§-de 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p.p 5, 9; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 ja J.S-i süüdistuses
§ - de 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Renat Djagilev, isikukood: 39003210316, kodakondsuseta, emakeel vene keel, algharidusega, ei tööta, elukoht: xxxx, asukoht: Tallinna Vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa, varasemalt kriminaalkorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 22.11.2019.a kell 18:15 kuni 23.11.2019.a kell 15:20, 02.06.2020.a kell 16:33, alates 04.06.2020.a kohaldatud tõkend vahistamine tähtajaga kuni 02.08.2020.a, tõkendit vahistamine pikendatud 28.07.2020.a kuni 02.10.2020.a; Viimatine karistatus Süüdistatav • 20.12.2017.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p.p 7, 8, 9 järgi karistatud 7 kuu pikkuse vangistusega,
lg 1 alusel loetud ärakandmisele kuuluvaks
ituseks 6 kuud ja 28 päeva vangistust, karistusaja kandmise alguseks loetud 12.10.2017.a. Karistus täidetud 10.05.2018.a; J.S , isikukood: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, töökoht: xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 1 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 21.02.2020.a kell 03:50 kuni 22.02.2020.a kell 9:25, kehtiv tõkend puudub; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 126 lg 3 p.p 1, 2; § 173 lg 1 4 ja § 175 lg 1 p. p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - dest 63 lg 1; § 64 lg 1; § 68 lg 1 § 74 lg 1, 2, 3 § 75 lg 1 p.p 1 - 6, § 75 lg 2 p.p 2, 21, 5; § 75 p 8; VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p.p 2, 5 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Renat Djagilev
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 10 (kümne) kuu pikkuse vangistusega. 2. Süüdi tunnistada Renat Djagilev
lg 2 p.p 5, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse vangistusega. 3. Süüdi tunnistada Renat Djagilev
lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja
lg 1 alusel
4. Juhindudes
lg 1 alusel liita mõistetud karistused üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ja mõista Renat Djagilevile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 5. Juhindudes
lg 1, 2, 3 alusel jätta Renat Djagilevile mõistetud karistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust osaliselt tingimisi kohaldamata. Renat Djagilevil kuulub kohesele ärakandmisele temale mõistetud karistusest 4 (neli) kuud vangistust. 6. Juhindudes
lg 1 Renat Djagilev poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 22.11.2019.a kell 18:15 kuni 23.11.2019.a kell 15:20 s.o 2 (kaks) päeva vangistust arvata temale mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusajast maha ning tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja 3 (kolme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse algust arvestada alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 02.06.2020.a. 7. Juhindudes
lg 1, 3 jätta ülejäänud Renat Djagilevile mõistetud karistusest s.o 2 (kaks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Renat Djagilev ei pane 2 (kahe) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ -s 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt Renat Djagilev kohustub: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 8. Juhindudes
75 lg 2 p 2 kohustada Renat Djagilevi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 2 9. Juhindudes
lg 2 p 2 1 kohustada Renat Djagilevi käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10. Juhindudes
lg 2 p 5 kohustada Renat Djagilevi vanglast vabanemisel viivitamata asuma ja alluma sõltuvusravile.
