kinnisasju. Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et see väide pole asjakohane, kuna tegemist ei ole elamiseks mõeldud kinnisasjadega (tegemist on kahe hoonestamata maatulundusmaaga Pärnu maakonnas) ning asjaolu, et kostjal I on veel kinnisasju, ei ole oluline vaidlusaluse kinnisasja kaasomandi lõpetamisel. 50.
8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et detailplaneeringu taotluse esitamise asjaolud ja selle kohta esitatud tõendid on käesolevas asjas asjakohatud. Asjaolu, et detailplaneeringu menetlust alustati
9. aastal kolmandate isikute (hageja abikaasa Q. Z.J-i ja temaga seotud 12 2-21-1021 äriühingu OÜ Germund Kaup) taotluse alusel, ei välista hageja majanduslikku huvi. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (planeerimisseaduse § 127 lg 2). Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatas 11.05.2017 kostjale I, et XXX hoonete lammutamine eeldab mõlema kaasomaniku nõusolekut (I kd tl 97). Seega on hoone lammutamine võimalik juhul, kui mõlemad kinnisasja kaasomanikud on sellega nõus. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on detailplaneeringu lahendusele vastuväiteid esitanud üksnes kostja I. Seega oli lisaks Q. Z.J-ile ja temaga seotud äriühingule ka hageja sooviks, et Tallinna linn kehtestaks detailplaneeringu, mille kohaselt kinnisasjal asuv hoone lammutataks. Detailplaneering koostati
10. a ja selles nähti ette hoone lammutamine ning viie korrusega äriruumide ja mitme korteriga maja ehitamine (I kd tl 102-110). Detailplaneeringu menetlus peatati
11. a, kuna hageja esitas sellekohase taotluse, milles märkis, et tal puudub esialgu ettekujutus kinnistu tulevikuperspektiivist. (I kd tl 99). 13.01.2021 korraldusega detailplaneeringu menetlus lõpetati (I kd tl 221-225). Sellest, et detailplaneeringu menetlus lõpetati, ei saa järeldada, et hageja majanduslik huvi kinnisasja vastu oleks nüüdseks kadunud. 50.
12. Isegi kui kostjal I oli ja on kinnisasja vastu ka mingi majanduslik huvi, ei muuda see olematuks asjaolu, et kostja I peamine ja kõige olulisem huvi on majas elada ja säilitada seda ka edaspidi pensioni ajaks oma elukohana.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti kaasomandi lõpetamata hageja poolt pakutud alternatiivsel viisil – kaasomanike vahelisel enampakkumisel müümisega. 51.
14. Maakohus pidas õigesti kaasomandi lõpetamise viisi valikul oluliseks asjaolu, et kostja I on peatselt pensioneeruv, mistõttu on kodu kaotus ja uue kodu leidmine emotsionaalselt raske. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui mõlemad kaasomanikud soovivad kinnisasja endale, tagab kaasomanike vaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (RKTKo 26.04.2016, 3-2-1-14-17, p 24; RKTKo 03.10.2018, 2-16-15236, p 21). Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt RKTKo 09.05.2006, 3-2-1-45-06, p 20) (RKTKo 26.04.2016, 3-2-1-14-17, p 24). See erand, millele Riigikohus asjas nr 3-2-1-45-06 viitab, ongi ühe kaasomaniku vanus ja pikaajaline elamine kaasomandis oleval kinnisasjal. Sellised erandid nähtuvad ka käesolevast asjast. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10; RKTKm 29.09.2010, 3-2-1-65-10, p 21). Arvestades kostja I vanust ja asjaolu, et kostja I on kinnisasjal asuvas elumajas pikaajaliselt elanud ning soovib seda kasutada ka edaspidi enda elukohana, on käesoleval juhul õiglasem kaasomandi lõpetamine kinnisasja ainuomandi jätmisega kostjale I hagejale makstava hüvitise vastu. 51.
