Obsah (29)

§ 256§ 255§ 210§ 214§ 3891§ 201§ 4023§ 137§ 344§ 389§ 832§ 63§ 68§ 491§ 83§ 345§ 384§ 4024§ 418§ 202§ 4181§ 420§ 73§ 402§ 64§ 49§ 54§ 84§ 21

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Istungisekretär Tõlgid Tallinna Ringkonnakohus 29. mai 2024 Tallinn 1-19-705 Eesistuja Sten Lind,

§ 256

lg 1, § 137 lg 1, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1 järgi; Pavel Gammeri süüdistuses

§ 256

lg 1, § 137 lg 1, § 214 lg 2 p-de 2 ja 4, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1 järgi; Ardo Vilbre süüdistuses

§ 255

lg 1, § 210 lg 2 - § 25 lg 2, § 344 lg 1 järgi; Jelena Lipendina süüdistuses

§ 255

lg 1, § 202 lg 2 p 3, § 210 lg 2 - § 25 lg 2, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi; SP süüdistuses

§ 255

lg 1, § 137 lg 1 järgi; VS süüdistuses

§ 255

lg 1, § 345 lg 1 järgi; VC süüdistuses

§ 255

lg 1 järgi; IG süüdistuses

§ 255

lg 1, § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 3891 lg 1 järgi; Inna Stoljari süüdistuses

§ 255

lg 1, § 3891 lg 2 järgi; Novatek Holding OÜ süüdistuses

§ 210

lg 3 - § 25 lg 2 järgi; 1 Akhmet Ozdoevi süüdistuses

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi; AD süüdistuses

§ 3891

lg 2 järgi; LJ (M) süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi; NR süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi; Niina Petsenevskaja süüdistuses

§ 3891

lg 2 järgi; SK süüdistuses

§ 3891

lg 1 järgi; Vitali Jaroševitši süüdistuses

§ 201

lg 2 p-de 2 ja 4 - § 13 lg 1 järgi ja Ivar Koore süüdistuses

§ 4023

lg 1 järgi Riigiprokuratuur; kannatanu Maksu- ja Tolliamet; Pavel Gammer ja tema kaitsja Daniil Savitski; Hubert Hirve kaitsjad Oliver Nääs ja Karoliina Kõrgesaar; IG kaitsja Anu Toomemägi; Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holdingu kaitsja Anu Toomemägi; VS kaitsja Stella Veber; SP kaitsja Ene Mõtte; Apellandid SK ja Niina Petsenevskaja kaitsja Ene Mõtte; Akhmet Ozdoevi kaitsja Andres Simson; NR ja LJ kaitsja Silver Reinsaar; Inna Stoljar ja tema kaitsja Dmitri Školjar; Jelena Lipendina kaitsja Simona Vissak; Ivar Koore kaitsja Kaspar Koppel; ÜH esindaja Kristjan Mägi; OS esindaja Kristjan Mägi; KH esindaja Kristjan Mägi; JG esindaja Kaspar Koppel; GBGrupp Holding OÜ esindajad Tarvo Lindma ja Kristjan Mägi Prokurörid Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern, abiprokurör Melinda Ülend Süüdistatavad ja nende kaitsjad Hubert Hirv (isikukood: 35810150223), kaitsjad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Karoliina 2 Kõrgesaar; Pavel Gammer (isikukood: 36311030239), kaitsja vandeadvokaat Daniil Savitski; Ardo Vilbre (isikukood: 37203150275), kaitsja advokaat Anu Toomemägi; Jelena Lipendina (isikukood: 46001260293), kaitsja vandeadvokaat Simona Vissak; VS (isikukood: XXXXXXXXXXX), kaitsja vandeadvokaat Stella Veber; VC (isikukood: XXXXXXXXXXX), kaitsja advokaat Hannes Olli; IG (isikukood: XXXXXXXXX), kaitsja advokaat Anu Toomemägi; OÜ Novatek Holding (äriregistri kood: 10754088), kaitsja advokaat Anu Toomemägi; SP (isikukood: XXXXXXXXXX), kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte; SK (isikukood: XXXXXXXXXX) kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte; Niina Petsenevskaja (isikukood: 44809080267), kaitsja vandeadvokaat Ene Mõtte; Inna Stoljar (isikukood: 46702110267), kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar; LJ (XXXXXXXXXX), kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar; NR (isikukood: XXXXXXXXXXX), kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar; AD (isikukood: XXXXXXXXXXX), kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu; Vitali Jaroševits (isikukood: 38404030257), kaitsja Denis Polman; Ivar Koor (isikukood: 37211130288), kaitsja Kaspar Koppel; Akhmet Ozdoev (-isikukood: 37003156545) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson Kannatanud Maksu- ja Tolliamet, MiniCredit AS (pankrotis) 3 pankrotihaldur Martin Krupp Tsiviilkostja GBGrupp Holding OÜ (esindajad Kristjan Mägi, Tarvo Lindmaa) ÜH, KH, OS (esindaja vandeadvokaat Kristjan Mägi), Kolmandad isikud JG (esindaja advokaat Kaspar Koppel), OP (esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte) RESOLUTSIOON I 1.1 Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Süüdistatavate süüküsimusse ja karistustesse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas: 1) tunnistada Pavel Gammer süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust; 2) tunnistada Hubert Hirv süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust; 3) mõista Ardo Vilbre õigeks

§ 344

lg 1 järgi; 4) mõista Ardo Vilbrele

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust; 5) jätta Ardo Vilbrele kohaldamata lisakaristus ettevõtluskeeld; 6) jätta Jelena Lipendinale kohaldamata lisakaristus ettevõtluskeeld; 7) tunnistada SP süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 aasta pikkune vangistus; 8) tunnistada IG süüdi

§ 3891

lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 aastat; 9) kohaldada IGle lisakaristusena ettevõtluskeeldu; 10) tunnistada LJ (M) süüdi

§ 389

1 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud; 11) tunnistada NR süüdi

§ 3891

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud; 12) tunnistada SK süüdi

§ 3891lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

1.2 Tsiviilhagisse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas rahuldada kannatanu AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909) tsiviilhagi ja mõista tsiviilkostjalt GBGrupp Holding OÜ (registrikood 14779625) 4 kannatanu kasuks välja 597 319,01 eurot. 1.3 Avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas: 1) rahuldada kannatanu Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavalduse IG, LJ (M), NR ja SK suhtes, 2) määrata kindlaks maksusummad, mille tasumata jätmise eest IG, LJ (M), NR ja SK vastutavad 3) ning mõista need maksusummad IGlt, LJlt (Mlt), NRlt ja SKlt solidaarselt teiste süüdistatavatega välja. 1.4 Konfiskeerimist ja selle asendamist puudutavas osas ühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas: 1) konfiskeerida

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 alusel Hubert Hirvelt Harju Maakohtu 13.

veebruari 2018. a määrusega asjas 1-18-985 arestitud kolmratas CAN-AM Spyder registreerimismärgiga ZZZZ orienteeruva turuväärtusega 7500 eurot. 2) konfiskeerida

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 alusel Hubert Hirvelt Harju Maakohtu 26.

septembri 2018. a määrusega asjas 1-18-6256 arestitud sularaha summas 2310 eurot. 3) konfiskeerida

§ 3891lg 4 ja § 832 lg 1 alusel Pavel Gammerilt Harju Maakohtu 13.

veebruari

1. a määrusega asjas 1-18-987 arestitud sõiduauto Mercedes-Benz Viano 3.5 registreerimismärgiga LLLLLL ja Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega asjas 1-18-6498 arestitud sularaha 15 345 eurot, 16 250 Venemaa rubla ja 105 Suurbritannia naela, mis asuvad Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s; 4) konfiskeerida kolmandalt isikult ÜHlt

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel Harju Maakohtu 13.

veebruari

1. a määrusega asjas 1-18-995 ja
2. septembri
3. a määrusega asjas 1-18-6259 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulike hüpoteekide asendamisel laekunud summa 273 867,32 eurot; 5) mõista

§ 3891

lg 4,

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult ÜHlt välja 2650 eurot; 6) jätta Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega asjas 1-18-6259 vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks ÜHlt arestitud õlilõuend „Sild üle vaevavete“ Signe Petersen 2016 (väärtus 2650 eurot) laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla kuni nõude tasumiseni; 7) konfiskeerida

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult KHlt 30.

mai 2018. a määrusega asjas 1-18-4258 arestitud sõiduauto Audi A5 Coupe registreerimismärgiga SSSSSS; 5 8) mõista

§ 3891

lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel kolmandalt isikult KHlt laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 295 802,86 eurot; 9) jätta Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega asjas 1-18-994 kolmanda isiku KH kinnistutele (registriosa nr XXXXXXXX, YYYYYYY ja CCCCCCCC) asukohaga XXX, YYY ja CCC Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulikud hüpoteegid summas 240 000 eurot, 2 500 eurot ja 7 500 eurot, muutmata laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks; 10) konfiskeerida

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult OSlt Harju Maakohtu 13.

veebruari 2018. a määrusega asjas 1-18-996 arestitud sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga JJJJJJ; 11) konfiskeerida

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult OSlt Harju Maakohtu 2.

augusti 2018. a määrusega asjas 1-18-5654 arestitud sularaha summas 6 550 eurot, mis asub Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s; 12) mõista

§ 3891

lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult OSlt välja 359 148,19 eurot; 13) jätta laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks muutmata (otsuse sõnastuses aresti alla) Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega asjas 118-996 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku OS kinnistule (registriosa nr NNNNNNN) asukohaga NNN Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 250 000 eurot; 14) konfiskeerida

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult JGlt Harju Maakohtu 13.

veebruari 2018. a määrusega asjas 1-18-997 arestitud kinnistu (registriosa nr KKKKKKKK) asukohaga KKK; 15) konfiskeerida

§ 3891

lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult JGlt sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga OOOOOO; 16)

§ 3891

lg 4,

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult JGlt välja 514 385,47 eurot; 17) konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel autoriõiguse seaduse § 85 lg-te 1, 2, 3 ja 5 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel järgmine Jelena Lipendina vara, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis: beeži värvi käekott CHANEL logoga (toote nr 5243922); musta värvi riidest kott kirjaga LOVE MOSCHINO, mille sees kuldne käekott LOVE MOSCHINO logoga; - heledat värvi riidest kott kirjaga FENDI ROMA, mille sees sinist värvi käekott FENDI logoga. Kotis sees ümbrik, mille sees tootesildid. 1.5 Süüteomenetlusega tekitatud kahjusse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas: 1) hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 alusel SPle vabaduse võtmisega seotud mittevaraline kahju 40%, s.o 6 295,24 euro ulatuses; 6 2) hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 alusel Ardo Vilbrele vabaduse võtmisega (608 päeva) seotud mittevaraline kahju 40% ulatuses, s.o 12 913,92 eurot ja SKHS § 5 lg 4 ja § 11 lg 1 alusel hüvitada Ardo Vilbrele vabaduse võtmisega (598 päeva) seotud mittevaraline kahju 60% ulatuses, s.o 19 052,28 eurot. 1.6 Ära võetud esemeisse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas jätta KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel 13. veebruaril 2018 Tallinnas X tehtud läbiotsimise käigus kabinetis olevast seifist leitud ja ära võetud sularaha summas 170 660 eurot riigi omandisse. 1.7 Menetluskuludesse puutuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega kohus otsustas mõista KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt VS kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasu summas 10 500 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 12 600 eurot. 1.8 Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. II Teha tühistatud osas uus otsus järgnevalt. 2.1 Süüdistust ja karistusi puudutavas osas otsustas ringkonnakohus: 1) tunnistada Pavel Gammer süüdi

§ 137

lg 1 - § 22 lg 2 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata; 2) tunnistada Hubert Hirv süüdi

§ 137

lg 1 - § 22 lg 2 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata; 3) tunnistada Ardo Vilbre süüdi

§ 344

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust; 4) mõista Ardo Vilbrele

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust; 5) mõista Ardo Vilbrele

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka Ardo Vilbre eelvangistuses viibitud aeg 3 aastat 3 kuud 21 päeva ja lugeda karistus kantuks; 6) kohaldada Ardo Vilbrele