p 8 kontrollnõuete täitmine Renat Djagilevil peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 10 (kümne) kuu pikkuse vangistusega. 16. Süüdi tunnistada J.S
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 4 (nelja) kuu pikkuse vangistusega. 17. Juhindudes
lg 1 lugeda J.S-ile mõistetud kergem karistus kaetuks temale mõistetud raskema karistusega ja mõista J.S-ile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. 18. Juhindudes
lg 1 arvestada J.S-i karisusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.02.2020.a kell 03:50 kuni 22.02.2020.a kell 9:25 s.o 2 (kaks) päeva vangistust, mõistes J.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 19. Juhindudes
lg 1, 3 määrata, et J.S-ile mõistetud karistust 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkust vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.S ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Samuti Renat Djagilev isikuna, kes paneb toime vargusi süstemaatiliselt, uuesti 14.06.2019 eeluurimisega täpsemalt tuvastamata kellaajal xxxx asuvast korterist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M P kuuluvad kuldehted kogumaksumusega 800 eurot ja nimelt: - tsirkooniga kuldsõrmuse maksumusega 200 eurot, kuldsõrmuse kivita (kuld klotser) maksumusega 200 eurot ja kullast käekett maksumusega 400 eurot. Samuti tema, uuesti 22.11.2019 kella 18.10 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxx asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 6,56 eurot ja nimelt: - ühe pudeli jõhvika likööri maksumusega 4,49 eurot ja kolm šokolaadi Lion Nestle 60 g maksumusega 0,69 €/tk ehk kogumaksumusega 2,07 eurot. Eelnimetatud kaubad peitis ta oma taskusse ning möödus kassast, jättes võetud kauba eest maksmata. Kuritegu jäi lõpule viimata Renat Djagilevi tahtest olenemata põhjusel, sest ta peeti kaubaga kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud. 5 Samuti tema, uuesti 30.11.2019 kella 13.29 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 13,58 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka Classic maksumusega 6,79 €/tk, millega väljus kauplusest võetud kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 01.12.2019 kella 16.18 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 13,58 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka Classic maksumusega 6,79 €/tk, millega väljus kauplusest võetud kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 14.12.2019 kella 21.10 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas aadressil Sõpruse pst 171 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluva pudeli viina Viru Valge maksumusega 12,99 eurot, millega väljus kauplusest kauba eest maksmata. Samuti tema, uuesti 02.06.2020 kella 13.37 paiku võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tallinnas Valdeku tn 114 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜle kuuluvat kaupa kogusummas 22,98 eurot ja nimelt kaks pudelit viina Perepelka maksumusega 11,49 €/tk, millega möödus kassast ning lahkus kauplusest võetud alkoholi eest maksmata. Seejärel sisenes ta uuesti kella 13.52 paiku Tallinnas Valdeku tn 114 asuvasse Maxima kauplusesse, kust võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogusummas 1,64 eurot ja nimelt Aura mahla maksumusega 0,89 eurot ja jäätise Väike Tom maksumusega 0,75 eurot, millega väljus kauplusest kauba eest tasumata. Seega pani Renat Djagilev oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja süstemaatiliselt, s.o
Samuti Renat Djagilev isikuna, kes on toime pannud vargusi, 14.06.2019 umbes kella 19.00 ajal xxxx juures kasutas omavoliliselt võõrast vallasasja, võttes M Pu kasutuses oleva ja OÜ-le xxxx kuuluva sõiduauto xxxx (reg-nr xxxx) aadressil xxxx asuva maja hoovist ja sõitis sellega xxxx maja juurde, kus sõitis otsa parkivale sõiduautole xxxx (reg-nr xxxx), mille tagajärjel sai sõiduauto xxxx tagumise vasakpoolse tiiva, tagumise stange, tagumise vasakpoolse tule ja pakiruumi luugi kahjustusi. Kokkupõrke löögi tagajärjel paiskus sõiduauto Audi vastu pargitud sõiduautot xxxx (reg-nr xxxx), millega tekitati xxxx tagumise stange värvikatte ja iluliistale kahjustusi. Seega pani Renat Djagilev oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja omavolilise kasutamise isiku poolt, kes on toime pannud varguse, s.o
Samuti Renat Djagilev juhtis tahtlikult 14.06.2019 kella 19.00 paiku xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx (reg-nr xxxx), olles alkoholi joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 810T järgi etanooli veres 2,73 mg/g +/- 0,06, k=2, alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,67 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. 6 LS § 69 lg 2 p 1 – Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; KorS § 36 lg 1 – Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 – Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Seega pani Renat Djagilev toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
19. augustil 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi, süüdistatav Renat Djagilev ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Anna – Maria Rahamägi nõuab kohtus Renat Djagilevi süüdi tunnistamist
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse kohtus Renat Djagilevi süüdi tunnistamist
lg 2 p.p 5, 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ning samuti taotletakse viimase süüdi tunnistamist
§de 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja
lg 1 kohaldades
Kokku on lepitud selles, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi taotleb