15. Samuti asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kaasomanike vahelisel enampakkumisel on pooled ebavõrdses olukorras. Olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teab ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab, on tal enampakkumisel pakkumiste tegemisel põhjendamatu eelis kinnisasja teiste kaasomanike ees. Juhul kui hüpoteegiga tagatud nõuded või suurem osa nendest on tegelikult rahuldatud, võib hüpoteegiga koormatud kaasomandi osa omanik omandada kinnisasja enampakkumisel alusetult madala hinnaga (RKTKm 09.06.2017, 3-2-1-61-17, p 14.3). Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus hüpoteegiga tagatud nõuete suurust teaks enampakkumise toimumisel ainult see kaasomanik, kelle kaasomandiosa hüpoteek koormab. 13 2-21-1021
16. Hageja hinnangul võttis maakohus aluseks kinnisasja turuväärtuse hinnangu, millega oli määratud turuväärtus seisuga 26.10.
17. Nimetatud kuupäevast oli lahendi tegemise ajaks möödunud ca 3 aastat, mistõttu ei olnud hageja väitel enam tegemist õige väärtusega, mis tähendab, et maakohtu lahendiga välja mõistetud summa ei ole õiglane ja täielik rahaline hüvitis hageja omandi kaotuse eest. Hageja esitas ringkonnakohtule eksperthinnangu, mille kohaselt on kinnisasja turuväärtus 20.11.2023 seisuga 395 000 eurot. Ringkonnakohus ei võtnud 06.12.2024 istungil hageja uut tõendit vastu põhjusel, et maakohtus ei vaielnud pooled veel menetluse lõppedes (25.09.2023) selle üle, et kinnisasja turuväärtus on 200 000 eurot. Maakohus küsis, kas pooltel on veel soovi turuväärtuse kohta tõendeid esitada. Pooled soovi ei avaldanud. Riigikohus on selgitanud, et õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kohus saab eeltooduga arvestada aga vaid juhul, kui pooled on selliselt hüvitise kindlaksmääramist taotlenud (RKTKo 27.10.2010, 3-2-1-70-10, p 13). Seega on oluline ka see, millisest kinnisasja turuväärtusest soovivad pooled lähtuda. Olukorras, kus pooltel ei olnud vaidlust kinnisasja väärtuse üle ja nad soovisid olemasolevast tõendist lähtuda, ei esine olukorda, kus kohus peaks võimaldama nüüd apellatsioonimenetluses tugineda uuele tõendile. Hageja väide, et ta soovis tugineda varasemale hinnangule (madalamale), kuna lootis kinnisasja enda ainuomandisse saada, ei ole asjakohane. Hageja pidi ka maakohtus arvestama sellega, et ainuomanikuks saab kostja I. Hageja ei saa valida tõendite esitamist tulenevalt maakohtu lahendist. Seega tuleb siinsel juhul ringkonnakohtu hinnangul ka apellatsioonimenetluses lähtuda kinnisasja väärtusest 200 000 eurot.
18. Kostja I väitel on maakohus ebaõigesti jätnud arvestamata kostja I väitega, et hagejale makstavast hüvitisest tuleb hüpoteekidega tagatud nõuete jääk maha arvata. Kostja I oli vastuhagis nõus maksma hüvitise 133 333,33 eurot, millest on maha arvatud hüpoteekidega tagatud nõuete jääk. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et antud juhul on võimalik hüpoteegiga tagatud nõuete jääk hüvitisest maha arvata. Riigikohus juhtis asjas nr 2-19-18320 tähelepanu sellele, et kui kinnisasi antakse üle ühele kaasomanikule, jääb hüpoteek senisel kujul kehtima. Kui kaasomandi osa kaotav isik kaasomandi osa eest saadava hüvitise arvel hüpoteegiga tagatud nõuet ei rahulda ning hüpoteegipidaja nõuab hüpoteegi realiseerimiseks kaasomandisse kuulunud eseme omandajalt sundtäitmise talumist, saab kaasomandisse kuulunud eseme omandaja hüpoteegiga tagatud nõude ise VÕS § 78 lg 3 p 1 alusel rahuldada ning seeläbi vältida sundtäitmist hüpoteegiga koormatud eseme arvel. AÕS § 349 lg 3 näeb ette, et kui hüpoteegiga tagatud nõude rahuldab hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole hüpoteegiga tagatud nõude võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 18). Kuna hüpoteek jääb olukorras, kus kinnisasi antakse üle ühele kaasomanikule, senisel kujul kehtima ja hüpoteegiga tagatud nõude saab kinnisasja omandaja vajadusel ise rahuldada, saab sellest järeldada, et hüpoteegiga tagatud nõude jääki hüvitisest maha arvata ei saa. