← Eesti

1-20-6028/56

Obsah (5)§ 263§ 64§ 74§ 68§ 76

1-20-6028 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-6028 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ale

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, § 175 lg 1 p-st 4, § 180 lg-test 1,3 kohus määrab: Jätta Renat Djagilev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata OÜ-le Viira & Partnerid Advokaadibüroo Margus Viirale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Renat Djagilevile osutatud riigi õigusabi eest 122,40 eurot. Mõista Renat Djagilevilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 122,40 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 20,40 eurot. 1

(6)1-20-6028 Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700040448 ning selgitus „Renat Djagilev, 1-20-6028, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Renat Djagilevile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 23.09.2020. a otsusega tunnistati Renat Djagilev süüdi

§ 263

lg 1 p-i 1, § 199 lg 2 p-de 5, 9, § 215 lg 2 p-i 1 ja § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises.

§ 64lg 1 järgi üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti R.

Djagilevile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1-3 alusel jäeti R.

Djagilevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata. Kohesele ärakandmisele kuulus temale mõistetud karistusest 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 22.11.2019 kuni 23.11.2019, s.o 2 päeva. Ülejäänud karistus, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Djagilev ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid. 2. Harju Maakohtu 21.01.2021. a määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele R.

Djagilevile Harju Maakohtu 23.09.

  1. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 17.01.
  2. Karistuse kandmise lõpp on 17.03.
  4. 08.10.
  5. a määrusega jättis Viru Maakohus R. Djagilevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  6. Viru Vangla esitas 22.04.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Djagilevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. R. Djagilev on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2

(6)1-20-6028
  1. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, R. Djagilevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  2. Kinnipeetav R. Djagilev kinnitas 09.05.2021 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et pole vanglas esimest korda ning tal on suured võlad, kuid ta ei soovi terve elu vanglas olla ning tahab võlgnevustest vabaneda. Ta soovib muutuda ning elada normaalset elu. R. Djagilev selgitas, et rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, sh ei läinud ravile, sest tal olid probleemid alkoholiga. Vanglas läbitud programm aitas mõista, et peab alkoholisõltuvusest vabanema ning ta on veendunud, et suudab vabanemisel alkoholist loobuda. Tal puudub vabanemisel töökoht, kuid töö leidmisega aitab ta onu, kes töötab Tallinna x AS-s, ning ta suhtlusringkonda jäävad ema, onu ja tüdruksõber.
  3. Kaitsja hinnangul on mõistlik vabastada R. Djagilev enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, sest alternatiivselt kaheksa kuu möödumisel ei ole süüdimõistetul vabaduses ühtki kohustust ning ta õiguskuulekas käitumine on tõenäoline just kontrollitud keskkonnas ning sellisel juhul saab kohus määrata kohustuse pöörduda arsti poole. Kaitsja hinnangul on R. Djagilev vabaduses võimeline käituma õiguskuulekalt. Kaitsja palus kohtul prokuröri arvamus tähelepanuta jätta, sest see ei ole põhjendatud, ning ka vangla arvamusest ei nähtu objektiivseid asjaolusid, miks vangla ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil R. Djagilevi ning tema kaitsja, on seisukohal, et R. Djagilev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 9.

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused on vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks R. Djagilevi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Täiendavalt on R. Djagilev andnud nõusoleku lisakohustusena elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 10.

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. 11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi 3