lg 1 kohaldamist ja nimelt liita mõistetud karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja kohaldades Renat Djagilevile liitkaristuse mõistmist kuritegude kogumi eest s.t karistades viimast 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1, 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Renat Djagilevi karistusaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2223.11.2019.a s.o 2 päeva vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millise karistusaja alguseks lugeda 02.06.2020.a. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes märgitakse, et
lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud Renat Djagilevile mõistetavast karistusest 2 aastat 2 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui Renat Djagilev ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, nimelt: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kokkuleppele on jõutud selles, et
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustatakse Renat Djagilevil käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 21 alusel, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, kohustatakse Renat Djagilevi käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 5 alusel kohustatakse Renat Djagilevi vabanemisel viivitamata asuma ja alluma sõltuvusravile. Kohtule antakse teada, et süüdistatav on nõus vabanemisel viivitamatult asuma ja alluma sõltuvusravile. Menetlusosalised on kokkuleppele saanud selles, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2, 5 alusel 7 tuleb Renat Djagilevilt välja mõista tsiviilhagide katteks: solidaarselt J.S-iga K T kasuks 2855 eurot, mis tuleb kanda T A arveldusarvele ning üksnes Renat Djagilevilt Maxima Eesti OÜ kasuks 64,77 eurot, mis tuleb Renat Djagilevil kanda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele. Kohtule antakse teada, et Renat Djagilev on kokkulepet sõlmides märgitud tsiviilhagid õigeks võtnud. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes märgitakse, et käesoleva kriminaalasja materjalide juures olevad CD ja DVD plaadid ning nendel olevad salvestised tuleks jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja materjalide juurde. Ühtlasi antakse kohtule teada, et kuldehted (kaks sõrmust ja kett) on 21.06.2019.a tagastatud nende omanik M P ning mootorsõiduk xxxx (regnr xxxx) , milline 14.06.2019.a teisaldati Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 asuvasse politsei parklasse, väljastati 21.06.2019.a M P kui valdajale allkirja vastu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest summas 876.- eurot, kaitsjatasu temale osutatud õigusabiteenuse eest ja seda kogusummas 595,20.- eurot ning joobeseisundi tuvastamisega kaasnenud ekspertiisi kulu summas 84.- eurot. Kokkuleppele on jõutud selles, et KrMS § 180 lg 3 tulenevalt menetluskulud absoluutsummas 1555,20 eurot kuulub Renat Djagilevil hüvitamisele ositi, kohustusega tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes märgitakse, et Renat Djagilevile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Renat Djagilev on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kestel kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega nende hüvitamisega, sundraha, kriminaalmenetluse kulude – kaitsjatasude ning ekspertiisikulu hüvitamisega riigituludesse. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. J.S on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, koos Renat Djagileviga 15.12.2018 öösel kella 02.30 paiku, viibides avalikus kohas xxxx asuva xxxx juures, kus viibisid ka kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-st /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt/ ja korrakaitseseaduse §-s 54 /Avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk/ sellega, et alkoholijoobes Renat Djagilev hakkas verbaalse konflikti käigus kannatanu K T suunas kätega vehkima ning seejärel lõi kannatanut kolm korda rusikaga pea piirkonda, peale mida haaras kannatanul juustest kinni ning hakkas juustest tirima. Konflikti juurde tuli J.S , kes lõi ühe korra jalaga vastu kannatanu K T paremat jalga. Oma tegevusega põhjustas J.S kannatanule K Tle füüsilist valu ja koos Renat Djagileviga vastavalt isiku läbivaatuse protokollile kehavigastusi: marrastuse ja paistetuse otsmiku peal vasakul poolel ja vastavalt Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisile – mitu kehapiirkonda haaravad pindmist vigastust. Ühtlasi häiris J.S oma tegevusega kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet. Seega pani J.S toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o
8 Samuti J.S isikuna, kes on varem toime pannud vägivallakuriteo, uuesti viibides 21.02.2020 kella 02.40 paiku xxxx, lõi ühe korra peaga vastu oma abikaasa I R nina, millega põhjustas kannatanule kehavigastusi – punetus ja paistetus nina parempoolsel küljel (isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga). Seega pani J.S toime kehalise väärkohtlemise temaga lähisuhtes oleva isiku vastu, s.o teise inimese tervise kahjustamise ning mis on toime pandud korduvalt, s.o
27. augustil 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi, süüdistatav J.S ja tema kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Anna – Maria Rahamägi nõuab kohtus J.S süüdi tunnistamist
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 10 kuu pikkuse vangistusega. Samuti taotletakse kohtus J.S süüdi tunnistamist
lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 4 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades
Nimelt lugeda J.S-ile mõistetav kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes J.S-ile liitkaristuseks 10 kuud vangistust,
