1-20-6028/63

(39003210316)tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu kaitsja Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu
2. mai 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroole Renat Djagilevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 16 eurot ja 20 senti).
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Renat Djagilevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 97 eurot ja 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Renat Djagilev kannab talle Harju Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega KarS § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p-de 5, 9, § 215 lg 2 p 1 ja § 424 lg 1 järgi mõistetud liitkaristust, 2 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel jäeti R. Djagilevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 4 kuud vangistust. 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Djagilev ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid.
8. Harju Maakohtu
9. jaanuari
10. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele R. Djagilevile Harju Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
13. jaanuar
14. Karistuse lõpp saabub
15. märtsil
17. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid R. Djagilevi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta. R. Djagilev soovib vabaneda ja seda taotlust toetab ka kaitsja.
18. Viru Maakohtu
19. mai
20. a määrusega jäeti R. Djagilev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata järgmistel põhjustel.
21. Mitmed asjaolud iseloomustavad R. Djagilevi positiivselt (motiveeritud ja kohusetundlik töötamine vangistuses, „Eluviisitreeningu“ läbimine ja vestlused sotsiaaltöötajaga, elukoht, lähedaste toetus). Üks distsiplinaarrikkumine (rätikute kokkuõmblemine), mille eest määrati noomitus, on väheoluline. Positiivsed asjaolud ei kaalu siiski üles negatiivseid: alkoholisõltuvust ja puudulikku majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskust. Piisav pole R. Djagilevi siiras soov alkoholiprobleemiga tegeleda, sest ka varasemalt ei suutnud ta alkoholi tarvitamist õigel ajal lõpetada. See on uute kuritegude suur riskikoht (nt varastas R. Djagilev süstemaatiliselt poest kanget alkoholi). Ka kriminaalhoolduse nõudeid rikkus ta alkoholisõltuvuse tõttu, ent sellele vaatamata ei alustanud vanglast vabanedes sõltuvusravi. Praegugi arvab süüdlane, et ei vaja sõltuvusravi ning suudab elada alkoholita. „Eluviisitreeningus“ ta küll tunnistas sõltuvusprobleemi ning soovi alkoholist loobuda, ent usk plaani täitmisesse on kesine. Kuna isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus, tuleks selle probleemiga aktiivselt tegeleda (nt psühholoogilist tuge otsida või pöörduda spetsialisti poole).
22. Riski uute kuritegude toimepanemiseks kätkeb ka majanduslik toimetulek. R. Djagilevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust – mõlemal korral on teda mh karistatud varguste eest. Kindel vabanemisjärgne töökoht puudub, enne vangistust on ta lühiajaliselt (kuni kolm kuud) töötanud erinevates ettevõtetes. Tema tööst vallandamise põhjuseks olid hilinemised või tööle mitteilmumised seoses alkoholiprobleemiga. Vargile ajendas teda töö puudumine. R. Djagilevi sõnul asuks ta tööle Tallinna Linnatranspordi AS-i, ent garantii sinna tööleasumiseks puudub. Tasumata võlgasid on R. Djagilevil aga 20 000 euro ulatuses. Majandusliku toimetuleku ja märkimisväärsete võlgade tõttu võib R. Djagilev toime panna uusi varavastaseid kuritegusid.
23. Ehkki R. Djagilevi karistuse lõpptähtaeg saabub ca 8 kuu pärast, ei saa teda siiski vabastada. Vangistuses on R. Djagilevil võimalik astuda samme garanteeritud töökoha leidmiseks. Teiseks tasub kaaluda põhihariduse omandamist, millisest pakkumisest R. Djagilev keeldus. Põhihariduse omandamine võimaldaks omandada kutseharidust ja suurendaks R. Djagilevi võimalusi tööturul. Kuni R. Djagilevil kindel sissetulek puudub, puuduvad tal ka majandusliku toimetuleku oskused ning hariduse ja töökogemuste pinnalt on sisenemine tööturule raskendatud. Seega on märkimisväärne risk panna toime uusi kuritegusid.
24. Käitumiskontroll uue kuriteo riski maandada ei pruugi, sest Harju Maakohtu
25. septembri
26. a otsusega määratud katseaeg pöörati täitmisele seoses käitumiskontrolli nõuete ja kohustustuste: registreerimiskohustuse, alkoholi tarvitamise keelu ning kohustuse – alluda vanglast vabanemisel sõltuvusravile, rikkumisega. Süüdimõistetu vabanes vanglast
27. septembril 2020, tema karistus pöörati aga täitmisele juba 3 kuud ja 3 nädalat hiljem, s.o
28. jaanuaril
29. Enne kohtuotsuse täitmisele pööramist kuulutati R. Djagilev tagaotsitavaks kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Ka see tekitab kahtlusi, kas R. Djagilev hakkaks praegusel ajal järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. 2