(6)1-20-6028 tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. Positiivselt iseloomustab R. Djagilevi tema käitumine karistuse kandmise ajal. Ta töötas alates 26.05.2021 koristajana ning alates 17.11.2021 pesuvahetajana. Ta on motiveeritud töötama ning suhtub tööülesannetesse kohusetundlikult. Ta läbis sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning probleemioskuste arendamise vestlused sotsiaaltöötajaga. R. Djagilevil ei esine suhtlemisraskusi ning ta on rahulik ja viisakas. Samuti on tal vabanemisjärgselt elukoht onutütrele kuuluvas korteris aadressil xxx, kus saab elama asuda üksinda. Vabanemisjärgselt on talle toeks ema, onu ning tüdruksõber.
  2. R. Djagilevil on üks distsiplinaarrikkumine. Viru Vangla 18.11.2021 käskkirja nr 6-3/1026-1 järgi rikkus kinnipeetav Viru Vangla kodukorra p-i 7.1.4, mille kohaselt on isevalmistatud esemed kinnipidamisasutuses keelatud. Kinnipeetaval oli kambris kaks kokku õmmeldud rätikut. R. Djagilevile määrati teo eest karistuseks – leebeim karistuse liik – noomitus. R. Djagilev selgitas kohtuistungil, et rätikute kokkuõmblemise eesmärk oli rätik suuremaks teha. Kohus arvestab rikkumise väheolulisust ega omista sellele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suurt kaalu.
  3. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104, p 21; 1-14-10087, p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  4. Kahtlusi R. Djagilevi õiguskuulekas käitumises praegusel ajal tekitab eelkõige tema alkoholisõltuvus ning puudulikud majandusliku toimetuleku ja probleemide lahendamise oskused.
  5. Kohus peab küll positiivseks R. Djagilevi siirast soovi tegeleda oma alkoholiprobleemiga, kuid tema varasem käitumine on näidanud, et üksnes soovist alkoholi mitte tarvitada tema puhul ei piisa. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on R. Djagilev tunnistanud, et varasemalt ei ole ta suutnud alkoholi tarvitamist õigel hetkel lõpetada. Samuti tunnistab kinnipeetav, et pani kuriteod toime alkoholijoobes või alkoholi sõltuvuse tõttu – näiteks varastas süstemaatiliselt toidukauplusest kanget alkoholi. Ta selgitas, et rikkus ka käitumiskontrolli nõudeid alkoholisõltuvuse tõttu, kuid samal ajal ei alustanud vanglast vabanemisel sõltuvusravi. Ka praegusel juhul arvab R. Djagilev, et ta ei vaja vabanemisjärgselt sõltuvusravi ning on kindel, et suudab alkoholi mitte tarvitada ka ilma selleta. Kinnipeetav läbis sõltuvuskäitumise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus tunnistas sõltuvusprobleemi ning jõudis otsusele, et soovib alkoholist loobuda, kuid ta usk plaani täitmisesse on kesine. Kuigi R. Djagilev saab seega aru, et kõik tema probleemid on tingitud alkoholist, ei ole ta astunud reaalseid samme, et vabaduses oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Arvestades seda, et R. Djagilevil on vangla meditsiiniosakonnalt saadud info kohaselt diagnoositud alkoholisõltuvus, siis on selge, et selle probleemiga tuleks ka vabaduses aktiivselt tegeleda (nt otsida psühholoogilist tuge või pöörduda spetsialisti poole). 4
(6)1-20-6028
  1. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. R. Djagilevil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõlemal korral on teda karistatud mh varguse eest. Kinnipeetav tõi välja, et läks varastama, kui oli töötu. R. Djagilevil ei ole pärast vabanemist kindlat töökohta, kuid soovib uuesti alustada tööd xxxAS-i trammipargi koristajana, kus ta vangla andmete kohaselt töötas
  2. aastal vaid paar kuud. Enne vangistust töötas kinnipeetav lisaks xxx ASle lühiajaliselt ettevõtetes xxx, samuti Norras laevakajutites. R. Djagilev selgitas kohtuistungil, et töötas töökohtadel lühikest aega (kuni kolm kuud), sest ta vallandati hilinemise või tööle mitteilmumise tõttu, kuna tal oli probleeme alkoholiga. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt läks R. Djagilev enda sõnul omakorda varastama seetõttu, et oli vahepeal ilma tööta. Eeltoodut arvestades peab kohus praegusel eriti oluliseks riskiteguriks vabanemisel kindla töökoha puudumist. Kuigi kohtuistungil märkis R. Djagilev, et sooviks tööle asuda ettevõttesse, kus töötab tema onu, kes lubas töölesaamisega aidata, puudub igasugune garantii, et R. Djagilevil on ka reaalselt võimalus vabanedes xxxAS-i trammipargis tööle asuda. Samas on R. Djagilevil tasumata rahalisi kohustusi ligikaudu 20 000 euro ulatuses. Arvestades vabaduses kindla töökoha puudumist ja R. Djagilevi puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning märkimisväärseid rahalisi kohustusi, säilib kohtu hinnangul oht, et R. Djagilev võib hõlptulu saamise eesmärgil toime panna uusi varavastaseid kuritegusid.
  3. Kuigi – nagu ka kaitsja asjakohaselt märkis – R. Djagilevi karistus saab ca 8 kuu pärast nagunii kantud, siis ainuüksi see asjaolu ei anna alust teda praegu enne tähtaega vabastada. Esiteks, kui R. Djagilevil on tõsimeelne eesmärk edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda ning õiguskuulekalt käituda, siis on tal vangistuses võimalik astuda samme selleks, et leida endale töökoht, mis oleks talle vabanemisel ka reaalselt garanteeritud. Mõistetavalt võib see kinnipeetava puhul osutuda keerulisemaks, kuid ei ole siiski välistatud. Teiseks, tasuks R. Djagilevil tõsiselt kaaluda põhihariduse omandamist, millist võimalust on talle vanglas pakutud, kuid millest R. Djagilev on keeldunud. Nimelt võimaldaks põhihariduse olemasolu omandada ka juba kutseharidust, mis suurendaks märkimisväärselt tema võimalusi tööturul. Seni, kuni R. Djagilevil puudub vabaduses kindel sissetulek, tal puuduvad majandusliku toimetuleku oskused ning hariduse ja töökogemuse pinnalt on sisenemine tööturule raskendatud, siis säilib tema puhul märkimisväärne risk uute kuritegude toimepanemiseks.
  4. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi kohtu hinnangul praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll. Harju Maakohtu 23.09.
  5. a otsusega jäeti R. Djagilevile mõistetud vangistus osaliselt tingimisi kohaldamata: kohesele ärakandmisele kuulus 4 kuud vangistust ning 2 aastat ja 2 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui R. Djagilev ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid. Harju Maakohtu 21.01.
  6. a kohtumäärusega pöörati kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus täitmisele, sest R. Djagilev rikkus registreerimiskohustust, alkoholi tarvitamise keeldu ning kohustust alluda sõltuvusravile vanglast vabanemisel. Süüdimõistetu vabanes vanglast 30.09.2020 ning 21.01.
  7. a määrusega pöörati karistus täitmisele, s.o juba 3 kuud ja 3 nädalat pärast vanglast vabanemist. Samuti kuulutas kohus enne kohtuotsuse täitmisele pööramise arutamist R. Djagilevi tagaotsitavaks, sest ta ei ilmunud 17.12.2020 toimuvale kohtuistungile. Eeltoodu tekitab kohtus kahtlusi, et R. Djagilev on praegusel ajal vabanemisel võimeline järgima käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi. 5
(6)1-20-6028
  1. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  2. R. Djagilevi kaitsja Margus Viira esitas 09.05.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 122,40 eurot: materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 75 minutit ning istungil osalemiseks 37 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 122,40 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu R. Djagilevilt väljamõistmisele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Samas hinnates R. Djagilevi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 20229,06 euro suurune võlgnevus ning ta töötab vangistuses pesuvahetajana – määrab kohus, et R. Djagilev peab kaitsjatasu, s.o 122,40 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu
  3. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 20,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.