lg 1 tulenevalt arvata viimase karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21-22.02.2020.a ehk 2 päeva vangistust, lugedes lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 kohaldades tuleks määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.S ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Menetlusosalised on kokkuleppele saanud selles, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb J.S-ilt ja Renat Djagilevilt solidaarselt välja mõista tsiviilhagi katteks: K T kasuks 2855 .- eurot, mis tuleb kanda T A arveldusarvele. Kohtule antakse teada, et J.S on kokkulepet sõlmides märgitud tsiviilhagi õigeks võtnud. Kõne all olevas kokkuleppes märgitakse, et käesoleva kriminaalasja materjalide juures olevad CD ja DVD plaadid ning nendel olevad salvestised tuleks jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja materjalide juurde. Ühtlasi antakse kohtule teada, et kuldehted (kaks sõrmust ja kett) on 21.06.2019.a tagastatud omanikule M P ning mootorsõiduk xxxx (reg-nr xxxx) , milline 14.06.2019.a teisaldati Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1 asuvasse politsei parklasse, väljastati 21.06.2019.a valdajale M P allkirja vastu. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest summas 876.- eurot, kaitsjatasu temale osutatud õigusabiteenuse eest ja seda kogusummas 97,20.- eurot. Kokkuleppele on jõutud selles, et KrMS § 180 lg 3 tulenevalt menetluskulud absoluutsummas 973,20.- eurot kuulub J.S-il hüvitamisele ositi, kohustusega tasuda need igakuiselt 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppes märgitakse, et J.S-ile on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et J.S on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kestel kannatanu poolt esitatud tsiviilhagiga, selle hüvitamisega, sundraha, kriminaalmenetluse kulude – kaitsjatasude hüvitamisega riigituludesse. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 9 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 23.09.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Renat Djagilev märkis, et kohtuotsuse kinnitamise juurde ta kohtusse kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale
§ -de 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p.p 5, 9; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, tsiviilhagid võttis süüdistatav omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud kahjud hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Samuti märkis süüdistatav J.S toimunud kohtuistungil, et kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale
§ -de 263 lg 1 p 1 ja § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud kuritegude toimepanemises süüdi, nõustudes sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, süüdistatav võttis tema vastu esitatud tsiviilhagi omaks, nõustudes kannatanule tekitatud kahju hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Anna – Maria Rahamägi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatavate selgitused sõlmitud kokkulepete kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkulepete kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et nii süüdistatav Renat Djagilev kui ka süüdistatav J.S on sõlmitud kokkulepetest aru saanud ning nendega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on mõlemad süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Renat Djagilev tuleb süüdi tunnistada
§-de 263 lg 1 p 1; § 199 lg 2 p.p 5, 9; § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule -
lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 p.p 5, 9 järgi 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 p 1 ja
lg 1 järgi
lg 1 kohaldades
lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades
lg 1 liitkaristusega 2 aastat ja 6 kuud, millisest
lg 1, 2 tulenevalt kuuluks kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, millisest
lg 1 tulenevalt arvata maha tema poolt eelvangistuses viibitud aeg s.o 2 päeva vangistust, ning koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 28 päeva vangistust, millise kandmise aja algust lugeda alates 02.06.2020.a. Juhindudes
§-st 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 Renat Djagilevile mõistetud ülejäänud karistus 2 aastat ja 2 kuud vangistust, jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks 2 aastat ja 7 kuud. Katseaja algust arvestada alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Samuti peab kohus asjakohaseks Renat Djagilevi suhtes kokkulepitud
Kohus leiab, et J.S tuleb süüdi tunnistada
§-de 263 lg 1 p 1; § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule -
lg 1 p 1 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 p.p 2, 3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, kohaldades
lg 1 lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millisest
lg 1 alusel maha arvata viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva vangistust, lugedes ärakandmata karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohaldades
lg 1, 3 määrata, et J.S-ile mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui viimane ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. J.S-ile määratud katseaja algust tuleb lugeda alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Renat Djagilev ja J.S oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanu K Tle nii varalist 10 kui ka mittevaralist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanu poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses tsiviilhagis märgitud kahju s.o 2855.- euro ulatuses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanu K T on käesolevas kriminaalasjas esitanud Renat Djagilevi ja J.S-i , vastu, eelpool märgitud summa ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagi, taotledes selle välja mõistmist süüdlastelt. Nii Renat Djagilev kui ka J.S on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahju ulatuse ja laadiga s.t nende suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud selle hüvitamistega kannatanule. Kohus asub seisukohale, et kannatanu K T käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagi kuulub süüdistatavatelt välja mõistmisele solidaarselt. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Süüdistatavatelt Renat Djagilevilt ja J.S-ilt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p.p 2,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.