) § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on leppinud kokku menetluskulude jagamise. Kompromissis nimetamata menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. W.J (puudutatud isik V) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 20.11.2024 määruse tühistamist osas, millega maakohus jättis kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega määrata kindlaks kompromissiga hõlmamata menetlusosaliste menetluskulude jaotus, jättes menetluskulud avaldaja kanda. Võimalusel määrata kindlaks W.J-i menetluskulude rahaline suurus ja mõista avaldajalt välja 384,30 eurot. 2 Määruskaebusega seotud menetluskulud palub W.J jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määruskaebuse esitajal seoses menetluses osalemise ja kohtule seisukohtade esitamisega tekkinud menetluskulud. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, kuna ei andnud puudutatud isikule V
Alles 25.11.2024 on e-toimikusse üles laetud 13.11.2024 kuupäevaga kompromissleping ning taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, kus on märgitud, et pooltele teadaolevalt ei ole teistel menetlusosalistel menetluskulusid ning pooled taotlevad teiste menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmist. Samas ei ole ei avaldaja ega kohus menetluskuludega seoses puudutatud isiku V poole pöördunud. Kohus on oluliselt rikkunud ka määruse põhjendamise kohustust, kuna on jätnud põhjendamata, miks ta jätab kompromissis nimetamata menetluskulud menetlusosaliste endi kanda; 2) esitas puudutatud isik V 25.11.2024 maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse täiendava määruse tegemiseks puudutatud isiku V menetluskulude jaotuse ning suuruse kindlaksmääramise osas. Maakohus ei olnud määruskaebuse koostamise ajaks taotluse osas seisukohta võtnud; 3) kannab hagita menetluses
lg-s 1 sätestatud üldreegli järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 01.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20416), et „Menetluskulude jaotuse määramisel tuleb arvestada, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on
lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. See ei välista aga menetluskulude jätmist selle puudutatud isiku kanda, kes vaidleb ilmselgelt põhjendatud avaldusele alusetult vastu.“ Riigikohus on ka märkinud (Riigikohtu 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901), et „
lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, kuid kaalutlusõigust teostades tuleb muuhulgas arvestada kõiki olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Juurdepääsu määramise avalduse rahuldamine teenib eelduslikult esmajoones avaldaja huve.“ Puudutatud isik V ei ole esitanud menetluses põhjendamatuid väiteid ega taotlusi. Tal oli õigus tuua esile asjaolusid, millest nähtuvalt oli võimalik juurdepääs luua ka üle muude kinnisasjade ning sellega välistada juurdepääs üle tema kinnisasja, seega siis avaldada arvamust juurdepääsu eelduste, viisi ja tasu kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
Antud asjas vaidlustas maakohtu määruse puudutatud isik V ja seda osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda (maakohtu määruse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust puudutatud isiku V menetluskulude tema kanda jätmise seaduslikkuse ja põhjendatuse osas. Kuna
lg 1 kohaselt saab isik üldjuhul kohtusse pöörduda ainult enda õiguste kaitseks, saab puudutatud isik V vaidlustada maakohtu määrust üksnes ennast puudutavas osas. 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda. 3 Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab puudutatud isiku V menetluskulud avaldaja kanda ning mõistab avaldajalt puudutatud isiku V kasuks välja määruskaebusega seotud menetluskulud 132,35 eurot. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 6.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaluine esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Maakohus menetles avalikult kasutatavale teele juurdepääsu avaldust ning määruskaebuse esitaja osales menetluses puudutatud isikuna, kelle kinnistu kaudu on avaldajal võimalik pääseda avalikult kasutatavale teele. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu menetlust iseloomustab sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel. Riigikohus on mitmetes lahendites (sh määruskaebuse esitaja poolt viidatud 01.06.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-1920416, p 17 ja 20.12.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6901, p 17) asunud seisukohale, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise asjades on
lg 1 esimese lause tähenduses isik, kelle huvides lahend tehakse, eelduslikult avaldaja, kes taotleb oma kinnisasja kasuks juurdepääsutee määramist. Antud asjas oli avaldajaks OÜ ABM Kinnistud ning seega toimus menetlus tema huvides. Eelnevat ei välista see, et vaidlus lõppes avaldaja ning puudutatud isikute II ja III vahel sõlmitud kompromissiga. Seetõttu on maakohus jätnud põhjendamatult puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isiku V menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Õige on siinkohal määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks maakohus otsustas jätta puudutatud isiku V menetluskulud tema enda kanda. Sellega rikkus maakohus
Puudutatud isiku V lepinguline esindaja on koostanud määruskaebuse ning menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud sellele aega 0,75 tundi. Lähtudes tunnitasu määrast 109,80 eurot moodustab lepingulise esindaja kulu 82,35 eurot. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 82,35 eurot on põhjendatud ja vajalik
lg 1 tähenduses ning see tuleb avaldajalt puudutatud isiku V kasuks välja mõista. Lisaks on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis tuleb samuti avaldajalt puudutatud isiku V kasuks välja mõista. Kokku tuleb avaldajalt mõista puudutatud isiku V kasuks välja menetluskulud 132,35 (82,35+50) eurot. 4 (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.