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et kaotatud omandi väärtust tuleb arvestada kinnisasja kui terviku väärtusest, mitte hinnata eraldi ühe kaasomandi osa väärtust, arvestades sellele seatud hüpoteeke ja nendega tagatavaid nõudeid. Seega leidis maakohus õigesti, et kuna hagejale kuuluva osa suurus on 4/6, tuleb kostjal I maksta hagejale omandi kaotuse eest hüvitist 133 333,33 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I, et pooled on nõustunud sellega, et hüvitisest tuleb maha arvata hüpoteegiga tagatud nõude jääk. Hageja ei ole tuginenud sellele, et talle kostja I poolt makstavast hüvitisest tuleks hüpoteegiga tagatud nõude jääk maha arvata. Lisaks märgib ringkonnakohus, et see, kas hüpoteegiga tagatud nõude jäägi saab hüvitisest maha arvata, on õiguslik küsimus, mida kohus peab hindama sõltumata poolte väidetest.
19. Riigikohus on selgitanud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta kaasomandis olevat kinnisasja ühe kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja 14 2-21-1021 võimeline maksma (vt RKTKo 26.04.2017, 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Maakohtus oli kostja I nõus maksma hagejale 133 333,33 eurot eeldusel, et sellest võetakse maha AS LHV Pank kasuks seatud hüpoteegiga tagatavate nõuete jääk. Ringkonnakohtu 06.12.2024 istungil kinnitas kostja I, et ta on nõus tasuma hagejale hüvitist ka summas 133 333,33 eurot (06.12.204 istungiprotokoll, ajamärk 00:29:49). Volksbank in Schauburg und Nienburg eG on 23.07.2023 teatanud kostja I tütrele kostjale III, et pank on põhimõtteliselt nõus võimaldama rahalisi vahendeid summas 134 000 eurot Tallinnas, XXX asuva kinnisasja ostuks (III kd tl 62, tõlge III kd tl 61). Kostja III on menetluses avaldanud, et ta on nõus oma ema toetama. Ringkonnakohtu hinnangul on panga kinnitus ja kostja III avaldus seega piisavad asumaks seisukohale, et kostja I on võimeline maksma hagejale 133 333,33 euro suuruse hüvitise.
20. Kostja I märgib apellatsioonkaebuses, et maakohtu otsuse resolutsioonis puudub hageja tahteavalduse andmiseks kohustamine ning isegi, kui see on otsuses olemas, on tahteavaldus tingimuslik ja kinnistusosakond ei saa otsust täita. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga I. Otsuses on vajalikud tahteavaldused ja nende andmiseks kohustamine olemas. Maakohus kohustas hagejat andma tahteavalduse, millega kustutada kinnisasja registriosa nr XXXXXX teisest jaost kaasomanikuna hageja ja kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja I, pärast seda, kui kostja I on tasunud hagejale 133 333,33 eurot kaasomandi kaotuse eest. 55.
21. Riigikohus on selgitanud, et kui kaasomandi lõpetamise hagis on taotletud sellist kaasomandi lõpetamise viisi, mille puhul jääb kinnisasi ühele kaasomanikule, siis on kaasomanikul, kes hagi rahuldamise korral jääks oma kaasomandi osast ilma, õigus keelduda VÕS § 110 lg 5 alusel kaasomandi lõpetamiseks vajalike tahteavalduste andmisest seni, kuni talle hüvitatakse tema kaasomandi osa õiglane väärtus. Sellise vastuväite esitamise korral ei jäta kohus haginõuet rahuldamata, vaid teeb VÕS § 110 lg 5 järgi otsuse, millega kaasomanikku kohustatakse andma kaasomandi lõpetamiseks vajalikud tahteavaldused üksnes juhul, kui kaasomandi lõpetamist nõudev kaasomanik on oma hüvitise maksmise kohustuse täitnud või kaasomanik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kui kaasomandi ese on kinnisasi, kohustatakse sellisel juhul kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma ning kinnisasja valdust üle andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui kaasomanikule samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus. Sellise otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine

