) § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 1. Tallinna Halduskohtusse saabus 12.02.2025 X kaebus Viljandi Haigla tegevusele, mis seondub haigla patsiendiks oleva kaebaja ema Y ravi ja hooldusega ning terviseseisundit puudutavate otsustega. Kaebusele on lisatud 14.01.2025 vastus Viljandi Haiglalt, 29.01.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja 05.02.2025 Lõuna ringkonnaprokuratuuri vastus avaldusele. X palub kohut algatada uurimine, et aidata Y inimlikku seisundisse. 2.
lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.
lg 1 p 1 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Tegemist on kaebuse tagastamise imperatiivse alusega, mille puhul kohtul puudub tagastamise otsustamisel kaalutlusruum. 4.
lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohus leiab, et kaebaja esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist ei ole avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Sihtasutuse Viljandi Haigla näol on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga. Halduskohtu pädevusse ei kuulu eraõiguslikus suhtes, antud juhul füüsilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku vahel, tekkinud vaidluse lahendamine. Sellised vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras maakohtus. 3-25-347 Kohus selgitab täiendavalt, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on 05.02.2025 vastuses õigesti viidanud, et raviasutuse tegevusega rahulolematuse korral on sõltuvalt kaebuse sisust võimalik pöörduda ka tervishoiuteenuse osutaja, Terviseameti või Sotsiaalministeeriumi poole. Terviseamet teostab riiklikku järelevalvet tervishoiuteenuste osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle. Ka juhul, kui kaebaja sooviks on olnud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määruse ja vastuse vaidlustamine, ei kuulu see halduskohtu pädevusse. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-des 207 ja 208 ning kõnealuste sätete kohaselt saab krimimaalmenetluse alustamata jätmise peale esitada kaebuse prokuratuurile ning seejärel on võimalik edasi kaevata Riigiprokuratuurile ja ringkonnakohtule. Antud juhul on aga prokuratuur juba selgitanud, et kaebeõigus on kannatanul või tema eestkostjal. X ei ole KrMS § 37 tähenduses kannatanu, mistõttu puudub tal kaebeõigus. 5. Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus X kaebuse
Vastavalt
lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.