§ 491

lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu pikkust ettevõtluskeeldu; 7) kohaldada Jelena Lipendinale

§ 491

lg 1 alusel 2-aastast ettevõtluskeeldu; 8) lõpetada SP suhtes

§ 137lg 1 järgi menetlus kuriteo aegumise tõttu; 9) lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel IG suhtes

§ 3891 lg 1,3 - § 22 lg 3 järgi menetlus kuriteo aegumise tõttu; 7 10) lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel LJ (M) suhtes

§ 3891 lg 1 järgi kuriteo aegumise tõttu; 11) lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel NR suhtes menetlus

§ 3891 lg 1 järgi kuriteo aegumise tõttu; 12) lõpetada Kr

MS § 199 lg 1 p 2 alusel SK suhtes menetlus

§ 3891 lg 1 järgi kuriteo aegumise tõttu. 2.2 Tsiviilhagisse puutuvalt otsustas ringkonnakohus: rahuldada kannatanu AS Mini

Credit (pankrotis) tsiviilhagi osaliselt ja mõista tsiviilkostjalt GBGrupp Holding OÜ kannatanu kasuks välja 100 540,31 eurot. Tühistada kinnistule (registriosa nr KKKKKKK) KKK 473 093,59 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmine AS MiniCredit (pankrotis) kasuks. 2.3 Avalik-õiguslikku nõudeavaldusse puutuvalt otsustas ringkonnakohus: jätta Maksu- ja Tolliameti avalik-õiguslik nõudeavaldus IG, LJ (M), NR ja SK vastu esitatud nõude osas läbi vaatamata. 2.4 Konfiskeerimisse ja selle asendamisse puutuvalt otsustas ringkonnakohus: 1) jätta Hubert Hirvelt konfiskeerimata arestitud kolmratas CAN-AM Spyder registreerimismärgiga ZZZZ ja sularaha 2310 eurot konfiskeerimata ning tagastada Hubert Hirvele; 2) Jätta konfiskeerimata ja tagastada Pavel Gammerile talt Harju Maakohtu 13. veebruari 2018. a määrusega asjas 1-18-987 arestitud sõiduauto Mercedes-Benz Viano 3.5 registreerimismärgiga LLLLLL ja Harju Maakohtu 5. septembri 2018. a määrusega asjas 1-18-6498 arestitud sularaha 15 345 eurot, 16 250 Venemaa rubla ja 105 Suurbritannia naela, mis asuvad Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s. 3) konfiskeerida kolmandalt isikult ÜHlt

§ 389

1 lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel Harju Maakohtu 13.

veebruari

1. a määrusega asjas 1-18-995 ja
2. septembri
3. a määrusega asjas 1-18-6259 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulike hüpoteekide asendamisel laekunud 273 867,32 eurost 141 681 eurot. Ülejäänud 132 186,32 eurot vabastada aresti alt; 4) jätta 2650 eurot kolmandalt isikult ÜHlt

§ 389

1 lg 4,

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja mõistmata; 5) vabastada aresti alt Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega asjas 118-6259 vara laiendatud konfiskeerimise asendamiseks ÜHlt arestitud õlilõuend „Sild üle vaevavete“ Signe Petersen 2016 (väärtus 2650 eurot); 8 6) jätta kolmandalt isikult KHlt

§ 389

1 lg 4 ja

§ 832 lg 2 p 1 alusel konfiskeerimata 30.

mai 2018. a määrusega asjas 1-18-4258 arestitud sõiduauto Audi A5 Coupe registreerimismärgiga SSSSSS; 7) mõista kolmandalt isikult KHlt

§ 389

1 lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras välja 105 158 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik; 8) vähendada Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega asjas 1-18-994 kolmanda isiku KH kinnistule (registriosa nr XXXXXXXX) asukohaga XXX Eesti Vabariigi kasuks seatud 240 000 euro suurust hüpoteeki. Määrata hüpoteegisummaks 105 158 eurot; 9) tühistada kinnistutele YYY ja CCC (registriosad YYYYYYY ja CCCCCCCC) vastavalt 2 500 euro ja 7 500 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmine osas, millega hüpoteegid seati Eesti Vabariigi kasuks; 10) jätta kolmandalt isikult OSlt

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel konfiskeerimata Harju Maakohtu 13.

veebruari 2018. a määrusega asjas 1-18996 arestitud sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga JJJJJJ; 11) jätta konfiskeerida kolmandalt isikult OSlt

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel konfiskeerimata Harju Maakohtu 2.

augusti 2018. a määrusega asjas 1-185654 arestitud sularaha 6 550 eurot, mis asub Rahandusministeeriumi arvelduskontol nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s; 12) mõista

§ 3891

lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult OSlt välja 196 812 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik; 13) vabastada aresti alt Harju Maakohtu
2. augusti
3. a määrusega asjas 1-185654 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud kolmanda isiku OS vara: käekell Chopard (väärtus ca 7000 eurot); käekell Ulysse Nardin (väärtus ca 5000 eurot); 16 teemantiga kullast sõrmus (kaal 6,34 grammi) (väärtus ca 500 eurot); 2 briljantlihvis teemanti ja 36 briljandiga kullast sõrmus (kaal 6,12 grammi) (väärtus ca 600 eurot); 1 teemantiga kullast sõrmus (kaal 4,25 grammi) (väärtus ca 650 eurot); karusnahkne kasukas, koos samast materjalist salli, koti ja riidepuuga (väärtus 1500 eurot); 9 14) vähendada Harju Maakohtu
4. veebruari
5. a määrusega asjas 1-18-996 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks kolmanda isiku OS kinnistule (registriosa nr NNNNNNN) asukohaga NNN Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteeki. Määrata hüpoteegi suuruseks 250 000 euro asemel 196 812 eurot; 15) jätta

§ 3891

lg 4 ja

§ 83

2 lg 2 p 1 alusel kolmandalt isikult JGlt konfiskeerimata ja vabastada aresti alt Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega asjas 1-18-997 arestitud kinnistu (registriosa nr KKKKKKKK) asukohaga KKK; 16) jätta konfiskeerimata ja tagastada

§ 389

1 lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku JG sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga OOOOOO; 17)

§ 3891

lg 4,

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõista laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult JGlt välja 368 500 eurot; 18) jätta kohtu tagatiskontole hüpoteegi asendamiseks sinna kantud 25 000 eurot; 19) tagastada Jelena Lipendinale järgmine Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumis hoiustatud vara: beeži värvi käekott CHANEL logoga (toote nr 5243922); musta värvi riidest kott kirjaga LOVE MOSCHINO, mille sees kuldne käekott LOVE MOSCHINO logoga; - heledat värvi riidest kott kirjaga FENDI ROMA, mille sees sinist värvi käekott FENDI logoga. Kotis sees ümbrik, mille sees tootesildid; 20) tagastada

1. veebruaril 2018 Tallinnas X tehtud läbiotsimise käigus kabinetis olevast seifist leitud ja ära võetud sularaha summas 170 660 eurot Restoplus OÜ õigusjärglasele KTH Capital OÜ-le (registrinumber 14455323). 2.5 Süüteomenetluses tekitatud kahjusse puutuvalt otsustas ringkonnakohus: 1) määrata Ardo Vilbrele SKHS § 5 lg 1 p 1 § 10 lg 2 ja § 11 lg 2 alusel vabaduse võtmisega seotud varalise ja mittevaralise kahju hüvitiseks 12 506,64 eurot; 2) hüvitada SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 1 alusel SPle vabaduse võtmisega seotud mittevaraline kahju täies ulatuses, määrates vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 15 738,08 eurot. Muus osas jätta kaitsja taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. 2.6 Menetluskuludesse puutuvalt otsustas ringkonnakohus järgmist. Mõista KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt VS enne apellatsioonimenetlust kantud õigusabikulude katteks koos käibemaksuga välja 39 122,60 eurot. 10 1) Määrata vandeadvokaat Dmitri Školjari poolt Inna Stoljarile osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole CLARUS 864 eurot, millele lisandub käibemaks 190,08 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu, mille moodustavad praeguses menetluses määratav ja
2. detsembri 2023 määrusega määratu, Inna Stoljarilt välja 50% ehk 1353,24 euro ulatuses. 50% ulatuses jätta Inna Stoljari apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud riigi kanda. 2) Määrata advokaat Hannes Olli poolt VCle osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole REMO’s makstavaks tasuks 780 eurot, millele lisandub käibemaks 171,6 eurot. Jätta nii praeguse otsusega määratav 951,66 eurot kui ka
3. detsembri 2023 määrusega määratud riigi õigusabi tasu 1749 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 3) Määrata advokaat Kaspar Koppeli poolt Ivar Koorele osutatud õigusabi eest Advokaadibüroole Laus & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 330 eurot, millele lisandub käibemaks 72,60 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu, mille moodustavad praeguses menetluses määratav ja
4. detsembri 2023 määrusega määratu, Ivar Koorelt välja 50% ehk 861,9 euro ulatuses. 50% ulatuses jätta Ivar Koore apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud riigi kanda. 4) Määrata vandeadvokaat Simona Vissaku poolt Jelena Lipendinale osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Legalt makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 2160 eurot, millele lisandub käibemaks 436,32 eurot. Mõista talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu, mille moodustavad praeguses menetluses määratav ja
5. detsembri 2023 määrusega määratu, Jelena Lipendinalt välja 50% ehk 2172,66 euro ulatuses. 50% ulatuses jätta Jelena Lipendina apellatsioonimenetluse riigi õigusabi kulud riigi kanda. 5) Määrata vandeadvokaat Madis Mahlapuu poolt ADle osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid makstava tasu suuruseks 288 eurot, millele lisandub käibemaks 63,36 eurot. Jätta nii praeguse otsusega määratav 351,66 eurot kui ka
6. detsembri 2023 määrusega määratud riigi õigusabi tasu 1802,4 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 6) Määrata vandeadvokaat Stella Veberi poolt VSle osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Tehver & Partnerid makstava tasu suuruseks 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot. 11 Jätta nii see riigi õigusabi eest määratud tasu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
7. detsembri 2023 määrusega määratud riigi õigusabi tasu 1802,4 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 7) Määrata vandeadvokaat Denis Polmani poolt Vitali Jaroševitsile osutatud riigi õigusabi eest Advokaadibüroole Vilippus Polman Partnerid makstava tasu suuruseks 72 eurot, millele lisandub käibemaks 15,84 eurot. Jätta nii see riigi õigusabi eest määratud tasu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
8. detsembri 2023 määrusega määratud riigi õigusabi tasu 1802,4 eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 8) Mõista riigilt Hubert Hirve kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks välja 17 069,33 eurot (koos käibemaksuga). 9) Mõista riigilt tsiviilkostja GBGrupp Holding OÜ kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulude katteks välja 10 497,50 eurot. Taotlus mõista kannatanult välja GBGrupp Holding OÜ maakohtumenetluses kantud menetluskulud jätta KrMS § 182 lg 4 alusel rahuldamata. 10) Mõista riigilt kolmandate isikute ÜH, KH (endine R) ja OS kasuks apellatsioonimenetluse õigusabikulu katteks välja 3477 eurot (sisaldab käibemaksu) igaühele. III Apellatsioonide rahuldamise või rahuldamata jätmise seisukohalt otsustas ringkonnakohus järgmist. 1) Rahuldada VS kaitsja apellatsioon. 2) Osaliselt rahuldada prokuratuuri, Hubert Hirve kaitsjate, Pavel Gammeri kaitsja, IG kaitsja, LJ ja NR kaitsja, LJ ja NR kaitsja, Niina Petsenevskaja ja SK kaitsja, SP kaitsja, kolmanda isiku ÜH esindaja, kolmanda isiku KH esindaja, kolmanda isiku OS esindaja, kolmanda isiku JG esindaja, tsiviilkostja GBGrupp Holding OÜ esindaja apellatsioon. 3) Jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti, Pavel Gammeri, Inna Stoljari ja tema kaitsja, Akhmet Ozdoevi kaitsja ja Ivar Koore kaitsja apellatsioon. IV Tõkend 12 Pavel Gammerile tõkendina kohaldatud elektrooniline valve jätta muutmata kuni Pavel Gammeri asumiseni karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. Hubert Hirvele tõkendina kohaldatud elektrooniline valve jätta muutmata kuni Hubert Hirve asumiseni karistust kandma kohtuotsuse jõustumisel. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad, kannatanud, tsiviilkostja ja kolmandad isikud saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. 13 Sisukord
9. Süüdistus.......................................................................................................... 16
10. Maakohtu otsus................................................................................................. 30 Prokuratuuri apellatsioon....................................................................................... 34 Maksu- ja Tolliameti apellatsioon............................................................................. 49 Pavel Gammeri kaitsja apellatsioon..........................................................................50 Pavel Gammeri apellatsioon.................................................................................... 57 Hubert Hirve kaitsjate apellatsioon..........................................................................59 Ardo Vilbre ja Novatek Holding OÜ kaitsja apellatsioon..............................................68 Jelena Lipendina kaitsja apellatsioon........................................................................71 IG kaitsja apellatsioon........................................................................................... 77 Inna Stoljari kaitsja apellatsioon.............................................................................. 82 Inna Stoljari apellatsioon........................................................................................ 82 LJ ja NR kaitsja apellatsioon................................................................................... 83 Niina Petsenevskaja ja SK kaitsja apellatsioon............................................................85 VS kaitsja apellatsioon........................................................................................... 88 SP kaitsja apellatsioon........................................................................................... 89 Akhmet Ozdoevi kaitsja apellatsioon........................................................................92 Ivar Koore kaitsja apellatsioon......................................................................93 Kolmandate isikute KH, OS ja ÜH esindaja Kristjan Mägi apellatsioonid........................94 Kolmanda isiku JG esindaja apellatsioon...................................................................98 Tsiviilkostja GBGRUPP Holding OÜ (Escado Grupp OÜ õigusjärglane) lepinguliste esindajate apellatsioon......................................................................................... 100
11. Menetlus ringkonnakohtus................................................................................ 105 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT........................................................................105
12. Maksukuritegu................................................................................................ 105
13. Soodustuskelmuse katse ja selleks toime pandud dokumendi võltsimine.....................129
14. Erasektori altkäemaks...................................................................................... 151
15. MiniCredit AS (pankrotis) vara omastamine, rendilepingute võltsimine ja kuritegelikul teel saadud vara omandamine........................................................................................ 157
16. Eraviisiline jälitustegevus.................................................................................. 170
17. A. Vilbre süüdistus