(5)Määruskaebus

1. Kaitsja M. Viira palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada R. Djagilev karistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt.
2. Määrus rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. R. Djagilevi iseloomustuses puuduvad asjaolud või faktid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toetaks. Tema käitumine kogu vangistusaja jooksul on eeskujulik. Ta on pidevalt olnud hõivatud tööga, läbinud edukalt „Eluviisitreeningu“ ja vestlused probleemilahendusoskuste arendamiseks. Tal on kindel elukoht ning põhimõtteliselt ka töökoht Tallinna Linnatranspordi trammipargis, kus ta on varemgi töötanud, probleemkäitumist ei esine. Minevikus olid probleemid alkoholi ja narkootikumidega, ent praegusel ajal soov nende tarvitamiseks puudub ning keeldude täitmisega käitumiskontrolli ajal probleeme ei tekiks. R. Djagilev on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele, vangla väljendatud protsentuaalne ohuprognoos ei põhine millelgi ja tugineda sellele kohtulahendi tegemisel ei saa. Prokuratuur ei ole oma seisukohta põhjendanud, vaid üksnes nõustunud vangla motiveerimata argumentidega.
3. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel pole kohus seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga. Peamised tõendid on kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus. Nendes kajastatud asjaoludele hinnangu andmiseks tuli kohtul tugineda kaalukamatele argumentidele ja tõenditele, mitte paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistusele. Kohtumäärusest jääb selgusetuks, mis peaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele motiveerima, kui seda ei arvestata. R. Djagilev viibib vanglas juba 1 aasta ja 4 kuud ning tema käitumine on muutunud. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud R. Djagilevi käitumist.
4. Kohus põhjendab vabastamata jätmist võimaliku uue kuriteo toimepanemise ohuga. Viited üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaoludega ja/või süüdimõistetu senisele elukäigule ei ole piisavad.
5. Kohtulahendist nähtuvalt põhineb uue kuriteo toimepanemise oht asjaolude ebaõigel tuvastamisel ning KarS § 76 lg-s 4 toodud tegurite valikulisel hindamisel. R. Djagilevi õiguskuulekusele ja kuriteo riskile antud hinnang rajaneb kuriteo asjaoludel ja varasemal käitumisel. Kohus lähtus aga valest eeldusest, et kuritegude asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja seetõttu ei saa kinnipeetavalt vabanemisel oodata õiguskuulekat käitumist.
6. Ehkki kohus tuvastas hulgaliselt positiivseid asjaolusid, jäävad määruse põhjendused üldsõnaliseks selles, miks on jätkuvalt suurem kaal R. Djagilevi varasemal elukäigul ja kuritegude asjaoludel. Sellest järeldab kaitsja, et kohus positiivsete asjaoludega ei arvestanud ja tugines üldpreventiivsete asjaolude kõrval vaid andmetele, mis iseloomustavad süüdimõistetu käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. Rikuti KrMS § 339 lg-t
8. R. Djagilevi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud eelkõige perekonna ja ühiskonna huvidega. Ta vabaneb 10 kuu pärast ning praegusel ajal oleks mõistlik vabastada R. Djagilev käitumiskontrolli kohaldamisega elektroonilise valvega. See aitaks tal valutumalt ühiskonda sulanduda. Samuti tuleks panna kohustused mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle. Ennetähtaegse vabastamise korral oleks R. Djagilevil võimalik toetavate lähedastega suhelda ja vastutust tunnetada ning lisaks moraalse kohustusega laste ees täita käitumiskontrolliga pandud kohustusi. 3