§ 445

lg 1 esimese lause mõttes ja sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse TMS §-e 21 ja

1. Samuti võib kõne alla tulla kohtulahendi tegemine tingimuslikult TMS § 19 mõttes. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus TMS § 184 lg 1 teise lause järgi tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist. Seega on kaasomandi lõpetamise nõude esitanud kaasomanikul sellisel juhul vajalik maksta kohtutäituri vahendusel vastaspoolele ette nähtud raha või vähemalt pakkuda talle maksmist, misjärel saab kohtutäitur väljastada tingimuse täidetuse kohta dokumendi, mille alusel on omakorda võimalik teha taotletud kanne kinnistusraamatusse (RKTKo 22.03.2023, 2-19-18320, p 15.1). 55.
2. Kostja I väitel ei ole hageja esitanud taotlust ega vastuväidet, et otsuse täitmise kord tuleks määrata selliselt, et hageja on kohustatud andma tahteavalduse pärast seda, kui kostja I on maksnud hagejale hüvitise. Ehkki maakohtu menetlusest sellist hageja taotlust ei nähtu, saab ringkonnakohtu hinnangul hageja vastusest kostja I apellatsioonkaebusele järeldada, et hageja soovib tahteavalduse andmise omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks siduda talle hüvitise maksmisega. Ülal viidatud Riigikohtu otsusest tulenevalt saab ringkonnakohus otsuse täitmise korra osas ka apellatsioonimenetluses avaldatud poolte soove arvestada. 15 2-21-1021 55.
3. Seega tulenevalt Riigikohtu juhistest saab määrata otsuse täitmise korra selliselt, et kohustatakse kohtuotsuse resolutsioonis kaasomandi osa kaotavat kaasomanikku (antud juhul hagejat) kinnistusraamatu omanikukande muutmise nõusolekut andma üksnes tingimuslikult, s.o juhul, kui hagejale samal ajal hüvitatakse tema kaasomandi osa väärtus (vt ka TrtRnKo 14.03.2024, 2-22-16667; TlnRnKo 18.08.2023, 2-15-10206). 55.
4. Kostja I väitel ei märkinud maakohus otsuse resolutsioonis, et hageja tahteavaldust asendab kinnistusraamatus omaniku kande muudatuse tegemisel jõustunud kohtuotsus. Riigikohus on selgitanud, et jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, TMS § 184 lg 1). TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on poolt kohustatud andma nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1 kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga (vt ka RKTKo 13.01.2020, 2-15-9117/149, p 12). Seega ei pidanud maakohus otsuses märkima, et hageja tahteavaldust asendab jõustunud kohtuotsus.
5. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust

§ 656lg 1 p 1 mõttes, kuna jättis kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata.

Kostja I esitas kostja IV vastu hagi, milles palub anda tahteavaldus hüpoteegi kustutamiseks. Kostja I soovib hüpoteegi kustutamist, kuna kostjal IV ei ole hüpoteegiga tagatavat nõuet tekkinud. Kostja I hinnangul on tehing vastuolus heade kommetega ja tühine, kuna tegemist on tagatiskokkuleppega, mis ei määratle tulevikus tekkivaid nõudeid piisavalt ja millega tagatakse kõikvõimalikke kostja IV kui hüpoteegipidaja nõuded kolmandate isikute vastu. Maakohus leidis, et hagi on kostja IV vastu esitatud ennatlikult, kuna ei esine AÕS § 349 lõikes 1 sätestatud eeldusi. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. 56.