§ 344

lg 1 järgi ja VS süüdistus

§ 345

lg 1 järgi (Swedbankilt laenu saamiseks majandusaasta eelaruande ja jooksva aruande võltsimine ja nende pangale esitamine)............................................................................................................. 174

1. H. Hirve ja P. Gammeri süüdistus ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona käitlemises........................................................................................... 180
2. Kuritegelik ühendus...................................................................................... 184
3. Karistused................................................................................................... 190 14
4. Avalik-õiguslik nõudeavaldus..........................................................................198
5. MiniCredit AS (pankrotis) pankrotihalduri tsiviilhagi.........................................202
6. Konfiskeerimine........................................................................................... 205 Kolmandate isikute vara konfiskeerimine ja neilt konfiskeerimise asendamiseks rahasumma välja mõistmine........................................................................................................... 211 J. Lipendina käekottide konfiskeerimine......................................................................217
7. Süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlused......................................219
8. Menetluskulud............................................................................................. 222 17.1 Ivar Koore menetluskulude riigi kanda jätmine..................................................222 17.2 VS menetluskulude hüvitamine.......................................................................224 17.3 N. Petsenevskaja kohtuarstliku ekspertiisi kulu..................................................226 17.4 Apellatsioonimenetluse kulud..........................................................................226 Tõkend................................................................................................................. 233 Kokkuvõte............................................................................................................ 233 15 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Süüdistus Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises H. Hirve ja P. Gammerit süüdistatakse

§ 256lg 1 järgi selles, et nad lõid hiljemalt 2008.

aastal kuritegeliku ühenduse ja seejärel juhtisid seda. Kuritegelik ühendus tegutses varalise kasu saamise eesmärgil ning selles põimiti legaalset majandustegevust kuritegude toimepanemisega. Kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud majandusalaste, s.o maksukuritegude (

§ 3891

) ja pankrotikuritegude (

§ 384

) toimepanemisele, millega kaasnesid majandustegevuse käigus ning ärihuvide maksmapanemiseks korruptsioonikuriteod (

§ 4024

) ja varavastased kuriteod (

§-d 201, 202, 210, 214). Kuivõrd kuritegeliku ühenduse põhieesmärkide täitmiseks oli vaja tagada kuritegeliku ühenduse püsivus, järjepidevus ning kuritegelik autoriteet, oli kuritegeliku ühenduse tegevus kõrvaleesmärgina suunatud avaliku usalduse vastaste (

§ 345

), isikuvastaste (

§ 137

) ja tulirelva ning laskemoonaga seotud kuritegude (

§ 418lg 2 p-d 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1) toimepanemisele.

2008. aastaks lõid H. Hirv ja P. Gammer enda ümber äriühingute võrgustiku ja püsiva struktuuri, mis võimaldas juhtidel täita kuritegeliku ühenduse põhieesmärke läbi majanduskuritegude toimepanemise. H. Hirve ja P. Gammeri kuritegelikku ühendusse kuulusid (erinevatel aegadel) lisaks juhtidele Ardo Vilbre, Jelena Lipendina, SP, Aleksandr Russalim, IG, Inna Stoljar, VS, VC, OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ, kes oma tegevusega aitasid kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele, käsitasid end kuritegeliku ühenduse osana ning täitsid kindlaksmääratud rolle. H. Hirv ja P. Gammer juhtisid kuritegelikku ühendust, jagades võrdselt kõrgeimat positsiooni kuritegelikus ühenduses ning omades suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust kuritegeliku ühenduse liikmete hulgas. Nad osalesid kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamisel ning tagasid sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse. H. Hirv ja P. Gammer andsid vastavalt kuritegelikus ühenduses väljakujunenud käsuliinile ja struktuurile ühenduste liikmetele korraldusi ja käitumisjuhiseid, kontrollisid ühendust ohustavates kriminaal-, tsiviil- ja haldusmenetlustes ühenduse liikmete poolt antavaid ütlusi ja selgitusi ning vajadusel lõid või andsid korralduse luua kunstlikult kuritegeliku ühenduse tegevust õigustavaid tõendeid. Samuti olid H. Hirv ja P. Gammer kuritegeliku ühenduse liikmete Emerana OÜ, Restoplus OÜ ja OÜ Escado Grupp tegelikud juhid, kes ei olnud juhatuse liikmetena äriregistrisse kantud, kuid võtsid vastu juhatuse pädevusse kuuluvad otsused ja täitsid äriühingu juhtimis- ja järelevalveülesandeid. P. Gammer ja H. Hirv osalesid aktiivselt äriühingute majandustegevuses ja andsid korraldusi äriühingu vahejuhtidele, tegid otsuseid personaliküsimustes, tegid raamatupidamislikke ja maksuõiguslikke otsuseid, nõudsid aruandlust raamatupidajatelt ja vahejuhtidelt, juhtisid ja planeerisid äriühingu majandustegevust, juhtisid ja analüüsisid alluvate tööd. 16 Ardo Vilbre, Jelena Lipendina, SP, Aleksandr Russalimi, VS, VC, IG, Inna Stoljari, OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises Ardo Vilbre A. Vilbret süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et ta kuulus alates 2008.

aastast H. Hirve ja P. Gammeri loodud kuritegelikku ühendusse, tegutsedes juhtidele kuuluvate äriühingute finantsjuhina. A. Vilbre asub kuritegeliku ühenduse hierarhias H. Hirve ja P. Gammeri järel, alludes otse kuritegeliku ühenduse juhtidele. Ta osaleb kuritegeliku ühenduse huvides toimuvatel kokkusaamistel ja aruteludel, saab kuritegeliku ühenduse juhtidelt korraldusi ja ülesandeid ning täidab neid või vajadusel edastab need temast madalamal positsioonil olevatele kuritegeliku ühenduse liikmetele I. Stoljarile ja IGle. Samuti on A. Vilbre ülesandeks olla ise osade kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute juhatustes ning teha vajadusel juhatuse koosseisudes muudatusi. A. Vilbre andis korraldusi kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute (ka nende, mille juhatuses ta äriregistri andmete kohaselt ei ole, sh Restoplus OÜ ja Emerana OÜ), rahavoogude korraldamiseks, äriühingute vaheliste laenude andmiseks. Samuti on A. Vilbre üks kuritegelikku ühendusse kuuluvatest isikutest, kes vajadusel kannab sularaha äriühingute kontodele või võtab sularaha välja äriühingute kontodelt. A. Vilbre andis olulise panuse kuritegeliku ühenduse tegevusse, mis oli suunatud

§ 384järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele. Samuti osales A. Vilbre nõuandvas rollis AS Mini

Credit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp vaheliste rendilepingute ja nende lisade võltsimisel. Lisaks võltsitud dokumentide loomisele eesmärgiga neid kasutada, juhendas A. Vilbre koos H. Hirve, P. Gammeri ja VCga kuritegeliku ühenduse liikmeid ja teisi ühenduse kontrolli all olevate äriühingute töötajaid nende poolt politseis antavate ütluste sisu osas. Jelena Lipendina J. Lipendinat süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et ta kuulus H.

Hirve ja P. Gammeri kuritegelikku ühendusse alates

1. aastast ning tegutses kuritegeliku ühenduse liikmete Restoplus OÜ-le ja Emerana OÜ-le kuuluvate toitlustusasutuste (pubi „Beerhouse“, restoranid „Korsaar“, „Rae Meierei“, „Farm“ ja kohvik „Rukis“) tegevjuhina. J. Lipendina allus otse kuritegeliku ühenduse juhtidele, ning andis omakorda käsklusi kuritegeliku ühenduse raamatupidajatele IGle ja I. Stoljarile ning teistele kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute raamatupidajatele. J. Lipendinal oli nimetatud toitlustusasutuste töötajate seas suur autoriteet, teda kardeti ning J. Lipendina kandis rikkumistest ette P. Gammerile, kes seejärel otsustas isikule sanktsioonide rakendamise. 17 Samuti oli J. Lipendina kuritegeliku ühenduse liikme OÜ Escado Grupp juhatuse liige alates
2. novembrist 2002 ja samuti X, Tallinn tegutseva ning kuritegeliku ühenduse kontrolli all oleva äriühingu Novatek Holding OÜ juhatuse liige alates
3. oktoobrist
4. J. Lipendina kontrolli all peeti vähemalt alates
5. aastast igapäevast arvestust deklareerimata käibe arvelt saadud rahaliste vahendite väljaminekute ja sissetulekute üle, mis jäeti ametlikus raamatupidamises kajastamata. Ta jõustas ühenduse juhtide toitlustusasutustes juurutatud tööjõumaksude minimeerimiseks väljatöötatud süsteeme, mille tulemusena töötasuna tehtavaid väljamakseid maksuhaldurile täies mahus ei deklareeritud. kuritegeliku ühenduse tegevusest sai otsest varalist kasu ka J. Lipendina ise, määrates kokkuleppel ühenduse juhtidega endale väljamakstava töötasu Restoplus OÜ-st, mida maksuhaldurile osaliselt ei deklareeritud. J. Lipendina osales aktiivselt äriühingute majandustegevuses ning juhtis ja korraldas töötajate värbamist, tööle võtmist ja töötasu määramist, kooskõlastades enda tegevuse H. Hirvega ja P. Gammeriga. SP SP süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et ta kuulus H.

