← Eesti

2-21-7060/47

Obsah (10)§ 230§ 235§ 386§ 173§ 162§ 174§ 132§ 136§ 190§ 179

2-21-7060 KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Asja läbivaatamise kuupäev ja viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 18. ve

§ 230

lg 1 esimene lause) lähtudes peaks hageja võlgnikuna tõendama, et tema suhtes ei ole võla sissenõudmine lubatav, saab hagejale sellise tõendamiskoormuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi puhul panna üksnes osaliselt, kuna negatiivse asjaolu (võla puudumine) tõendamise võimalused on piiratud. Seetõttu piisab hagejale omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks, et ta põhistab (teeb usutavaks) (

§ 235

mõttes), et sissenõudjal (kostjal) ei pruugi nõuet olla, misjärel on kostjal kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ulatuses, milles ta soovib täitemenetlust läbi viia. Kui kostja ei suuda tõendamiskoormust täita, tuleb hagi rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks (Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-14, p 11;
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16;
  5. detsembri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, p 22).
  7. Hagiavalduse kohaselt täitmisele pööratud kohtulahendi kohaselt mõistis kohus I M OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevuse 8689,33 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise summas 310,67 eurot ehk kokku 9000 eurot. Kostja samuti kinnitab, et asjas nr 2-1918833 laenujääk oli 8689,33 eurot. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Kohtule esitatud 08.01.2021 kinnisasja arestimise aktist täiteasjas nr 066/2020/274 nähtub, et võlgniku I M suhtes on algatatud täitemenetluse aluseks on Viru Maakohtu 14.01.2020 kohtuotsus nr 2-19-18833 ja sissenõudja OK Incure OÜ 28.01.2020 täitmisavaldus, nõude sisuks on võlgnevus 9500 eurot, nõudele lisandub viivis. Nõude suurus seisuga 08.01.2021 on 8670,84 eurot, millele lisanduvad täitekulud. (dtl 9). Kohtule ei esitatud 14.01.2020 kohtuotsust. Kohus leiab, et järeldada saab, et täitmisele pööratud summa sisaldab ka tsiviilasjas nr 2-19-18833 hageja kantud menetluskulud. 4