1. Senises kohtupraktikas on olnud lubatav tingimuslik vastuhagi (vt nt RKTKo 13.02.2019, 2-16-8552, p 13). Selliste tingimuslike nõuetega saab pool realiseerida oma õigusi, mille tekkimine või vähemalt maksma panemine oleneb mõne teise nõude rahuldamisest. Ringkonnakohtu käesolevat asja lahendav kolleegium nõustub varasemalt käesolevas asjas 16.12.2022 määruses ringkonnakohtu poolt avaldatud seisukohaga, et käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga. Nimelt oleneb kaasomandi lõpetamise viisist, kas kostjal I tekib õigus nõuda kostjalt IV hüpoteegi kustutamist. Järelikult on kohtul võimalik kostja I nõuet kostja IV vastu lahendada ja seda ei saa pidada lubamatuks ega õiguslikult perspektiivituks. 56.
2. Praegusel juhul on maakohus lõpetanud kinnisasja kaasomandi selliselt, et kostja saab kinnisasja ainuomanikuks. AÕS § 349 lg 1 kohaselt juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja I tugineb sellele, et kostja IV kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud. Seega on kostja I näol tegemist koormatud kinnisasja omanikuga, kellel on juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõudeid ei ole tekkinud, õigus nõuda hüpoteegi kustutamist. See, kas hüpoteegiga tagatud nõuded eksisteerivad, on vajalik tuvastada kohtule esitatud väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite alusel. Käesoleval juhul maakohus neid väiteid ei käsitlenud ja tõendeid ei hinnanud. 56.
3. Kuna maakohus jättis ebaõigesti kostja I hagi kostja IV vastu läbi vaatamata, siis ringkonnakohus seda rikkumist ise kõrvaldada ei saa. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus (TlnRnKo 16 2-21-1021 24.09.2021, 2-16-15811; RKTKo 09.10.2019, 2-16-9434, p 14). Seega tuleb asi tühistatud osas saata maakohtule läbivaatamiseks.
4. Maakohus jättis hageja hinnangul ebaõigesti kostja I menetluskulud hageja kanda, kuigi oleks pidanud kõik kulud jätma kostja I kanda. Alternatiivselt tulnuks hageja arvates menetluskulud jätta poolte endi kanda, nagu kaasomandi lõpetamise puhul tavapärane. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et menetluskulud tulnuks käesolevas asjas kaasomandi lõpetamise vaidlust puudutavas osas jätta hageja ja kostja I enda kanda. 57.
5. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tulnuks jätta kostja I kanda tulenevalt sellest, et hageja tegi jõupingutusi vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks, selle asemel seadis kostja I enda kaasomandi osale pahatahtlikult 2 hüpoteeki. Kaasomandi lõpetamise vaidluste puhul on tavapärane, et pooled teevad enne kohtusse hagi esitamist pingutusi vaidluse kohtuväliselt lahendamiseks. See, et üks pool teeb suuremaid jõupingutusi, ei anna alust jätta menetluskulusid vastaspoole kanda. Samuti ei anna selleks alust vaidluse ajal kaasomandi osale hüpoteekide seadmine. 57.
6. Maakohus ei põhjendanud, mille tõttu tuleb menetluskulud hageja hagis ja kostja I vastuhagis jätta

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast tuleb jätta hageja ja kostja I maakohtus kantud menetluskulud nende endi kanda. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades menetluskulude jaotamise kohta selgitanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil (

§ 162lg 1).

Riigikohus on seetõttu leidnud, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud

§ 163

lg 1 alusel poolte endi kanda (vt RKTKo 27.09.2010, 3-21-70-10, p 14; RKTKo 08.03.2023, 2-20-17125, p 11;

I komm, § 163, p 3.3.4.2). 58. Hageja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti hüpoteegipidajate kostjate II ja III menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu ja nõustub maakohtu poolt tehtud jaotusega.

§ 168lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Hageja esitas hagi kostjate II ja III vastu, mis jäi õigesti läbi vaatamata, kuna hageja nõude eelduseks oli asjaolu, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse. Antud juhul jääb kinnisasi kostja I ainuomandisse. Sellises olukorras ei saanud maakohus menetluskulusid jätta kostjate II ja III kanda või alternatiivselt poolte endi kanda. Samuti ei esine

§ 162

lõikes 4 sätestatud olukorda.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20; RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul järeldada äärmist ebaõiglust menetluskulude jätmisel hageja kanda. Kostjad II ja III ei põhjustanud nende vastu hagi esitamist, samuti pole käesolevas asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest võimalik järeldada kostja I pahauskset käitumist hüpoteekide seadmisel. Kostja I selgitas, et hüpoteegid seati niisuguste nõuete tagamiseks, mis tulenesid kaasomandi lõpetamisel aktuaalseks muutunud kulutuste finantseerimisest. Ringkonnakohus nõustub, et ema-tütre seos ei saa tähendada hüpoteegi seadmisel pahatahtlikkust. 59. Menetluskulude jaotuse kostja I hagis kostja IV vastu otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

60. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja ja kostja I apellatsioonkaebused osaliselt ja tegemist on kaasomandi lõpetamise vaidlusega, siis jäävad ka apellatsiooniastmes hageja ja 17 2-21-1021 kostja I menetluskulud hageja hagis kostja I vastu ja kostja I hagis hageja vastu hageja ja kostja I endi kanda. Kostjate II ja III menetluskulud jäävad ka ringkonnakohtus hageja kanda, kuna hageja apellatsioonkaebus oli ka kostjate II ja III vastu edutu. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik 18