Hirve ja P. Gammeri kuritegelikku ühendusse alates 2010. aastast ning tegutses H. Hirve ja P. Gammeri ihukaitsjana, autojuhina ning vajadusel ka kuritegeliku ühenduse juhtide perekonnaliikmete ja lähedaste turvamehena. SP oli peamiselt H. Hirve ja tema perekonna käsutuses, kuid täitis vajadusel ka P. Gammeri ja tema lähedaste ning teiste kuritegeliku ühenduse liikmete korraldusi, olles kuritegeliku ühenduse hierarhias J. Lipendinast ja A. Vilbrest madalamal. SP vastutas ühenduse juhtide ning X hoone turvalisuse eest, turvates H. Hirve ja P. Gammerit kohtumistel teiste kuritegelike autoriteetidega, tugevdades oma kohalolekuga H. Hirve ja P. Gammeri hierarhilist positsiooni ning autoriteeti. SP kaudu said kuritegeliku ühenduse liikmed vajadusel informatsiooni H. Hirve ja P. Gammeri viibimiste kohta, tema kaudu vahendati teateid kuritegeliku ühenduse juhtidelt ja juhtidele ning vajadusel osutas SP transportteenust ka teistele kuritegeliku ühenduse liikmetele. Kuritegeliku ühenduse ebaseadusliku tegevuse jätkusuutlikkuse ja mõjuvõimu kasvatamise huvides ning hõlbustamaks ühenduse poolt toimepandavaid kuritegusid, kogusid SP ja A. Russalim P. Gammeri ja H. Hirve korraldusel informatsiooni nii ühenduse juhtide endiste ja praeguste äripartnerite, kuritegelikus maailmas autoriteetsete isikute, endiste õiguskaitseorganite töötajate kohta. A. Russalimi ja SP poolt vahetu eraviisilise jälitustegevusega andmete kogumise eesmärgiks oli P. Gammeri ja H. Hirve kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu suurendamine nende äripartnerite ja teiste kuritegelikus maailmas autoriteetsete isikute suhtes ning silmis. VS VSt süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et ta kuulub H.

Hirve ja P. Gammeri kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates

1. aastast ning tegutseb kuritegeliku 18 ühenduse juriidilise nõustajana ja õigusteenuse osutajana, kelle ülesandeks on muuhulgas vormistada kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute vahelised näilikud tehingud, koostada altkäemaksu alusel saadud üldvolikirja alusel nõuete loovutamise lepingud, korraldada notaritehingud ning esitada finantsasutusele võltsitud majandusaasta aruanded. Seega pidi ta vormistama näiliku ja võltsitud dokumentatsiooni ja mõtlema välja tegevusplaane, minimeerimaks kuritegude avastamise riski. Ta allus otse kuritegeliku ühenduse juhtidele ja nõustas vajadusel ka ühenduse finantsjuhti A. Vilbret ja VCt. AS MiniCredit (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmena (alates
2. novembrist 2016 kuni
3. märtsini 2018 Aleksandr D ja MG OÜ esindajana) hoidis VS H. Hirve ja P. Gammerit jooksvalt kursis pankrotimenetluses toimuvaga, edastades kuritegeliku ühenduse juhtidele ja teistele teadmisvajadusega ühenduse liikmetele pankrotihalduri Martin Kruppi kirjad kolmandatele isikutele ning muu pankrotimenetluse dokumentatsiooni. VS tegevuse abil sai kuritegelik ühendus võimaluse kontrollida ja juhtida AS MiniCredit (pankrotis) pankrotimenetluse käiku. Samuti viis VS kuritegeliku ühenduse teiste liikmetega kokku isikuid, kes soovisid muundada teadmata päritoluga rahalisi vahendeid ning oma juriidilisi teadmisi kasutades valmistas ette selle tegevuse algse eesmärgi varjamiseks sõlmitavad näilikud lepingud. VS positsioon advokaadina võimaldas kuritegelikul ühendusel hoida VS töökohas (AAA) vajadusel teadmata päritoluga sularaha, mille leidmine läbiotsimisel X, Tallinn asuvast hoonest oleks olnud kuritegeliku ühenduse tegevusele kahjulik. Samuti osales VS Escado Grupp OÜ ja AS MiniCredit (pankrotis) vahelise võltsitud rendilepingu ja selle lisade loomisel ja andis olulise panuse OÜ SC varalise seisu teadvalt kohustustevastasele kahjustamisele planeerimisel viisil, mis võimaldaks tulevikus vältida varade tagasivõtmist äriühingu pankrotipessa. Lisaks äriühingute varalise seisundi kohustustevastasele kahjustamisele suunatud tegevusele oli VS ülesandeks organiseerida kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute likvideerimised või registrist kustutamised ja leida äriühingute juhatusse enne likvideerimist või kustutamist variisikud, kelle tegevust ta kontrollis. VS tegutses kuritegeliku ühenduse huvides ka peale kahtlustatavana kinnipidamist
4. veebruaril
5. Nimelt oli OÜ Escado Grupp suhtes juba
6. aasta lõpus alustatud maksukontroll seoses vajadusega välja selgitada maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud OÜ Escado Grupp äritegevusega seoses (erisoodustus, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed jne). Maksukontrollis ilmnes, et OÜ Escado Grupp oli väljastanud laene OkeiGrupp OÜ-le, kuid tehingu iseloom oleks arvatavalt kaasa toonud OÜ-le Escado Grupp täiendava tulumaksukohustuse. Eesmärgiga luua Maksu- ja Tolliametile mulje, et OÜ Escado Grupp sai OkeiGrupp OÜ-le antud laenu eest midagi tagasi, tegi VS
7. mail 2018 V. Jaroševitšile ettepaneku, et kui OkeiGrupp OÜ loovutab OÜ-le Escado Grupp nõudeid, mis moodustuvad OkeiGrupp OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvast väljamaksete valimist V. Jaroševitši poolt koos kande kuupäeva ja isiku nimega, saaks OÜ Escado Grupp selliste tegelikkuses näilike loovutatud nõuete omanikuks saades deklareerida, et OÜ-l Escado Grupp puuduvad OkeiGrupp OÜ vastu pretensioonid. Sellise näiliku tehingu läbiviimisel oli VS plaani kohaselt võimalik kuritegeliku ühenduse liiget OÜ-t Escado Grupp ning selle vahi all 19 viibivaid omanikke H. Hirve ja P. Gammerit päästa Maksu- ja Tolliameti võimalikust täiendavast tulumaksunõudest vastavalt TuMS § 50 lg
8. Kuritegeliku ühenduse liikmena sai VS väljamakseid OÜ-lt Escado Grupp ning VS tegutsemine kuritegeliku ühenduse liikmete huvides tagas tema osalusega advokaadibüroole pideva majanduskäibe. VC VCt süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi selles, et ta kuulus H.

Hirve ja P. Gammeri kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt alates

1. aastast. Kuritegelikus ühenduses täidab VC H. Hirvelt ja P. Gammerilt saadud korraldusi ja juhiseid ning vajadusel nõustab teisi kuritegeliku ühenduse liikmeid kokkupuutes õiguskaitseasutustega. VC paikneb oma positsioonilt kuritegeliku ühenduse juhtide vahetus alluvuses, täites n-ö vastuluure ülesandeid tänu oma eelnevale taustale julgeolekuasutuse töötajana. VC ülesanne on kuritegelikus ühenduses välja uurida, millist infot võib õiguskaitseasutustel olla H. Hirve ja P. Gammeri kuritegeliku ühenduse ebaseadusliku tegevuse kohta, koguda ametialaseks kasutamiseks liigituvaid andmeid ühenduse eesmärkide täitmist ohustavate kriminaalmenetluste kohta, samuti vajadusel negatiivselt mõjutada õiguskaitseasutuste töötajaid, kelle tegevus oma töökohustuste täitmisel riivavad kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmist. VC panustab kuritegeliku ühenduse tegevusse oma teabe-, sündmuste- ja situatsioonipõhise analüüsivõimega, millele tuginedes võetakse kuritegeliku ühenduse juhtide poolt vastu olulisi otsuseid. Samuti aitas VC, tuginedes oma kogemustele ja teadmistele õiguskaitseasutuste tööst ja töötajatest, koostada kuritegelikul ühendusel skeemi, kuhu kanti isikud, kes ühenduse hinnangul on koondunud ühenduse struktuuri vastu töötama. Skeemis loodud isikutevahelised suhted sisustati kuritegeliku ühenduse kujutluses eksisteerivate sõltuvus- või alluvusseostega, mille esinemise korral oleks kuritegelikul ühendusel võimalik skeemil kujutatud isikuid kompromiteerida või mõjutada. Kuritegeliku ühenduse nõustamisel kaasas VC ka endise rahapesu andmebüroo töötaja AO, mis võimaldas ühendusel kasutada isiku teadmisi ja kogemusi, mis tulenesid rahapesu andmebüroos töötamisest. VC ülesanne oli ühenduse juhtide H. Hirve ja P. Gammeri korraldusel ja juhistel seoses AS MiniCredit (pankrotis) ja Escado Grupp OÜ vahelise võltsitud rendilepingu ja selle lisadega alustatud kriminaalmenetluses ühenduse liikme J. Lipendina esindajana osalemine ning ühenduse juhtide etteantud raamides oma esindatava kontrollimine. VC oli teadlik kuritegeliku ühenduse toimimisest, liikmelisusest ja struktuurist, osaledes kuritegeliku ühenduse liikmete ja juhtidega kokkusaamistel, suheldes vajadusel ühenduse juriidilise nõustaja VSga ning sai tasu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevast B OÜ-st alates
2. aastast. Samuti tagas kuritegeliku ühenduse huvides tegutsemine VC äriühingule AiWil Õigusbüroo pideva majanduskäibe. IG 20 IGt süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi H.

Hirve ja Pavel Gammeri kuritegelikku ühendusse kuulumises vähemalt alates

1. aastast. Ta tegutseb kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute raamatupidajana. Kuritegelikus ühenduses täidab IG A. Vilbre ja J. Lipendina antud korraldusi ja ülesandeid, olles seega ühenduses neist madalamal positsioonil. Koos I. Stoljariga on IG ülesanne olla kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute raamatupidaja ning koostada A. Vilbre korraldusel näilikke arveid, sh ettevõtlusega mitteseotud kulude, näilike laenude ja nende intresside kohta. IG sai kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel tulu nii AS-st MiniCredit (pankrotis) kui ka OÜ-st GBG Holding. Samuti on IG ülesanne olla variisik kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute omanike ringis ja juhatuses, mis võimaldab varjata kuritegeliku ühenduse juhtide seost nende äriühingutega. IG on olnud kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute Emerana OÜ (
2. detsember 2016 -
3. märts 2018), Baltic Group Investments OÜ (
4. jaanuar 2006
5. mai 2016), Vivakom Inkasso OÜ (alates
6. detsembrist 2016) juhatuse liige. Raamatupidajana oli IG ülesandeks kuritegelikus ühenduses ka valeandmeid sisaldavate maksudeklaratsioonide esitamine Emerana OÜ nimel Maksu- ja Tolliametile. IG osales A. Vilbre juhendamisel altkäemaksu alusel saadud üldvolikirja ühe osapoolena ja OÜ General Baltic Group esindajana D OÜ-lt (pankrotis) nõuete loovutamises OÜ-le General Baltic Group. Inna Stoljar I. Stoljari süüdistatakse

§ 255lg 1 järgi H.

