1-20-4878/126

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2021 1-20-4878 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Gabriel Kuusemäe (isikukood 39001174930) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Kaitsja advokaat U.X Paabumets, määratud korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga RESOLUTSIOON
4. Jätta kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kakskümmend senti), sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Gabriel Kuusemäelt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Maakohtu
8. septembri
9. a otsusega tunnistati Gabriel Kuusemäe süüdi karistusseadustiku (KarS) § 213 lg 2 p 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõisteti talle karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust, mis ühtlasi jäi tema liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu
10. oktoobri 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust võrra. G. Kuusemäe liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. G. Kuusemäele karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks loeti
11. märts
12. Kohtuotsus jõustus
13. detsembril
14. G. Kuusemäe karistuse lõpptähtaeg on
15. veebruar
17. Viru Vangla esitas maakohtule materjalid G. Kuusemäe vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. Vangla ja prokuratuur tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
18. Viru Maakohtu
19. juuli
20. a määrusega jäeti G. Kuusemäe vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
21. Kohus leidis kokkuvõtlikult, et vaatamata positiivsetele asjaoludele (elu- ja töökoht, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, koristajana töötamisele ning sotsiaalprogrammis osalemisele, mille 12st kohtumisest on toimunud 6), esinevad uue kuriteo riskifaktorid. G. Kuusemäel on viis kehtivat kriminaalkaristust, ta kannab seitsmendat vangistust. Uute kuritegude toimepanemist soodustab isiku majanduslik olukord, hasartmängusõltuvus, grupi mõju ja oskamatus sihipäraselt probleeme lahendada. G. Kuusemäe haridustee on katkenud ning ehkki ta enda sõnul sai Soomes siseviimistluse väljaõppe ja õppis puidutöötlemist, siis selle kohta Eestis aktsepteeritavaid dokumente ei ole. G. Kuusemäe ei ole huvitatud vanglas kutsehariduse omandamisest. G. Kuusemäed on korduvalt karistatud varguste eest. Viimased kuriteod (mitukümmend kelmust ja vargust) pani ta toime ametlikul töökohal töötamise ajal. Seega ei garanteeri töökoht seda, et G. Kuusemäe uusi kuritegusid toime ei paneks. G. Kuusemäe majanduslik olukord on raske, sest tema vastu on üle 30 000 euro ulatuses nõudeid. Uute kuritegude ohtu suurendab kriminaalne suhtlusringkond. Ka viimased kuriteod pani ta toime grupis. Korduvad väär- ja kuriteod näitavad riskivat, hoolimatut ja teisi ärakasutavat elustiili. Ohtu suurendab narkootikumide tarvitamine. G. Kuusemäe on tarvitanud erinevaid narkootikume ning teda on Soomes karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Lisaks oli G. Kuusemäel hasartmängusõltuvus, millest tema sõnul aitas vabaneda viimane vangistus. Mõne kuuga mängis ta maha 150 000 eurot. G. Kuusemäe leiab, et saab hakkama ka hasartmängu keeluta, ehkki on nõus kasiinokeelu panemisega. Viimaste kuritegude toimepanemise tingiski hasartmängusõltuvus ja soov tulu teenida. Korduvad karistused viitavad G. Kuusemäe impulsiivsusele. Ainuüksi viimase kuriteo raames pani ta toime 20 episoodi, põhjustades kannatanutele kümnetesse tuhandetesse ulatuva kahju. Arvestades G. Kuusemäe senist elukäiku, on alust kahelda tema praegu seatud seaduskuulekates eesmärkides. G. Kuusemäe sooritas uue kuriteo varasema kriminaalhoolduse ajal ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Tema motivatsioon kuritegelikust elust loobuda on olnud vaid sõnaline. Ta on ühiskonnale ohtlik, sest varasema kuriteo toimepanemisel on ta kasutanud stardipüstolit ning omas pipragaasi ja šokirelva. Puudub kindlus, et G. Kuusemäe suudab edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja täidab nõuetekohaselt kontrollnõudeid ja kohutusi. Hasartmängusõltuvus ja narkootikumide tarvitamine on vangla tingimustes välistatud, ent G. Kuusemäe käitumine vabaduses ei ole ette teada. Elektrooniline valve ning kasiinokeelu panemine ei hoiaks uusi kuritegusid ära, sest ka kodust lahkumata on võimalus mängukire rahuldamiseks elektroonilisi kanaleid pidi. Kohus ei välistanud G. Kuusemäe vabastamist kunagi hiljem (praegu on tal kanda veel u 2 aastat 7 kuud vangistust), kui süüdlane jätkab õiguskuulekalt käitumist, osaleb tööhõives ja muudes ITK tegevustes tõsiste kavatsuste ja motivatsiooniga.