(6)2-21-7060 Kohus ei pea seega asjakohaseks hageja väide, et hageja võlgnevus sissenõudja ees on olnud umbes 3000 eurot, mis on oluliselt väiksem, kui täitmisele oli pööratud. Hageja pole oma väidet tõendanud.
  1. Hageja toob ette, et ta ei saanud tsiviilasja nr 2-19-18833 menetluses oma vastuväiteid esitada, sest ei saanud kohtudokumente ega kohtuotsust kätte. Sai kohtuotsuse kohtutäiturilt täitemenetluses. Kostja toob välja, et tagaseljaotsuses esile toodud asjaolude kohaselt hagimaterjalid olid kättetoimetatud kostjale isiklikult 04.12.
  2. E-toimikust nähtuvalt sai hageja tagaseljaotsuse isiklikult kätte ning tal oli võimalus otsust vaidlustada. Hageja pole kostja väiteid ümber lükkanud. Seega põhjendamatu on hageja väide, et ta ei saanud kohtumenetluses oma vastuväiteid esitada. Kohus leiab, et hagejal tulnuks oma vastuväited võlgnevuse ja viiviste suurusele esitada tsiviilasjas nr 2-1918833 ning praegu on jõustunud kohtuotsusega välja mõistetud võlgnevuse ja viiviste vaidlustamise võimalused minetatud.
  3. Hageja toob välja, et ta on Viru Maakohtu 14.01.2020 kohtuotsuse 2-19-18833 täitnud. Oma väite tõendamiseks esitas hageja väljavõtted oma arvelduskontolt, millest nähtuvad väljamaksed: TF Bank AB (Publ) Eesti filiaalile ajavahemik 12.01.2018 – 05.12.2018 kokku 1927,83 eurot; Era Liisingu Inkassoteenused AS-le ajavahemik 28.08.2020 – 15.12.2020 kokku 148 eurot ja 26.01.2021 summas 21 eurot; Julianus Inkasso OÜ-le ajavahemik 04.04.2021 – 05.07.2021 kokku 705,65 eurot; kohtutäitur Andrei Kreki väljamaksed täiteasjas 066/202/274 ajavahemikul 30.03.2020 – 29.06.2020 kokku 96,96 eurot ning 05.04.2021 – 06.04.2021 kokku 865,25 eurot.
  4. Kohus, nõustub kostja seisukohaga, et esitatud väljavõtete alusel on selged ja arvestatavad üksnes kohtutäituri poolt tehtud väljamaksed. Muud maksed on ebaselged ja ei tõenda tsiviilasjas nr 2-19-18833 aluseks oleva lepingu/lepingute täitmist, mille kohta tegi kohus 14.01.2020 kohtuotsuse.
  5. Kohus selgitas hagejale 06.01.2025 määruses, et kohtul ei ole võimalik ise tuletada, kui palju ja millise kohustuse täitmiseks hageja maksed tegi. Kui hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnustamist põhjusel, et tema on täitnud 14.01.2020 kohtuotsuse, peab hageja seda tõendama. Hagejal tuleb esitada selge ülevaatlik arvestus, milline summa on kohtulahendi täitmiseks tasutud ja tõendada seda. Kohtule peavad olema esitatud selged arvestused ja tõendid. Hageja pole arvestusi ja selgitusi esitanud. Seega pole hageja tõendanud, et ta kohtulahendist tuleneva nõude täitnud ning sundtäitmine on sel põhjusel lubamatu.
  6. Menetluses oli esitatud ainult kolm tõendit, mis seostuvad hageja suhtes algatatud täitemenetlusega: kinnisasja arestimise akt, enampakkumise teade ja kaks väljavõtet hageja arvelduskontolt täiteasjas nr 066/202/274 tehtud kinnipidamisest. Muid tõendeid ei ole esitatud, samuti ei ole hageja suutnud enda seisukohta usutavaks teha. Seetõttu puuduvad alused hagi rahuldamiseks.
  7. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamata jätmise osas.
  8. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  9. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 07.05.2021 määrusega. Hagi tagamiseks peatas kohus täitemenetluse täiteasjas nr 066/2020/274.

§ 386

lõike 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb kooskõlas

§ 3865

(6)2-21-7060 lõikega 4 tühistada kohaldatud hagi tagamine. Hagi tagamise tühistamine jõustub ja kuulub täitmisele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Tulenevalt

§ 173

lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis. 22. Vastavalt

§ 162lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda. 23.

§ 174

lõike 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 24. Hagejale on 10.09.2021 määrusega antud menetlusabi. Hagihinnaks määratti 9500 eurot ning tasumsele kuuluvaks riigilõivuks 550 eurot. Kohus vabastas hagejat riigilõivu 450 euro tasumisest hagiavalduse esitamisel ning kohustas hagejat tasuma riigilõivu 100 eurot osade kaupa. 25.

§ 132

lg 5 alusel ei või sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude hinnaks määrata enam kui 6000 eurot. Seega valesti oli hagihinnaks määratud 9500 eurot. Kohus muudab

§ 136lg 4 alusel tsiviilasja hinda ning määrab tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.

Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulub nõudelt hinnaga 6000 eurot tasumisele riigilõiv 425 eurot. 26. Kuna hagejale oli määratud tasumisele riigilõiv 100 eurot (mida hageja on tasunud), siis tasumata on jäänud riigilõiv 325 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud hagi esitamisel. 27.

§ 190

lg 4 esimese lause järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 kohaselt mõistab kohus asjas tehtavas lahendis kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Seega tuleb mõista hagejalt Eesti Vabariigi kasuks riigi tuludesse välja riigilõiv 325 eurot.

§ 190

lg 7 järgi võib kohus § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Arvestades hageja majanduslikku olukorda, peab kohus

§ 190

lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda riigilõiv 325 eurot kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.