Hirve ja P. Gammeri kuritegeliku ühenduse koosseisu kuulumises vähemalt alates

1. aastast. Ta tegutseb kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute raamatupidajana. Kuritegelikus ühenduses täidab I. Stoljar A. Vilbre ja J. Lipendina antud korraldusi ja ülesandeid. Koos IGga on I. Stoljari ülesandeks olla kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate äriühingute raamatupidaja ning koostada A. Vilbre korraldusel näilikke arveid, sh ettevõtlusega mitteseotud kulude, näilike laenude ja nende intresside kohta. I. Stoljar on äriühingute Restoplus OÜ, Escado Grupp OÜ ja Novatek Holding OÜ pearaamatupidaja, kes pidas arvestust Restoplus OÜ ametlikus raamatupidamises kajastamata rahaliste vahendite üle. Tema korraldas vajadusel kassasüsteemist CompuCash sularahamaksete kannete kustutamist, eesmärgiga varjata maksuhalduri eest sularahakäibe teket, jätta see maksudeklaratsioonides kajastamata, käibemaks riigile tasumata ja tekitada raamatupidamises kajastamata rahalisi vahendeid, mida kasutada töötasude tasumiseks ja erisoodustuste osutamiseks. Samuti koostas ta IA poolt peetava mitteametliku kassa faili põhjal kuuaruande ning edastas selle IGle ja A. Vilbrele. Samuti esitas I. Stoljar valeandmeid sisaldavaid maksudeklaratsioone Restoplus OÜ ja Emerana OÜ nimel Maksu- ja Tolliametile. Sarnaselt sai I. Stoljar töötasuna väljamakseid Restoplus OÜ-st, mis jäeti osaliselt Maksu- ja Tolliametile deklareerimata. Maksualased kuriteod 21 Süüdistuse kohaselt esitasid Emerana OÜ H ning Restoplus OÜ maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile valeandmeid erinevates maksudeklaratsioonides. Emerana OÜ-ga seotud teod Emerana OÜ esitas maksuhaldurile tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (TSD-des) valeandmeid ajavahemikul
2. märtsist 2015 kuni
3. veebruarini 2017 maksustamisperioodide veebruar 2015 kuni jaanuar 2017 kohta. Kokku jäeti deklareerimata töötajatele tehtud väljamakseid summas 714 148,42 eurot ning nendelt väljamaksetelt tasumisele ja kinnipidamisele kuuluvaid sotsiaalmaksu 235 668,87 eurot ja tulumaksu 137 330,81 eurot (sotsiaal- ja tulumaksu summa kokku 372 999,68 eurot). See toimus H. Hirve, P. Gammeri, M. Kalbuse, G. Kolesnikova, IG, I. Stoljari ja JPi tegevuse tulemusena ning J. Lipendina kaasaaitamisel. Samuti esitas Emerana OÜ käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile käibemaksudeklaratsioonides (KMD-des) valeandmeid ajavahemikul
4. veebruarist 2015 kuni
5. jaanuarini 2017
6. aasta jaanuarist kuni
7. aasta detsembrini ulatuvate maksustamisperioodide kohta. Kokku jäeti deklareerimata käivet kokku 1 065 125,50 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 213 025,08 eurot. See toimus H. Hirve, P. Gammeri, M. Kalbuse, G. Kolesnikova, IG, I. Stoljari, LJ (M), NR ja JPi tegevuse tulemusena ning J. Lipendina kaasaaitamisel. Restoplus OÜ-ga seotud teod Restoplus OÜ maksuhaldurile TSD-des valeandmeid ajavahemikul
8. veebruarist 2015 kuni
9. jaanuarini 2018 maksustamisperioodide jaanuar 2015 – detsember 2017 kohta. Valeandmete esitamise tulemusena jäi töötajatele tehtud väljamaksetelt maksudena deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu 519 271,21 eurot ja sotsiaalmaksu 885 777,91 eurot; ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 27 172,36 eurot ja erisoodustuselt tulumaksu 687 198,99 eurot ja sotsiaalmaksu 1 133 878,31 eurot – kokku 3 253 298,78 eurot. See toimus H. Hirve, P. Gammeri, R. Feldmani, AD, N. Petsenevskaja, SK ja I. Stoljari tegevuse tulemusel ning J. Lipendina kaasaaitamisel. Samuti esitas Restoplus OÜ
10. veebruarist 2015 kuni
11. jaanuarini 2018 käibemaksukohustuse vähendamise eesmärgil maksustamisperioodide
12. aasta jaanuar –
13. aasta detsember kohta Restoplus OÜ KMD-des valeandmeid. Selliselt jäeti deklareerimata käivet kokku summas 3 610 805,23 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 722 161,03 eurot. See toimus H. Hirve, P. Gammeri, R. Feldmani, AD, N. Petsenevskaja ja I. Stoljari tegevuse tulemusel ja J. Lipendina kaasaaitamisel. Jelena Lipendina, Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holding süüdistus soodustuskelmuse katses ja Jelena Lipendina süüdistus dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises. Soodustuskelmus 22 J. Lipendinat ja A. Vilbret süüdistatakse

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 ja OÜ-d Novatek Holding

§ 210

lg 3 - § 25 lg 2 järgi PRIA-lt toetuse saamiseks Novatek Holdingu nimel valeandmeid sisaldava toetustaotluse ja maksetaotluse esitamises. Süüdistuse kohaselt esitas J. Lipendina

1. juulil 2016 OÜ Novatek Holding juhatuse liikme ja selle esindajana Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) teadvalt ebaõigete andmetega OÜ Novatek Holding taotluse, mille valmistas ette A. Vilbre ja allkirjastas J. Lipendina. Taotlusega sooviti saada projektile „Villimisliini ostmine, transpordiliftide ostmine, pagariseadmete ostmine, külmutussüsteemide ostmine, destilleerimisliini ostmine, juustuliini ostmine, pagariseadmete ostmine, lihatootmise seadmete ostmine, ventilatsiooniseadmete ostmine“ kogumaksumusega 757 830 eurot rahastust summas 295 553,70 eurot „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ ühise põllumajanduspoliitikaga kohase maaelu arengu toetuse meetme 4.2.1 „Mikro- ja väikeettevõtjate“ põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ raames. Taotluse kohaselt planeeriti laiendada OÜ Novatek Holding tegevust ja lisaks olemasolevale õlletootmisele alustada
2. aastal juustutootmise, põllumajanduslikku päritolu etüülalkoholi tootmise, pagaritoodete ja lihatoodete valmistamisega. Projekt seisnes vajalike tootmisseadmete soetamises ja kasutusele võtmises OÜ Novatek Holding poolt kasutatavates ruumides X, Tallinn. Taotlusele oli lisatud võltsitud ruumide üürileping, dateeritud
3. jaanuariga 2012, mille kohaselt OÜ Escado Grupp, mida esindas juhatuse liige J. Lipendina, andis OÜ-le Novatek Holding, mida esindas volikirja alusel ET, aadressil X, Tallinn üürile ruumid üldpinnaga 282 m
4. Üürilepingul oli muudetud lepingu sõlmimise aega. Samuti lisati võltsitud üürilepingusse punkt 5.4, mida tegelikus lepingus üldse ei ole ja mis näeb ette üürniku õiguse paigaldada tootmisseadmeid, sh nende opereerimiseks ning tootmiseks vajalikke tehnosüsteeme. Tegeliku ehk
5. novembril 2012 sõlmitud (notariaalselt kinnitatud) ruumide üürilepingu järgi ei oleks OÜ Novatek Holding toetust saanud, kuivõrd ei olnud täidetud maaeluministri
6. mai
7. a määruse nr 58 „Mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetus“ § 4 lg-s 5 sätestatud tingimused. PRIA, olles eksimuses, et kogu investeering teostatakse OÜ Novatek Holding huvides ning OÜ-l Novatek Holding on kehtiv ruumide üürileping, mis vastab meetmemääruse § 4 lg-s 5 sätestatud tingimustele, tegi
8. novembril 2016 investeeringutoetuse avalduse (viitenumbriga 642116780118) rahuldamise otsuse nr 13-6/226, millega otsustati anda OÜ-le Novatek Holding toetust summas 295 553,70 eurot.
9. augustil 2017 esitas J. Lipendina OÜ Novatek Holding esindajana teadlikult PRIA-le projekti (viitenumbriga 642116780118) raames ebaõigeid andmeid sisaldava tema poolt allkirjastatud maksetaotluse nr 1 koos kulusid tõendavate arvete ja maksekorraldustega. Maksetaotluse valmistas ette A. Vilbre, kes edastas selle
10. augustil 2017 e-posti teel J. Lipendinale allkirjastamiseks. Maksetaotlusega kinnitas J. Lipendina, et OÜ Novatek Holding on teostanud destilleerimisliini, juustuliini, pagariseadmete, ventilatsioonisüsteemide, külmutussüsteemide ja villimisliini soetuse ning teinud projektis ettenähtud kulutusi summas 508 556 eurot, taotledes PRIA-lt toetuse maksmist summas 198 336,84 eurot. 23 Süüdistuse kohaselt olid maksetaotlusele lisatud võltsarved ja -maksekorraldused, mille koostamise korraldas A. Vilbre. Esitatud võltsarvetega ning maksekorraldustega loodi ebaõige ettekujutus, et OÜ Novatek Holding soetas OÜ-lt K juustuliini, villimisliini, destilleerimisliini ja pagariseadmed ning tegi seeläbi projekti elluviimiseks abikõlblikke kulusid. Samuti loodi ebaõige ettekujutus teostatud investeeringu maksumusest, mida PRIA-le esitatud kuludokumentidega näidati tegelikust suuremana. Juustu-, villimis- ja destilleerimisliini ning pagariseadmete soetamise näitamiseks OÜ-lt K vormistati ka näilikud seadmete eest tasumised. Tegelikult soetati seadmed teistelt äriühingutelt. Samuti korraldas A. Vilbre võltsarvete esitamise, millega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus, et OÜ Novatek Holding soetas OÜ-lt TI ventilatsioonisüsteemid ning tegi seeläbi projekti elluviimiseks abikõlblikke kulusid. Tegelikult ei soetanud ventilatsioonisüsteeme OÜ-lt TI OÜ Novatek Holding, vaid need soetas OÜ-ga Novatek Holding samal aadressil X, Tallinn tegutsev Restoplus OÜ. Veel korraldas A. Vilbre võltsarvete esitamise, millega loodi ebaõige ettekujutus, et OÜ Novatek Holding soetas KÜ OÜ-lt külmutussüsteemid ning tegi seeläbi projekti elluviimiseks abikõlblikke kulusid. Tegelikult ei soetanud külmutussüsteemi OÜ-lt KÜ OÜ Novatek Holding, vaid selle soetas OÜ-ga Novatek Holding samal aadressil X, Tallinn tegutsev Restoplus OÜ. Ebaõigete andmete esitamise eesmärk oli saada varalist kasu summas 198 336,84 eurot PRIAlt väljamakse näol projektile tehtud kulude eest. Kuna PRIA avastas pettuse, siis jäeti esitatud taotluse alusel OÜ-le Novatek Holding toetus välja maksmata ja tegu jäi J. Lipendinast, A. Vilbrest ja OÜ-st Novatek Holding sõltumatutel põhjustel lõpule viimata. J. Lipendina ja A. Vilbre tegutsesid teo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult. Dokumendi võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine J. Lipendinat süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi selles, et ta võltsis OÜ Escado Grupp ja Novatek Holding OÜ vahelist üürilepingut selle PRIA-le esitamise eesmärgil ja

§ 345

lg 1 järgi selles, et ta esitas selle dokumendi PRIA-le toetuse saamise eesmärgil. Pavel Gammeri ja Hubert Hirve süüdistus altkäemaksu andmises erasektoris ja Ivar Koore süüdistus altkäemaksu võtmises erasektoris P. Gammerit ja H. Hirve süüdistatakse

§ 4024lg 1 ja I.

Koort

§ 4023

lg 1 järgi selles, et täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid mitte hiljem kui

1. detsembril 2016 küsis ja võttis I. Koor H. Hirve ja P. Gammeri käest vastu altkäemaksuna 5000 eurot sularahas selle eest, et I. Koor väljastaks D OÜ juhatuse liikmena IGle notariaalselt kinnitatud üldvolikirja D OÜ nimel tegutsemiseks.
2. detsembril 2016 volitas I. Koor D OÜ esindajana vastuteenena altkäemaksuna saadud vara eest Tallinnas notaribüroos tähtajatu üldvolikirjaga IGt D OÜ nimel tehingute ja toimingute tegemiseks. I. Kooril ei olnud IGle üldvolikirja andmiseks D OÜ osaniku AG OÜ esindajate nõusolekut. 24 Pärast üldvolituse saamist allkirjastas IG P. Gammeri, H. Hirve ja A. Vilbre korraldusel
3. detsembril 2016 vähemalt kolm nõude loovutamise lepingut, millega loovutas D OÜ-le kuuluvat vara summas 469 9573,8 eurot OÜ-le General Baltic Group.
4. detsembril 2016 I. Koor tühistas notaribüroos üldvolikirja. MiniCredit AS (pankrotis) vara omastamine ja selle vara omandamine IGt süüdistatakse

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ning V.

Jaroševitšit

§ 201lg 2 p-de 2 ja 4 - § 13 lg 1 järgi Mini

Credit AS (pankrotis) vara omastamises. IGt süüdistatakse sellega seoses ka

§ 344

lg 1 järgi rendiarvete võltsimises ja

§ 345lg 1 järgi võltsitud dokumentide kasutamises.