(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamiseks põhjust ei näe.
2. Kaitsja arvates rajaneb maakohtu määrus tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel. Siinkohal toob kaitsja välja R. Djagilevit positiivselt iseloomustavad asjaolud nagu eeskujuliku käitumise vangistuses, tööga hõivatuse, „Eluviisitreeningu“ ja vestluste läbimise, kindla elukoha ja süüdlase soovi seljatada sõltuvusprobleemid ning asuda tööle. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki neid asjaolusid arvesse võtnud, mh võtnud seisukoha ka väidetava töökoha osas ning igati mõistuspäraselt seadnud kahtluse alla selle, kas R. Djagilevil võiks sel korral õnnestuda alkoholisõltuvusega toime tulla. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et vaid isiku soov alkoholist loobuda ei pruugi tähendada suutlikkust seda tegelikkuses teha. Alkoholism kujutab R. Djagilevi puhul riskitegurit, mis mõjutab teda toime panema varavastaseid ja vägivallaga seotud kuritegusid. Iseloomustuse kohaselt muutub R. Djagilevi käitumine alkoholijoobes olles kontrollimatuks – eelmise kohtuotsusega pandud kohustusele: läbida sõltuvusravi, ta ei jõudnud ning tarbitud alkoholikogusedki olid igapäevaselt üsna suured (0.5 liitrit viina päevas või rohkem). Seetõttu ei usu ringkonnakohuski, et R. Djagilev suudaks vaid soovi najal kainust hoida ning katseajaga seotud keeldude täitmisega toime tulla.
3. Iseenesest on õige, et kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohaga. Samas ei ole aga kohus tuginenud riskiprotsentidele, vaid hindas kriminaalhooldusametniku arvamuses ja vangla iseloomustuses kajastatud asjaolusid. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Kaitsja on ette heitnud tuginemist paljasõnalistele väidetele, ent jätab selle argumendi põhistamata. Samuti heidetakse maakohtule ette liigset tuginemist R. Djagilevi varasemale elukäigule ja kuriteo asjaoludele. Kohtukolleegium siingi rikkumist ei näe - seadusandja näebki ennetähtaegse vabastamise küsimuse kaalumisel ette kuriteo asjaolude, süüdlase isiku ning tema varasema elukäiguga arvestamist.
4. Kaitsjale jääb kohtumäärusest selgusetuks, mis peaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele motiveerima, kui ta on 1 aasta ja 4 kuu jooksul vangistuses näidanud, et tema käitumine on muutunud. Kaitsja arvates ei ole kohus objektiivselt hinnanud R. Djagilevi käitumist, kuna ta on täitnud kõik ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused. Kohtukolleegiumi hinnangul peaks hea käitumine vanglas (nagu ka väljaspool seda) olema inimese loomulik eluviis. Suurel osal kinnipeetavatest, kelle määruskaebusi ringkonnakohus arutab, ei olegi vanglakorra ja -reeglistiku järgimisega probleeme. Sageli kasutavad kinnipidamisasutusse sattunud ära võimalust õppida ning töötada, alkoholimürgistuse mõjud kaovad organismist ajaga. Need, kellel erinevad meelemürgid kutsuvad esile halvima külje isiksusest, muutuvad rahulikumaks ja tasakaalukaks ning saavad ehk arugi enda muutmise vajalikkusest. Ometi ei saa vangistusaegsest käitumisest teha lõplikke järeldusi – küllalt on neid, kes alkoholi/narkootikumide vabalt kättesaadavuse tingimustes ei suuda teha enda jaoks tervislikumat valikut ja langevad taas samasse käitumismustrisse. Sotsiaalprogrammidest ja vestlustest saadud õpetussõnad aga ununevad. Just seda mustrit on kohtukolleegiumi hinnangul maakohus R. Djagilevi puhul ka hinnanud – lühiajalised töökohad, mida süüdlane suudab vabaduses hoida, sest hilineb või jätab sootuks ilmumata, varavastaste kuritegude toimepanemine, et rahuldada oma sõltuvusvajadust ning suured võlad, mis näitavad majanduslikku toimetulematust. Paratamatult ei saa seega teha järeldusi vaid selle pinnalt, kas süüdlasel praegusel ajal soov alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseks, vaid hinnata tuleb tema 4

(5)varasemat käitumist. R. Djagilev suutis vaid väga lühiajaliselt pärast eelmist šokivangistust vabaduses viibida. Seega ei suutnud ka pikaajalise vangistuse täitmisele pööramise oht panna teda alluma käitumiskontrolli nõuetele ja kohustusetele. See ning asjaolu, et praegusel ajal viibib R. Djagilev juba

1. korda vangistuses, näitab, et tema hoiakuid iseloomustavad lüngad, mis teevad õiguskuuleka käitumise ootuse küsitavaks. Seda arvamust kinnitab ka vangla iseloomustus, mille kohaselt lahendab süüdlane probleeme tagajärgedele mõtlemata, ei arvesta teiste isikutega ega mõista nende seisukohti. Kohtukolleegiumi hinnangul kumab puudulik probleemilahendusoskus välja nendest eluvaldkondadest, mis on olulised toimetulekuks väljaspool vanglat (nt vähene haridus, lünklik tööharjumus, suutmatus nõudeid maksta). Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ei saa kohtukolleegiumi hinnangul pidada R. Djagievi resotsialiseerumise väljavaateid väga headeks.
2. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks kohus hulgalistele positiivsetele asjaoludele vaatamata jäi üldsõnaliseks selles, miks on suurem kaal R. Djagilevi varasemal elukäigul ja kuriteo asjaoludel. Menetleja kaalutlusruum võib vaid erandjuhtudel redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
3. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898). Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa R. Djagilevi kinnipidamist lõpetada, sest tema puhul on põhjendatud alus oodata uute kuritegude toimepanemist. Maakohus on õigesti leidnud, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik seda riski maandada. Kaitsja on viidanud ka R. Djagilevi moraalsetele kohustustele laste ees, ent iseloomustuse kohaselt tal järglasi pole. Apellatsioonikohtu hinnangul on määruses toodud põhjendused maakohtu siseveendumuse kujunemisel asjakohased ega ületa diskretsiooni piire. Sobimatutest ega ebaolulistest asjaoludest lähtutud ei ole. Ehkki maakohus jättis R. Djagilevi tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuivõrd pidas praegusel ajahetkel kaalukamateks isikut negatiivselt iseloomustavaid faktoreid, ei jäänud maakohtul süüdlase positiivsed pingutused vangistuses märkamata.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele, konsultatsioonile ja määruskaebuse koostamisele 90 minutit. Kaitsja palub määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroole riigi õigusabi tasu 97 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 16 eurot ja 20 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
6. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Djagilevi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5