22. Kaitsja palub maakohtu määruse tühistada ning G. Kuusemäe tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastada.
23. Õige ei ole prognoosida uute kuritegude asetleidmist, kuivõrd G. Kuusemäes on toimunud muutused. Kohus on positiivsed asjaolud arvestamata jätnud, keskendudes üksnes G. Kuusemäe kuritegelikule minevikule. Põhjendused puuduvad selles, miks töö- ja elukoht ning toetavad lähedased ei tagaks õiguskuulekat elu elektroonilise valve all. Liigne keskendumine elule enne vangistust on põhjendamatu, sest jätab arvestamata karistuse mõju ja 2 karistuse eesmärgi. Määrusest jääb selgusetuks, miks karistus ei ole eesmärki täitnud olukorras, kus süüdlasel puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on sotsiaalprogrammid läbinud, suhtub taunivalt varasemasse kuritegelikku tegevusse ning on seadnud uued eesmärgid. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil selgelt oma kavatsuste tõsidust ning järeldusi enne vangistust elatud elule. Jääb arusaamatuks, kuidas ta saaks veel oma kavatsusi ja motivatsiooni püsivust näitama.
24. Käitumiskontroll koos lisakohustustega oleks uute kuritegude riski maandamisel abiks. Iseloomustusest nähtuvalt on G. Kuusemäe teinud vangistuses olles tegude suhtes järeldused, analüüsinud neid koos psühholoogiga, osalenud programmides ja kujundanud selged käitumisreeglid vabanemiseks. See kõik näitab vangistuse positiivset mõju, mille kaudu G. Kuusemäe on jõudnud tõdemusele, et norm mida järgida, on õiguskuulekas käitumine.
25. G. Kuusemäe karistuse eesmärgid on täidetud ning ta tuleks vabastada. Kohus jättis põhjendamata, miks ta G. Kuusemäe muutusi ei usu, kuigi need nähtuvad nii iseloomustusest kui ka G. Kuusemäe kohtus antud ütlustest. Vabanemine elektroonilise järelevalve alla tagab seaduskuuleka käitumise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Kaalutlusõigusele on olemuslikult omane menetleja kaalutlusruum, mis vaid erandjuhtudel võib redutseeruda ühe õiguspärase lahenduseni. Reeglina on aga õiguspäraseid lahendusi mitu. Märgitust järeldub, et sageli võib sarnasetel asjaoludel olla õiguspärane nii süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine kui ka vabastamata jätmine. Materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel või vabastamata jätmisel saab kohtule tavaliselt ette heita üksnes siis, kui kohus on teinud kaalutlusvea. Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga (TrtRKo
27. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898).
28. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus G. Kuusemäe ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Apellatsioonikohtu hinnangul ei ole maakohus lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et korduvalt kriminaalkorras karistatud G. Kuusemäe karistuse eesmärgid on täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus G. Kuusemäe vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
29. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Seetõttu edulootust määruskaebusel ringkonnakohtus ei oleks.
30. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.
31. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 60 minutit ja teine sama palju 3 määruskaebuse koostamiseks. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
32. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel G. Kuusemäe kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4