J. Lipendinat süüdistatakse

§ 202

lg 2 p 3 järgi omastamise toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises OÜ Escado Grupp huvides. Süüdistuse sisu on kokkuvõtvalt järgmine. Perioodil 2008 kuni 2014 loodi AS MiniCredit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp vahel näiliselt olukord, nagu rendiks AS MiniCredit (pankrotis) ruume OÜ Escado Grupp kuuluval kinnistul aadressil X, Tallinn. Näiliku rendisuhte loomise eesmärgiks oli AS MiniCredit (pankrotis) pangakontodel olevate vahendite pööramine ebaseaduslikult kuritegeliku ühenduse liikme OÜ Escado Grupp kasuks. AS MiniCredit (pankrotis) raamatupidajana töötav IG sisestas perioodil 2009 kuni 2014 pea igakuiselt AS MiniCredit (pankrotis) raamatupidamisse võltsitud ja tegelikkusele mittevastavaid rendiarveid. Arvete esitajana oli kirjeldatud OÜ Escado Grupp ning maksjaks AS MiniCredit (pankrotis), arve nimetusse oli märgitud „ruumide rent“ või „rendimaks“, mis viitas näilikule rendisuhtele. Kirjeldatud võltsarvete alusel pööras IG talle usaldatud ja AS MiniCredit (pankrotis) arvelduskontodel asuvad vahendid kolmanda isiku OÜ Escado Grupp (lõpetatud) kasuks, teostades AS MiniCredit (pankrotis) arvelduskontodelt võltsitud arvete alusel ülekanded OÜ Escado Grupp arveldusarvele Kokku pööras IG talle usaldatud võõrast vara kolmanda isiku Escado Grupp OÜ kasuks viiekümne ühtsest tahtlusest hõlmatud pangaülekandega suurele ulatusele vastavas summas – 557 479,69 eurot. Ajavahemikul

1. juulist 2012 –
2. oktoober 2014 ehk summas 270 320,00 eurot tegutses IG ühiselt ja kooskõlastatult V. Jaroševitšiga, kes oli sel ajal MiniCredit AS (pankrotis) juhatuse liige ja kes jäi tegevusetuks ega takistanud ülekannete tegemist. J. Lipendina kui OÜ Escado Grupp (lõpetatud) juhatuse liige ajavahemikul
3. november 2002 –
4. märts 2018 ning X, Tallinn tegutsevate toitlustusasutuste pikaajaline majaperenaine ja töötaja, oli teadlik, et AS MiniCredit (pankrotis) X ruumides ei tegutse. Samas aktsepteeris ta OÜ Escado Grupp (lõpetatud) nimelt võltsarvete väljastamist AS MiniCredit (pankrotis) raamatupidamisse ja omandas OÜ Escado Grupp (lõpetatud) huvides ajavahemikul
5. august 2009 –
6. oktoober 2014 OÜ Escado Grupp (lõpetatud) arveldusarvele kantud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara summas 557479,69 eurot, s.o suurele ulatusele vastava summa. Pavel Gammeri, Hubert Hirve ja SP süüdistus eraviisilises jälitustegevuses 25 P. Gammerit, H. Hirve ja SP süüdistatakse

§ 137lg 1 järgi selles, et omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt Kr

MS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostasid nad eraviisilist jälitustegevust ühiselt ja kooskõlastatult koos A. Russalimiga. H. Hirv ja P. Gammer andsid hiljemalt

1. veebruari 2014 A. Russalimile korralduse jälgida varjatult kuritegeliku ühenduse huvides Tallinna Lennujaama reisiterminalis aadressil Tartu mnt 101 YKt eesmärgiga koguda varjatult andmeid tema liikumisteekonna kohta. YK reisis
2. veebruaril 2014 Vene Föderatsioonist Moskvast Eesti Vabariiki Tallinnasse sama lennuga, millega reisis P. Gammer, kes edastas info YK saabumise kohta H. Hirvele. Lennuki maandumisel sisenes A. Russalim Tallinna Lennujaama ja jäi YK saabumist ootama. Oodates helistas A. Russalim SPle, et viimane edastaks talle YK välimuse kirjelduse, et A. Russalimil oleks võimalik teda ära tunda. Saanud vastavat teavet SPlt, jätkas A. Russalim ootamist. Kui YK väljus Tallinna Lennujaama pagasilindi juurest, salvestas A. Russalim YK saabumise varjatud pastapliiatsikujulise audio- ja videosalvestusseadmega ja järgnes YKle tema teekonda varjatult salvestades vähemalt Tallinna Lennujaamast väljumiseni. Varjatud salvestusseadme abil kogutud andmed andis A. Russalim üle H. Hirvele ja P. Gammerile. Samuti andsid H. Hirv ja P. Gammer hiljemalt oktoobriks 2014 A. Russalimile ja SPle korralduse jälgida varjatult kuritegeliku ühenduse huvides VKit, kes oli eelnevalt sattunud H. Hirve ja P. Gammeriga konflikti seoses nende poolt HHile esitatud varaliste nõuete ja nende sissenõudmise viisi tõttu. Jälgimise eesmärk oli andmete kogumine VKi ja tema kasutuses oleva sõiduki liikumisteekonna kohta. A. Russalim paigaldas enne
3. oktoobri 2014 VKi kodu juurde pargitud ning tema kasutuses oleva sõiduki Volkswagen Touareg alla varjatult GPSjälgimisseadme, mis võimaldas reaalajas jälgida sõiduki teekonda ning edastas infot ka sõiduki parkimise ja kiiruseületuse kohta. Seade edastas H. Hirvele ja P. Gammerile andmeid VKi sõiduki liikumise kohta vähemalt ajavahemikes 1.–
4. oktoober 2014 ja 13.–
5. oktoober
6. Jälgimisseadme poolt tänavanime täpsusega edastatud andmed analüüsiti ning täiendati H. Hirve ja SP poolt, kes seostasid tehnilise jälgimisseadme poolt edastatud aadressid toitlustuskohtade, bensiinijaamade, kannatanu elukoha, tema lapse treeningkoha ja muude kannatanu poolt väisatud asukohtadega. Samuti andsid H. Hirv ja P. Gammer hiljemalt oktoobriks 2014 A. Russalimile ja SPle korralduse jälgida varjatult kuritegeliku ühenduse huvides JVit, ARi ja OBt. A. Russalim ja SP kogusid
7. aastal vähemalt järgnevatel kuupäevadel ja ajavahemikel: 18.09, 20.-22.09, 25.-29.09, 02.10, 05.-06.10, 09.-13.10 ning täpselt tuvastamata hetkel pärast
8. detsembrit, erinevates kohtades Tallinnas linnas varjatult andmeid JVi, ARi ja OB kohta. Andmed hõlmasid informatsiooni isikute kasutuses olevate sõidukite markide ja registrimärkide, parkimis- ja elukohtade ning liikumistrajektoori kohta. Isikute varjatud jälgimine oli süstemaatilise iseloomuga ja selle tulemusel kogusid SP ja A. Russalim lisaks JVi liikumismarsruudile ka andmeid ARi ja OB kasutuses olevate sõidukite kohta, kui viimased last kooli viisid või talle järgi tulid. Sõidukite jälgimise ja jälitamise tulemusena tuvastasid A. Russalim ja SP ARi ja OB elukohaks oleva korterelamu korteri täpsusega. Samuti fotografeeris A. Russalim korterelamu maa-aluses parklas pargitud ARi ja OB kasutuses 26 olevaid sõidukeid ka peale
9. detsembrit 2017, fikseerides ARi kasutuses oleva sõiduki Eesti Vabariigis väljastatud uue numbrimärgi. A. Russalim ja SP edastasid jälitustegevusega kogutud andmed nii suuliselt kui ka kirjalike märkmete ja fotode kujul H. Hirvele ja P. Gammerile, kes koostasid kogutud andmete pinnalt isikute liikumistrajektoori kohta graafikud. P. Gammer ja H. Hirv planeerisid kogutud andmeid kasutada muuhulgas ARiga tema kodumajas kohtumise korraldamiseks, soovides sellise informeeritusega näidata kannatanule kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ja tekitada isikus enda suhtes aukartust. Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod Tulirelvade, nende oluliste osade ja suure koguses laskemoona ebaseaduslik käitlemine P. Gammerit ja H. Hirve süüdistatakse

§ 418lg 2 p-de 2 ja 3 järgi grupis A.

Russalimiga tulirelvade, nende oluliste osade ja suures koguses tulirelva laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt omandasid P. Gammer ja H. Hirv eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult laskekõlblikud tulirelvad nende olulised osad ja suures koguses kasutuskõlblikku laskemoona ning hoidsid ja valdasid neid isikute grupis enda kontrolli all olevas X, Tallinn OÜ-le Escado Grupp kuuluva kinnistu garaažis asuvas kahes seinal olevas peidikus kuni 16. veebruarini 2018, mil politseinikud need läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. A. Russalim, töötades igapäevaselt nimetatud garaažis ja olles teadlik peidikutes asuvatest ebaseaduslikest tulirelvadest, nende olulistest osadest ja laskemoonast, hoidis neid grupis koos H. Hirve ja P. Gammeriga kuritegeliku eeluurimisel täpselt tuvastamata ajahetkest alates ja teostas vajadusel ning H. Hirve ja P. Gammeri korraldusel tulirelvade osas ülevaatlikku kontrolli. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslik käitlemine P. Gammerit ja H. Hirve süüdistatakse isikute grupis koos A. Russalimiga veel ka tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseaduslikus käitlemises

§ 4181lg 1 järgi.

Eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas omandasid P. Gammer ja H. Hirv ebaseaduslikult laskekõlbliku 7,65x17 mm kaliibrilise püstolkuulipilduja Škorpion vz. 61 number Z 7579 koos kahe padrunisalvega ning hoidsid ja valdasid seda isikute grupis enda kontrolli all olevas X, Tallinn OÜ-le Escado Grupp kuuluva kinnistu garaažis asuvas peidikus kuni 16. veebruarini 2018, mil politseinikud selle nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leidsid ja ära võtsid. Tulirelva helisummuti ebaseaduslik käitlemine P. Gammerit ja H. Hirve süüdistatakse isikute grupis koos A. Russalimiga tulirelva helisummuti ebaseaduslikus käitlemises

§ 420lg 1 järgi, mis seisnes selles, et P.

