KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- november 2022 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-20-4878 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Kohtuasi Viru Vangla materjalid Alfrede Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.11.2022 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Alfrede Valdre, viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud Süüdimõistetu Alfrede Valdre(videokonverentsi teel) Kaitsja Mart Sikut(videokonverentsi teel) RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 määras: Jätta Alfrede Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23.09.
- a kohtuotsusega tunnistati Alfrede Valdre süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Tunnistati Alfrede Valdre süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Tunnistati Alfrede Valdre süüdi KarS § 201 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Tunnistati Alfrede Valdre süüdi KarS § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ja mõisteti Alfrede Valdrele liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Läti Vabariigi Valka rajooni kohtu 30.11.
- a otsusega Alfrede Valdrele mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 1
(5)Tallinna Vangla esitas 21.09.2022 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Alfrede Valdre vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 05.10.2022 määrusega edastati kohtuasi kohtualluvuse alusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Karistuse kandmise algus oli 06.05.
- a ja lõpp on 02.11.
- a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 03.02.
- Kinnipidamisasutuses Alfrede Valdre kohta koostatud iseloomustuse kohaselt on Alfrede Valdre läbinud vestlused analüüsimaks kuritegelikku käitumist, põhjus-tagajärg seostest, vägivaldsest käitumisest, suhtlusringkonna kriminaalse tausta teemal, sissetulekute omandamisest kuritegelikul teel. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus tableti mitte korrektse manustamise eest, millega on saanud karistuseks noomituse. Kinnipeetav on nimetanud vabanemisjärgseks elukohaks xxx. Isik on pensionär. Kuna tööaastaid on vähe, siis sissetulek pensioni näol on väike. Tööealisena töökohti ei hoidnud, ei näinud mõtet vähese palga tõttu tööl käia. Puuduvad andmed, et isik oleks kunagi ametlikult töötanud. Vabanemisel töökoht puudub ega kavatse otsida pensioni tõttu. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad tema elukaaslane, õde ja tütar oma perega. Kõige rohkem suhtleb ta elukaaslase ja õega. Kuna isik õigustab oma süütegusid ega kohati tunnista süüd, siis seega käesoleval ajal ei nähtu motivatsiooni muutusteks. Põhjusriski maandamiseks mõeldud vestlustel on avaldanud soovi hakata kaubikujuhiks. Samuti veeta oma elulõpp väljaspool vanglat ning hoiduda kriminaalsest seltskonnast. Arvestades uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ja ohtlikkuse taset ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Alfrede Valdrele käitumiskontroll ja katseaeg ärakandmata karistusaja lõpuni 02.11.
- Riskide maandamiseks kohustada Alfrede Valdre järgima KarS § 75 lg 2 p 2
(1), 7, sätestatut. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta: mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid - isik on suures koguses ebaseaduslikult käidelnud narkootilisi aineid; mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – isikul on kriminaalse taustaga tutvusringkond, ta on sooritanud kuritegusid grupis, kriminaalse taustaga inimestega suhtlemine võib suurendada kuritegude sooritamise riski. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 01.11.2022 toimunud kohtuistungil kinnipeetav avaldas, et ta soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav lisas, et hakkab korralikult elama ja vangistuses viibimine takistab tal arsti juures käimist. Kaitsja taotles Alfrede Valdre tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Alfrede Valdre on eakas meesteragvas, 72-aastane, kellel on diagnoositud rasked haigused, mida peab käima arsti juures kontrollimas. Vangistuses on järjekorrad pikad. Kaitsja palub anda võimalus Alfrede Valdrel tõestada ennast ühiskonnas ja vabastada infrastruktuuri, kus on elukaaslane ja õde. 2
(5)Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Alfrede Valdre ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et Alfrede Valdre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Alfrede Valdre on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega on Alfrede Valdre puhul täidetud formaalsed eeldused selleks, et vaagida sisuliselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri andmetel on Alfrede Valdrel 1 kehtiv kriminaalkaristus, kuid lisaks on Alfrede Valdre suhtes Harju Maakohtu 30.05.
- a kohtumääruse alusel tunnistati lubatavaks Läti Vabariigi Valka rajooni kohtu 30.11.
