Obsah (8)

§ 162§ 163§ 657§ 654§ 652§ 366§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-23-9392 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

§ 162

lg 1 või

§ 163lg 2 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Vastused apellatsioonkaebustele

1. Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata konkurentsipiirangu hüvitise 1680,63 eurot ning viivise sellelt summalt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 86,40 eurot ja viivise sellelt summalt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (

§ 657lg 1 p 2).

43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu agendilepingust tulenev tasunõue summas 16 806,30 eurot. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (

§ 654lg 6).

1. Agendilepingu p 1.1 ja p 3.1.1 kohaselt oli hageja ülesandeks edendada kostja toodete (KODA moodulmajad) müüki Šveitsis, s.t vahendada ostulepinguid. Vastavalt p-le 9.3 kohaldatakse agendilepingule Eesti õigust. VÕS § 670 lg 1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 673 lg-le 1 peab agent oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. VÕS § 678 lg 1 esimene lause sätestab, et agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Agendi tegevuse 12 tulemusena on sõlmitud agendi tegevusega kausaalses seoses olevad lepingud ehk lepingud, mis ilma agendi tegevuseta oleks jäänud kas üldse või vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. „Agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda siiski seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 778, 793). Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja tegeles ca 12 kuu jooksul müügi edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku infot, vastates ostja küsimustele ning informeerides paralleelselt ka kostjat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tegevus on osaliselt põhjuseks, et jõuti müügilepingu sõlmimiseni 2022.a augustis. Seda kinnitab mh ka asjaolu, et ajaks, mil kostja ise hakkas ostjaga suhtlema (s.o
2. mai teine pool), oli ostjal juba ehitusluba olemas, st ostjal oli tekkinud kindel kavatsus moodulmajad osta. Kuigi kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis ise müügilepingu sõlmimiseks vajalikke toiminguid, ei tähenda, et hageja tegevuse ja müügilepingu sõlmimise vahel puudub põhjuslik seos. Pealegi ei tohtinud hageja agendilepingu p 3.1.3 järgi sõlmida lepinguid käsundiandja nimel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on õigus agenditasule.
3. Ebaõige on kostja seisukoht, et pooled jõudsid kokkuleppele agenditasus summas 2750 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et pooled ei jõudnud agenditasu osas kokkuleppeni. Vaidlusalune agenditasu oli üks osa erimeelsustest, mille pooled soovisid läbirääkimistega lahendada. Poolte e-kirjavahetusest järeldub, et eriarvamused oli pooltel peamiselt selles, milliste võimalike tellimuste eest võib hagejal tulevikus olla veel tasunõue (dtl 121-124). Kokkuvõttes kokkuleppeni ei jõutud, mida kinnitab ka see, et agendilepingu lõpetamise kokkulepet (mis sisaldas ka agenditasu summas 2750 eurot) ei allkirjastatud (dtl 138 139). Määravat tähendust ei oma see, et hageja saatis kostjale 22.12.2022 arve 2750 euro tasumiseks (dtl 122). See saadeti läbirääkimiste käigus, mil ei olnud veel selge, kas kõikides küsimustes kokkuleppele jõutakse. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole arvet tasunud.
4. Maakohtus kostja ei vaidlustanud, et hageja esitatud agenditasu nõue 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas sätestatud agenditasu suurusele (7 % müügihinnast). Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud väite, et agenditasu aluseks peaks olema maja EXW netomüügiväärtus, mitte aga ostjalt laekunud kogusumma. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei esitanud sellist väidet maakohtus ega ka põhjendanud apellatsioonkaebuses, mis takistas tal seda maakohtus esitamast. Seetõttu jätab kohus kostja uue väite tähelepanuta (

§ 652lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja agenditasu nõue vastuolus hea usu põhimõttega.