Gammer ja H. Hirv omandasid eeluurimisel tuvastamata ajal ja kohas helisummuteid, mille 27 hulgas ebaseaduslikult helisummuti, mis on ette nähtud kasutamiseks 7,62x51 mm (.308 Win) kaliibrilise vintpüssiga, ja hoidsid ning valdasid neid enda kontrolli all olevas X, Tallinn OÜle Escado Grupp kuuluva kinnistu garaažis asuvas peidikus ja riiulitel kuni 16. veebruarini 2018, mil helisummuteid läbiotsimisel leiti ja ära võeti. P. Gammeril ja H. Hirvel puudus relvaluba nimetatud helisummuti käitlemiseks. A. Russalimil puudus relvaluba kõigi leitud helisummutite käitlemiseks. Ardo Vilbre ja VS süüdistus vastavalt dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises A. Vilbret süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi selles, et ta koostastegelikkusele mittevastavad dokumendid SC OÜ majandusliku seisundi kohta. Ta koostas eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui

1. mail 2017
2. detsembri
3. a kuupäeva kandva SC OÜ majandusaasta eelaruande, muutes osaühingu
4. aasta majandusaasta eelaruandes majandusnäitajaid oluliselt paremaks. Pärast andmete muutmist sai
5. detsembri
6. a seisuga tegelikust kahjumist summas 489 384 eurot kasum summas 63 611 eurot, lühiajalised nõuded vähenesid 237 852 eurolt 136 649 eurole, materiaalse põhivara väärtus kasvas 191 774 eurolt 480 543 eurole, pikaajalised kohustused vähenesid 1 041 783 eurolt 670 901 eurole. Kasumiaruande olulisim parandus seisneb müügiks ostetud kaupade kulu vähendamises 1 061 836 eurolt 524 539 eurole. A. Vilbre allkirjastas tegelikkusele mittevastavate andmetega SC OÜ majandusaasta eelaruande digitaalselt
7. mail
8. Samuti koostas A. Vilbre eeluurimisel tuvastamata ajal tegelikkusele mittevastava
9. märtsi
10. a kuupäevaga SC OÜ majandusaasta jooksva aruande. Nimelt muutis A. Vilbre SC OÜ
11. aasta majandusaasta jooksvas aruandes majandusnäitajaid oluliselt paremaks. Pärast andmete muutmist sai
12. märtsi 2017 seisuga tegelikust kahjumist summas 132 138 eurot kasum summas 88 635 eurot, varud vähenesid 458 803 eurolt 358 813 eurole, materiaalse põhivara väärtus tõusis 229 056 eurolt 480 543 eurole, lühiajalisi kohustusi vähendati 225 311 euro võrra ja pikaajalisi kohustusi vähendati 399 882 euro võrra. Kasumiaruande olulisim parandus seisneb müügiks ostetud kaupade kulu vähendamises 633 455 eurolt 412 681 eurole. A. Vilbre allkirjastas tegelikkusele mittevastavate andmetega SC OÜ majandusaasta jooksva aruande digitaalselt
13. mail
14. A. Vilbre võltsis SC OÜ aruanded selleks, et sõlmida SC OÜ nimel laenuleping ja saada Swedbank AS-lt laenu. Nimelt taotles SC OÜ AS-ilt Swedbank laenu summas 150 000 eurot ning tulenevalt tootespetsialist Stanislav Deriševi
15. aprilli
16. a e-kirjast VSle soovis Swedbank AS selliste dokumentide esitamist. SC OÜ aruanded olid olulised dokumendid, millistes olevate majandusnäitajate alusel tegi Swedbank AS otsuse anda äriühingule laenu 150 000 eurot ning sõlmis
17. mail 2017 SC OÜga laenulepingu nr 17-066670-JK. VSt süüdistatakse

§ 345lg 1 järgi selles, et ta esitas 8.

mail 2017 Swedbank AS-le eposti teel koos teiste dokumentidega A. Vilbre poolt võltsitud dokumendid. 28 Väljapressimine P. Gammerit ja A. Ozdoevit süüdistatakse

§ 214lg 2 p-de 2 ja 4 järgi MNilt 3,6 miljoni USD välja pressimises.

MN oli seotud ettevõtmisega, mille tulemusel kaotasid Venemaa ärimehed

1. a oktoobris 23 miljonit USD. Tehinguga raha kaotanud ärimehed pidasid MNit üheks võimalikuks süüdlaseks raha kadumises. MN kohtus Läti Vabariigis Riias P. Gammeriga, kes teatas talle, et seoses raha kadumisega ähvardab teda surmaoht, ning tegi ettepaneku sõita Tallinnasse, kus P. Gammer ja H. Hirv jätsid mulje, nagu oleksid organiseerinud MNi kaitse teda ähvardava tapmise eest, hoides teda pideva turvameeste kontrolli all.
2. aastal kohtus MN Tallinnas P. Gammeri ja A. Ozdoeviga, kes andsid MNile teada, et kuritegeliku taustaga tšetšeenid tahavad teda ära tappa ning tapmiseks on esitatud “tellimus” ka A. Ozdoevile. P. Gammer tutvustas A. Ozdoevit MNile kui kuritegelikus maailmas autoriteetset isikut. Eelpoolkirjeldatud tegevusega veensid P. Gammer ja A. Ozdoev MNit, et teda ähvardab surmaoht ning nemad asuvad tema heaolu eesmärgil seda probleemi lahendama.
3. aastal andis P. Gammer Itaalias Como järve ääres aset leidnud kohtumisel MNile teada, et viimane on kohustatud seoses Venemaa ärimeeste luhta läinud äriga ühe kliendi (IV) kadunud raha summas 3,6 miljonit USD jaanuari kursi kohaselt ära maksma sõltumata sellest, kas MN on selle raha kadumisega seotud või ei, kuivõrd kliendi taga seisavad tõsised tšetšeeni inimesed, kes võlga ei andesta. Samal kohtumisel tegi P. Gammer MNile ettepaneku allkirjastada võla tagasimaksmiseks graafik, millest kannatanu keeldus. 20l
4. aastal kohtus MN ltaalias Sanremos P. Gammeriga ja A. Ozdoeviga. Kohtumisel teatas P. Gammer MNile, et tal olid rasked läbirääkimised tšetšeenidega ja tuleb nende esindajaga kohtuda. Seepeale ühines MNi, P. Gammeri ja A. Ozdoeviga kohtueelses menetluses tuvastamata isik, kes ütles MNile, et ta peab need 3 miljonit dollarit ära maksma või vastaselt juhul tapetakse MN ja tema pere. Peale MNi vastust, et tal sellist raha pole, isik lahkus ning P. Gammer ja A. Ozdoev tegid MNile uuesti ettepaneku koostada võla tagasimaksmise graafik. MN, kes võttis tuvastamata isiku poolt A. Ozdoevi ja P. Gammeri juuresolekul esitatud tapmisähvardust tõsiselt ja tundis reaalset ohtu nii enda kui ka oma pereliikmete elule, lubas
5. a lõpuks tasuda 1 miljon dollarit. Kuivõrd MN lubatud raha ei tasunud, edastas A. Ozdoev P. Gammeriga kooskõlastatult MNile mobiiltelefoni rakenduse „WhatsApp“ kaudu ajavahemikul
6. oktoobrist 2016 kuni
7. veebruarini 2017 Tallinnas korduvalt nõude eelpoolkirjeldatud 3,6 miljoni USD üleandmiseks või alternatiivselt MNile kuuluva muu vara üleandmiseks. A. Ozdoevi poolt edastatud vara üleandmise nõudmine väljendus muuhulgas järgnevates ettepanekutes: „Lahenda küsimus. Tagasta võõras. Sulle seda ei andesta keegi. Mille sa varastasid, tagasta. Meie tegime sulle ettepaneku sulgeda aktivatega võlg. Ütle milliseid aktivaid võid pakkuda, hindame neid koos ja paned inimestega küsimuse kinni.“. Vara üleandmise nõudmise käigus käskis A. Ozdoev MNil võtta ühendust nii P. Gammeri kui ka IViga ning vara üleandmisega „küsimuse“ ja „probleemi“ sulgemist. A. Ozdoev edastas enda 29 ja MNi vahelise vestluse sisu P. Gammerile (sh MNi poolt edastatud varade loetelu), et P. Gammeril oleks võimalik varale hinnang anda. MNile mobiiltelefoni rakenduse „WhatsApp“ kaudu edastatud vara üleandmise nõuded sisaldasid endas ähvardust MNi ja tema perekonnaliikmete tapmises. P. Gammer ja A. Ozdoev esitlesid end aastatel 2013-2015 MNile viimase kaitsjatena Venemaa ärimeeste ja nende taga seisvate tšetšeenide eest, kuid tegelikkuses tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult kannatanult varalise kasu üleandmise nõudmise eesmärgil. P. Gammer ja A. Ozdoev tekitasid kannatanus oma käitumisega hirmutunde tema ja tema lähedaste elu pärast. MN tajus talle A. Ozdoevi poolt ajavahemikul
8. oktoober 2016 kuni
9. veebruar 2017 saadetud sõnumeid kui reaalset ähvardust tema ja tema perekonna tapmiseks nõutud rahasumma tasumata jätmisel. Ähvarduste agressiivse ja jõulise esitamise tõttu oli MNil alus karta tapmisähvarduse täideviimist tema lähedaste või tema enda suhtes.
10. Maakohtu otsus Harju Maakohus tegi otsuse
11. jaanuaril
12. Pavel Gammeri mõistis maakohus õigeks

§ 256

lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 418 1 lg 1 ja

§ 420

lg 1 järgi, tunnistas aga süüdi

§ 214lg 2 p-de 2 ja 4, § 389 1 lg 2, § 137 lg 1 ja § 4024 lg 1 järgi.

Kohus mõistis P. Gammerile

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi karistuseks 5 aastat vangistust, § 3891 lg 2 järgi 4 aastat 6 kuud vangistust, § 137 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja § 402 4 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 8 aastat vangistust.

§ 491lg 1 alusel kohaldas kohus P.

Gammerile lisakaristusena ettevõtluskeeldu 4 aastaks. Hubert Hirve mõistis maakohus õigeks

§ 256

lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3,

§ 418

1 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi, tunnistas ta aga süüdi

§ 3891lg 2, § 137 lg 1 ja § 4024 lg 1 järgi.

Kohus mõistis H. Hirvele

§ 3891

lg 2 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust, § 137 lg 1 järgi 1 aasta vangistust ja § 4024 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 6 aastat vangistust.

§ 491lg 1 alusel kohaldas maakohus H.

Hirvele lisakaristusena ettevõtluskeeldu 4 aastaks. Ardo Vilbre mõistis maakohus õigeks

§ 255

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi, tunnistas aga süüdi

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus karistuse hulka A.

Vilbre eelvangistuses viibitud aja 3 aastat 3 kuud ja 21 päeva ja luges karistuse kantuks. Jelena Lipendina mõistis maakohus õigeks

§ 255

lg 1 ja

§ 202

lg 2 p 3 järgi, tunnistas aga süüdi

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3, § 344 ning § 210 lg 2 - 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi.

30

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi mõistis kohus J.

Lipendinale karistuseks 3 aastat 6 kuud,

§ 344

lg 1 järgi 6 kuud ning

§ 210

lg 2 - 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud tegude eest

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 ja

§ 63lg 1 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust.

Liitkaristuseks mõistis kohus 4 aastat vangistust (millest ära kandmata on 3 aastat 5 kuud vangistust).

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui J Lipendina ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. SP mõistis maakohus õigeks

§ 255

lg 1 järgi, kuid tunnistas süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1-aastase vangistuse (millest ära kandmata on 2 kuud vangistust).

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui SP ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VS ja VC mõistis maakohus neile esitatud süüdistuses õigeks. IG mõistis kohus õigeks

§ 255

lg 1 ja

§ 344

lg 1 järgi, tunnistas aga süüdi

§ 3891lg 1,3 - § 22 lg 3, § 201 lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi.

Nii

§ 389

1 lg 1, 3 - § 22 lg 3 kui ka

§ 201

lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude eest mõistis kohus karistuseks 2 aastat vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 3 aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras maakohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui IG ei pane 3 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 491lg 1 alusel kohaldas kohus IGle ettevõtluskeeld 2 aastaks.

Inna Stoljari mõistis maakohus õigeks

§ 255

lg 1 järgi, tunnistas aga süüdi

§ 389

1 lg 2 järgi ja karistas teda vangistusega 3 aastat 6 kuud (millest ära kantud on 2 päeva).

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Inna Stoljar ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Novatek Holding OÜ tunnistas kohus süüdi

§ 210

lg 3 - § 25 lg 2 järgi ja mõistis talle karistuseks rahalise karistus 50 000 eurot. AD mõistis kohus

§ 3891lg 2 järgi õigeks.

LJ (M), NR ja SK tunnistas kohus

§ 3891 lg 1 järgi süüdi ja mõistis neile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

Kõigi nimetatute puhul määras kohus

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Niina Petsenevskaja tunnistas maakohus süüdi

§ 3891

lg 2 järgi ning mõistis talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Niina Petsenevskaja ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 31 Vitali Jaroševitši tunnistas maakohus süüdi

§ 201

lg 2 p 2 – § 22 lg 3 - § 13 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks rahalise karistuse 50 päevamäära. Päevamäära suuruseks arvestas kohus 115 eurot ja rahalise karistuse suuruseks 5750 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus Vitali Jaroševitši karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 6 päevamäära. Lõplik karistus on 44 päevamäära ehk 5060 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Vitali Jaroševitš ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Ivar Koore tunnistas maakohus süüdi

§ 402

3 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ivar Koor ei pane 1 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Akhmet Ozdoevi tunnistas kohus süüdi

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi ja mõistis talle karistuseks 5 aastat vangistust (sellest luges kohus kantuks 3 kuud 25 päeva).