- a otsuse kriminaalasjas nr 11140024617 täitmine Eesti Vabariigis. Kuritegusid sooritab Alfrede Valdre etteplaneeritult ning need on suunatud majandusliku kasu saamisele. Hinnates isiku käitumist enne vangistust, siis on tuvastatud, et ta õigustab oma süütegusid ja ametnikega koostöös ei ole välistatud omakasust lähtumine. Käesolev kuritegu toime pandud kriminaalhoolduse ajal, mis mõisteti talle Läti Vabariigi Valka rajoonikohtu poolt. Alfrede Valdre sooritab kuritegusid ettekavatsetult. Tema probleemilahendusoskus nõrk ja otsib viise, kuidas rahalist seisu parandada õigusvastasel teel. Teiste inimeste seisukohad isikut ei huvita, huvi võib tunda enda eesmärkidest lähtuvalt ja enda huvisid silmas pidades, ei mõtle tegude tagajärgedele. Elab põhimõttel üks päev korraga. Tööealisena töökoht ei hoidnud ja vähese palga tõttu tööl ei käinud. Alkoholi ja narkootikume Alfrede Valdre ei tarvita. Kohus leiab, et esineb risk, et isik võib vabaduses toime panna uusi õigusrikkumisi majandusliku olukorra tõttu. Kohtul puudub veendumus, et isik on käesoleva võimaliku vabanemise korral suuteline korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid jälgima ja täitma oma kohustusi vajaliku vastutustundega. Kohus hindab negatiivsena, et isikule on vangistuse ajal määratud üks distsiplinaarkasristus tableti mittekorrektse manustamise eest, kuna selline käitumine näitab, et isik ei suuda ka kinnipidamisasutuses oma käitumist kontrolli all hoida ja reeglitest kinni pidada. Kohus hindab positiivsena, et isik on läbinud vestlusi analüüsimaks käitumist, põhjus-tagajärg seostest, vägivaldsest käitumisest, suhtlusringkonna kriminaalse tausta teemal, sissetulekute omandamisest kuritegelikul teel. Tingimisi enne tähtaega vabastamise korral soovib isik elama asuda õe juurde. Kohus hindab positiivselt, et isikul on olemas lähedased(lisaks x elav elukaaslane ja tütar perega), kes saavad isikule vabaduses pakkuda vajalikku tuge. Ometi puudub kohtul veendumus, et lähedased on 3
(5)piisavaks asjaoluks, et isik suudaks vabaduses käituda seaduskuulekalt, kuna varasemalt ei ole see asjaolu isikut takistanud kuritegusid toime panemast. Kohtu hinnangul suurendab uute süütegude toimepanemise riski asjaolu, et isik ei ole varasemalt ametlikult töötanud ja käesoleval ajal on vanaduspensionär. Isikul on tööaastaid vähe ja tema pension väike, seega isik võib majandusliku olukorra tõttu hakata toime panema uusi süütegusid. Kohus nõustub Harju Maakohtu 07.03.2022 kohtumääruses märgituga, et Alfrede Valdre varasem käitumine annab põhjust arvata, et isik ei ole käesoleval ajal enda seisukohta muutnud määral, mis tagaks õiguskuuleka käitumise vabaduses. A. Valdre viibis oma eelmises kriminaalasjas nr 1-181148 kriminaalhooldusel, mil Harju Maakohtu 30.05.
- a kohtumäärusega tunnistati lubatavaks Alfrede Valdre suhtes tehtud Läti Vabariigi Valka rajooni kohtu 30.11.
- a otsuse kriminaalasjas nr 11140024617 täitmine Eesti Vabariigis ning määrati A. Valdre 3-aastasele käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla kohustusega täita KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kuid Alfrede Valdre pani katseajal toime mitmeid erinevaid uusi kuritegusid, mistõttu kannab ta praegusel ajal liitkaristusena vangistust. Siit saab kohus järeldada, et kuigi A. Valdrele on varasemalt antud võimalusi käitumiskontrollil olla, ei ole ta osanud temale vastutulekutest aru saada ning jätkas süütegude toimepanemist. Isiku väited, et sel korral on ta muutunud ja järeldusi teinud, on kohtule väheusutavad. Kohus märgib, et nii süüdimõistetu kui ka kaitsja on välja toonud, et isikul on tervislikust seisundist tulenevalt parem olla vabaduses, kuna vabaduses on lühemad arsti vastuvõttude järjekorrad. Kohus märgib, et kuigi tervisliku seisundi eest hoolt kandmine on oluline, siis ei vangistuses viibimise ajal tagatud arstiabi ning tervislikust seisundist tulenevalt vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval hetkel põhjendatud. Ülaltoodu alusel ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel vabaduses viibimine ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Käesoleval hetkel ei kaalu Alfrede Valdre isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoha olemasolu, lähedaste olemasolu, analüüsivate vestluste läbimine) üle negatiivseid argumente (kuriteo toimepanemise asjaolud, eelnevad kriminaalhoolduse nõuete rikkumised, majanduslik olukord). Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Alfrede Valdre Tartu Maakohtu 23.09.
- a kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 4
(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 5
(5)