1. Agendilepingu p 7.3 kohaselt tuleb lepingust tuleneva maksekohustusega täitmisega viivitamise korral maksta viivist 0,05 % päevas. Maakohus mõistis 29.06.2023 seisuga kostjalt välja viivise 2363,80 eurot ja alates 30.06.2023 viivise 0,05 % päevas põhinõudelt (16 806,30 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses 13 viivisearvestust eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus asuda selles osas maakohust erinevale seisukohale.
2. Hageja palus kostjalt välja mõista konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Agendilepingu p-s 4.1.1 leppisid pooled kokku, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 aasta jooksul pärast lepingu lõppemist (v.a juhul kui käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi agent ilma käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada käsundiandja tootega sarnaseid tooteid. Konkurentsipiirangu hüvitist ei olnud lepingus ettenähtud. Samas sätestab VÕS § 689 lg 3, et konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Hageja nõuab konkurentsipiirangu tasu perioodi 01.01.2023 - 31.12.2023 eest.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele, et agendileping lõpeb 31.12.2022, et konkurentsipiirangu kestust lühendatakse kuni 30.06.2023, ning et kostja loobus konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Konkurentsipiiranguga seonduv oli üks osa poolte läbirääkimistest, millega nad soovisid oma erimeelsused lahendada. Sealjuures oli konkurentsipiirangu küsimus kajastatud agendilepingu lõpetamise kokkuleppes, mida ei allkirjastatud (dtl 138-139). Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled osades vaidluse all olevates küsimustes kokkuleppele ei jõudnud ja agendilepingu lõpetamise kokkulepet ei allkirjastanud, siis ei saa kokkulepet üheski osas lugeda sõlmituks. Seega ei saa kostjat lugeda konkurentsipiirangu hüvitisest loobunuks.
4. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele lepingu lõpetamises 31.12.2022, leiab kolleegium, et leping lõppes 31.12.2022 agendilepingu p-st 8.1 tulenevalt. Agendilepingu p 8.1 kolmas lause sätestab, et kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud. Agendilepingu p 1.6.1 ja 1.6.2 kohaselt oli 2021.a minimaalne müügieesmärk 3 KODA maja müümine. Vaidlus puudub, et 2021.a minimaalset müügieesmärki ei saavutatud. Seega lõppes leping 31.12.
6. Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda konkurentsipiirangu hüvitist perioodi 01.01.2023 - 31.12.2023 eest. Hageja nõudis konkurentsipiirangu hüvitist 16 806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei eelda hageja, et kohus mõistab välja konkurentsipiirangu hüvitise 16 806,20 eurot. Ringkonnakohtu 04.11.2024 istungil leidis hageja, et kohtu õiglasel äranägemisel määratav summa võiks olla 2750 eurot. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja toodetega sarnaste toodete vahendamine hageja põhitegevus. Hageja põhitegevus oli juhtimis- ja organisatsiooniarenduse koolitus- ja konsultatsiooniteenused (dtl 306). Lisaks ei läinud OÜ ÖÖD majade vahendamine konkurentsipiirangu alla (lepingu p 4.1.3). Hageja ei täitnud agendilepingu kehtivuse ajal minimaalset müügieesmärki (s.o 3 maja aastas). Samuti ei ole hageja esile toonud, et tal oleks olnud võimalus kolmandate isikute sarnaseid tooteid konkurentsipiirangu perioodil vahendada. Eeltoodust tulenevalt peab 14 kohus antud juhul mõistlikuks konkurentsipiirangu hüvitise suuruseks 1680,63 eurot, s.o 10 % käesolevas asjas kostjalt väljamõistetavalt agenditasult. Lisaks tuleb kostjalt konkurentsipiirangu hüvitiselt välja mõista lepingujärgne viivis 0,05 % päevas (lepingu p 7.3) alates hagi esitamisest (s.o alates 30.06.2023) kuni põhinõude tasumiseni.
7. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kahjuhüvitisena. Kostja keeldus agenditasu ja konkurentsipiirangu hüvitise maksmisest ning agenditasu arvutamiseks vajaliku informatsiooni andmisest. Sellises olukorras ei olnud kohtueelselt õigusabi kasutamine ebamõistlik. Seega on õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel hüvitatavad. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude nõue tuleb täies ulatuses rahuldada ka siis, kui haginõue rahuldatakse üksnes osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja suhtes ebaõiglane, kui kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamisel lähtub kohus hagi rahuldamise ulatusest. Arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat agenditasu, hagi esitamise ajaks agenditasult sissenõutavaks muutunud viivist ja kostjalt väljamõistetavat konkurentsipiirangu hüvitist, rahuldatakse hageja nõue 58 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 626,40 eurot (58 % summast 1080 eurot). Arvestades, et maakohus mõistis välja kohtueelsed õigusabikulud 540 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 86,40 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
8. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleb jätta kogu ulatuses kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt pakkus hageja maakohtus 19.10.2023 kompromissina, et kostja tasub hagejale 16 806,30 eurot, mis on vähem kui maakohus kostjalt välja mõistis, ja seetõttu tuleks kohaldada

§ 163lg-t 2.

Kolleegium märgib, et 19.10.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt sisaldas hageja kompromissipakkumine, lisaks eelnimetatud rahasumma tasumisele, ka tingimust, et kostja tasub hagejale agendilepingu lisas 1 toodud tingimustel agenditasu tehingute eest, mis sõlmitakse 6 kuu jooksul kompromissi sõlmimisest isikutega, kes on kajastatud hageja edastatud potentsiaalsete klientide nimekirjas. Seega ei ole põhjendatud väita, et hagi rahuldatakse sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina välja pakkunud hageja (

§ 163lg 2).

Hageja hinnangul tuleks menetluskulud jätta kostja kanda ka seetõttu, et ta algselt taotles konkurentsipiirangu hüvitise väljamõistmist õiglases summas kohtu enda äranägemisel ning üksnes maakohtu nõudel märkis konkreetse summa. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus nõudis õigesti hagejalt hagis konkreetse summa märkimist.

§ 366

sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja ei ole esitanud mittevaralise nõuet, vaid esitas varalise nõude. See, millise suurusega nõue hagis esitada on hageja otsustada. Hageja esitas hagi konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20 eurot väljamõistmiseks ja seda tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel arvestada. 15 Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel maakohtus

§ 163

lg-st 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb maakohtukohtu menetluskulud jätta 42 % ulatuses hageja kanda ja 58 % ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud kostja kanda (

§ 171lg 1).

Arvestades hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jäävad hageja vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud 90 % ulatuses hageja kanda ja 10 % ulatuses kostja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (

§ 177lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 16