Obsah (5)

§ 110§ 116§ 251§ 249§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1951 Määruse kuupäev ja koht 31. oktoober 2019 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasu

) § 104 lg 1 kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel halduskohtule seaduse kohaselt riigilõiv. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lgle 6, halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kaebaja taotles kohtult riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist seoses maksejõuetusega. 4.1.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest.

§ 116

lg 1 sätestab, kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus tegi kindlaks, et arvestataval perioodil oli kaebajal neljakuiseks sissetulekuks oli 150 eurot. Peale kohustuslikke mahaarvamisi summas 108 eurot ja 119 eurot puuduvad kaebajal ilmselgelt kontrollitaval perioodil 14.06.2018-13.10.2018 rahalised vahendid riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. 4.2. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

110 lg 1 p-st 1, rahuldab kohus kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ja vabastab ta esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest täies ulatuses. 4.

1. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlust saab pidada lubatavaks. Kuigi kaebuses palus kaebaja Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist seoses sellega, et ta pandi prillide saamise ootejärjekorda I kvartali
2. aastaks, haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud 15.10.2019 Viru Vanglale kohustamisvaide prillide kättesaamiseks lähiajal. Viru Vangla poolt 24.10.2019 kohtule esitatud seisukohast ei nähtu, et vaidemenetlus on lõpetatud. Seega, on kohtu arvates esialgne õiguskaitse taotlus esitatud põhivaidluse esemest lähtudes. Taotlus on põhistatud ja taotluses palutud abinõu kohaldamine on vastavalt

§ 251lg-le 1 p-le 3 lubatud.

5. Kohus tutvunud taotluse ja muude haldusasja materjalidega on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. 5.1.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus summaarselt vaide eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Kohus märgib, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmiseid eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata. 5.

1. Tulenevalt halduskohtumenetluse raames kohtule esitatud dokumentidest esineb kaebajal meditsiiniline näidustus prillide saamiseks. Prillid on meditsiiniline abivahend, mille abil korrigeeritakse silmade nägemist. Kaebajal on fikseeritud 11.09.2019 silmade nägemine +2,0 mõlemal silmal. Kaebaja väidab, et ei saa seetõttu lugeda. Kaebajal on olemas katkised prillid, mida ta saab ja kasutab hommikust kuni lõunani, kuid pikaajalisel kasutamisel silmad väsivad. Kaebaja vajab uusi prille oma põhiõiguste realiseerimiseks. 2 5.
2. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kohus leiab, et uute prillide väljastamine ootejärjekorra ajal ehk kuni
3. a esimese kvartali lõpuni ei saa kaebajal tekkida pöördumatult negatiivseid tagajärgi. Kaebaja ise kinnitas kohtule, et saab kasutada veel vanu prille, mille tugevus on +1,5 vähemalt hommikusel ajal. Kohus on seisukohal, et sellest ajast piisab, et kaebaja saaks ära teha prillide kasutamisel miinimum määral vajalikud toimingud (lugemine ja kirjutamine). Järelikult ei esine kaebajal piiranguid oma põhiseaduslike õiguste kaitsmiseks ja realiseerimiseks. Samas leiab kohus, et + 0,5 nõrgemate prillide kasutamine saab küll edaspidi mõjutada silmanägemist negatiivselt, kuid vaid nende pikaajalisel kasutamisel. Halduskohtule ei ole teada põhjus, miks kaebaja peab kasutama ilmtingimata vanu prille hommikust õhtuni. Silmade väsimuse korral võib kaebaja lasta silmadel veidi aega puhata. Kohus märgib täiendavalt, et isegi hea silmanägemine võib halveneda, kui koormata silmi kas pideva lugemisega või pideva kirjutamisega igapäevaselt so hommikust õhtuni. Ühtlasi märgib kohus, et vastavalt Viru Vangla 09.10.2019 vastusele kaebaja taotlusele nr 6-10/360442 on taotlejal võimalus saada prillid ka väljaspool vanglat. 5.
4. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kuna on täitmata üks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldusest ei pea kohus vajalikuks analüüsida teisi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5. Vastavalt

120 lg 1 p-le 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus selgitab kaebajale täiendavalt, et vastavalt

§ 45

lg-le 1 tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastatud on, et kaebaja esitas 15.10.2019 Viru Vanglale kohustamisvaide, mida vangla ei jõudnud 24.10.2019 seisuga läbi vaadata. Samas ka käesoleva aja seisuga ei ole veel lõppenud vaide läbivaatamise tähtaeg, mis vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 7 on 30 päeva arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kohus märgib, et tuvastamisnõude läbivaatamisel ja kaebuse rahuldamise korral puuduks vanglal kohustus tellida ja väljastada kaebajale prillid, kui saabub 2020. a esimene kvartal. Seega ei saavuta kaebaja tuvastamisnõude rahuldamise korral kaebuse eesmärki. Seevastu kohustamisnõude esitamine peale vaidemenetlust on kõige tõhusam õiguskaitsevahend, kuna selle rahuldamisel oleks vangla kohustatud väljastama kaebajale prillid. Võttes arvesse, et kohustamisnõude esitamise õigus ei ole hetkseisuga kaebajal veel ammendunud, esineb tal

§ 45lg-s 1 sätestatud tähenduses tõhus õiguskaitsevahend.

Järelikult leiab kohus, et tuvastamisnõude esitamise osas on kabeõigus piiratud ja selle esitamine ei ole lubatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 45lg-st 1 ja 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

7. Seoses kaebuse tagastamisega jääb menetlusabi taotlus osas, mis puudutab kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumisest vabastamist, läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4