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Akhmet Ozdoev ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus rahuldas kannatanu AS MiniCredit (pankrotis, registrikood 11551909) tsiviilhagi ja mõistis tsiviilkostjalt GBGrupp Holding OÜ-lt (registrikood 14779625) kannatanu kasuks välja 597 319,01 eurot kui õigusliku aluseta saadu. Tsiviilhagi tagamiseks jättis kohus muutmata Harju Maakohtu

1. novembri
2. a määrusega Bentley Continental GTS-le (registreerimisnumbriga BBBBB) seatud aresti ja kinnistule (registriosa nr KKKKKKK) KKK seatud kohtuliku hüpoteegi summas 473 093,59 eurot AS MiniCredit (pankrotis) kasuks. Kohus jättis avalik-õiguslik nõudeavalduse läbi vaatamata AD suhtes, rahuldas selle aga Hubert Hirve, Pavel Gammeri, Jelena Lipendina, Inna Stoljari, IG, LJ (M), NR, Niina Petsenevskaja ja SK suhtes. Kohus määras Emerana OÜ käibemaksuks perioodil jaanuar
3. a kuni detsember
4. a 213 025,08 eurot, kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni maksete kohustusteks perioodil
5. a veebruarist kuni 2017 jaanuarini kogusummas 404 540,40 eurot. Kohus määras Restoplus OÜ käibemaksukohustuseks perioodil 2015 jaanuar kuni 2017 detsember 722 161,03 eurot, töötasu väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksete ja kogumispensioni maksete kohustuste kogusummaks perioodil 2015 jaanuar kuni 2017 detsember 1 514 346,33 eurot. Kohus määras Restoplus OÜ ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestatud tulumaksukohustuseks perioodil
6. a jaanuar kuni
7. a detsember 27 172,36 eurot. 32 Kohus määras Restoplus OÜ erisoodustustelt arvestatud tulu- ja sotsiaalmaksukohustuseks perioodil 2015 jaanuar kuni 2017 detsember 1 821 077,3 eurot. Kohus leidis, et maksusummade eest vastutavad süüdlaselt solidaarselt ja määras solidaarvastustuse ulatuse iga isiku kohta. Ühtlasi mõistis kohus tähtpäevaks tasumata maksusummadelt välja intressi 0,06 protsenti päevas, võttes arvesse MKS § 16814 lõikes 2 ja §-s 16816 eriolukorra väljakuulutamisega seoses sätestatud erisusi kuni maksunõuete kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Kohus kohaldas laiendatud konfiskeerimist Hubert Hirve menetluses arestitud varale ning lisaks sellele mõistis konfiskeerimise asendamiseks välja 1 000 000 eurot.

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus kolmandalt isikult ÜHlt Harju Maakohtu 13.

veebruari

1. a määrusega asjas 1-18-995 ja
2. septembri
3. a määrusega asjas 1-18-6259 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulike hüpoteekide asendamisel laekunud summa 273 867,32 eurot.

§ 389

1 lg 4,

§ 832

lg 2 p 1 ja § 84 alusel mõistis kohus laiendatud konfiskeerimise asendamise korras kolmandalt isikult ÜHlt välja 2650 eurot.

§ 3891

lg 4 ja

§ 832lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus kolmandalt isikult KHlt 30.

mai 2018. a määrusega asjas 1-18-4258 arestitud sõiduauto Audi A5 Coupe registreerimismärgiga SSSSSS. Samuti mõistis kohus KHelt laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 295 802,86 eurot.

§ 3891

lg 4 ja

§ 83

2 lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus kolmandalt isikult OSlt sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga JJJJJJ ja sularaha 6 550 eurot. Lisaks sellele mõistis kohus OSlt laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 359 148,19 eurot. Kohus konfiskeeris

§ 3891

lg 4 ja § 832 lg 1 alusel Pavel Gammerilt kriminaalmenetluses arestitud vara ning mõistis

§ 3891

lg 4,

§ 832

lg 1 ja § 84 alusel laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja 1 000 000 eurot.

§ 3891

lg 4 ja

§ 832

lg 2 p 1 alusel konfiskeeris kohus kolmandalt isikult JGlt kinnistu (registriosa nr KKKKKKKK) asukohaga KKK ja sõiduauto Land Rover Range Rover EVOQUE registreerimismärgiga OOOOOO. Lisaks mõistis kohus laiendatud konfiskeerimise asendamiseks kolmandalt isikult JGlt välja 514 385,47 eurot. Autoriõiguse seaduse § 85 lg-te 1, 2, 3 ja 5 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel konfiskeeris kohus järgmise J. Lipendina vara ja määras selle hävitamise: beeži värvi käekoti CHANEL logoga (toote nr 5243922); - pruuni värvi LOUIS VUITTON logoga käekoti (DR3152); musta värvi riidest koti kirjaga LOVE MOSCHINO, mille sees kuldne käekott LOVE MOSCHINO logoga; - heledat värvi riidest koti kirjaga FENDI ROMA, mille sees sinist värvi käekott FENDI logoga; - musta värvi riidest koti kirjaga VERSACE COLLECTION, mille sees tumesinist värvi käekott VERSACE logoga. Kohus määras, et otsuse jõustumisel tuleb vabastada aresti alt SP ja OP arestitud vara. 33 1. Apellatsioonid Prokuratuuri apellatsioon Prokuratuur on esitanud apellatsioonis järgmised taotlused. 1. Tühistada maakohtu otsus Pavel Gammeri

256 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas. Ttunnistada Pavel Gammer

256 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi süüdi. Mõista Pavel Gammerile

§ 256

lg 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust,

§ 418

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aastat vangistust,

§ 4181

lg 1 järgi samuti 3 aastat vangistust ning

§ 420lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Pavel Gammerile

§ 3891

lg 2, § 214 lg 2 p-de 2 ja 4, § 4024 lg 1 ja § 137 lg 1 järgi mõistetud karistuste osas. Mõista Pavel Gammerile

§ 389

1 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust,

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi 6 aastat vangistust,

§ 137

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust ning

§ 4024 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

Tühistada Pavel Gammerile mõistetud liitkaristus ning mõista

§ 64lg 1 alusel Pavel Gammerile liitkaristus 12 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Pavel Gammerile

§ 491

alusel kohaldatud ettevõtluskeelu osas ja kohaldada talle ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat. 2. Tühistada maakohtu otsus Hubert Hirve

256 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 418 1 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas. Tunnistada Hubert Hirv

256 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ning § 420 lg 1 järgi süüdi. Mõista Hubert Hirvele

§ 256

lg 1 järgi karistuseks 12 aastat vangistust,

§ 418

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 3 aastat vangistust,

§ 4181

lg 1 järgi samuti 3 aastat vangistust ning

§ 420lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Hubert Hirvele

§ 3891 lg 2, § 137 lg 1 ja § 402 4 lg 1 järgi mõistetud karistuste osas.

Mõista Hubert Hirvele

§ 389

1 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust,

§ 137

lg 1 järgi 2 aastat vangistust ja

§ 4024 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

Tühistada Hubert Hirvele mõistetud liitkaristus ning mõista Hubert Hirvele

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 12 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Hubert Hirvele

§ 491

alusel kohaldatud ettevõtluskeelu osas ja kohaldada talle ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat. 3. Tühistada maakohtu otsus Ardo Vilbre

255 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas. Tunnistada Ardo Vilbre

§ 255lg 1 ja § 344 lg 1 järgi süüdi.

Mõista Argo Vilbrele

§ 255

lg 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ning

§ 344lg 1 järgi 8 kuud vangistust.

34 Tühistada maakohtu otsus Ardo Vilbrele

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista Ardo Vilbrele

§ 210lg 2 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

Tühistada Ardo Vilbrele mõistetud liitkaristus ja mõista Ardo Vilbrele

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Ardo Vilbre karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018-03.06.2021 ehk 3 aastat 3 kuud ja 22 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 aastat 8 kuud ja 8 päeva. Lisakaristusena kohaldada Ardo Vilbre suhtes

§ 491 alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

4. Tühistada maakohtu otsus Jelena Lipendina õigeksmõistmise osas

255 lg 1 ja § 202 lg 2 p 3 järgi. Tunnistada Jelena Lipendina

§ 255lg 1 ja § 202 lg 2 p 3 järgi süüdi.

Mõista Jelena Lipendinale

§ 255

lg 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ning

§ 202lg 2 p 3 järgi 2 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Jelena Lipendinale

§ 3891

lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista Jelena Lipendinale

§ 3891lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Jelena Lipendinale

§ 210

lg 2 - § 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista

§ 63

lg 1 alusel Jelena Lipendinale

§ 210lg 2 - § 25 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

Tühistada Jelena Lipendinale mõistetud liitkaristus ning mõista Jelena Lipendinale

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Jelena Lipendina karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018-13.09.2018 ehk 7 kuud ja 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 aastat 3 kuud ja 29 päeva. Lisakaristusena kohaldada Jelena Lipendinalr

§ 491 alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

5. Tühistada maakohtu otsus SP

255 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas, tunnistada SP

§ 255lg 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus SPle

§ 137

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista talle

§ 137

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista SPle liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada SP karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018-13.12.2018 ehk 10 kuud ja 1 päev ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 1 kuu ja 29 päeva. 35 6. Tühistada maakohtu otsus VS

255 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas. Tunnistada VS

§ 255lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi.

Mõista VSle

§ 255

lg 1 järgi karistuseks 7 aastat vangistust ning

§ 345

lg 1 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista VSle liitkaristus pikkusega 7 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvestada VS karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.201814.02.2018 ehk 2 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 11 kuud ja 28 päeva. Lisakaristusena kohaldada VS suhtes

§ 49

alusel advokaadina ja juristina tegutsemise keeldu kestusega 3 aastat ning

§ 491alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

7. Tühistada maakohtu otsus VC

255 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas, tunnistada VC

§ 255

lg 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada VC karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018-14.02.2018 ehk 2 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui VC ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena kohaldada VC suhtes

§ 49alusel juristina tegutsemise keeldu kestusega 3 aastat.

8. Tühistada maakohtu otsus IG

255 lg 1, § 344 lg 1 järgi ning § 389 1 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Tunnistada IG süüdi

§ 255lg 1, § 344 lg 1 ja § 389 1 lg 1 järgi.

Mõista IGle

§ 255

lg 1 alusel karistuseks 5 aastat vangistust,

§ 344

lg 1 järgi 8 kuud vangistust ning

§ 3891lg 1 järgi 4 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus IGle

§ 201

lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel mõistetud karistuse osas ning mõista IGle

§ 201

lg 2 p 2 ja § 345 lg 1 järgi

§ 63lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust.

Tühistada IGle mõistetud liitkaristus ning mõista

§ 64

lg 1 alusel IGle liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

§ 73

lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust 4 aastat ja 6 kuud ei pöörata täitmisele, kui IG ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Tühistada maakohtu otsus IG suhtes kohaldatud lisakaristuse osas ja kohaldada IG suhtes

§ 491alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

9. Tühistada maakohtu otsus Inna Stoljari

255 lg 1 järgi õigeksmõistmise osas, tunnistada Inna Stoljar

§ 255lg 1 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

Tühistada maakohtu otsus Inna Stoljarile

§ 389

1 lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista Inna Stoljarile

§ 3891

lg 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista Inna Stoljarile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

36

§ 68

lg 1 alusel arvestada Inna Stoljari karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018-14.02.2018 ehk 2 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Inna Stoljar ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena kohaldada Inna Stoljari suhtes

§ 491 alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

10. Tühistada maakohtu otsus AD

§ 3891

lg 2 järgi õigeksmõistmise osas, tunnistada AD

§ 3891

lg 2 järgi süüdi ning mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust 5 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui AD ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena kohaldada AD suhtes

§ 491alusel ettevõtluskeeldu kestusega 5 aastat.

11. Tühistada maakohtu otsus LJle

§ 3891

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista LJle

§ 3891

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui LJ ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 12. Tühistada maakohtu otsus NRle

§ 3891

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista talle

§ 3891

lg 1 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui NR ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu 13. Tühistada maakohtu otsus SKle

§ 3891

lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista talle

§ 3891

lg 1 järgi karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui SK ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 14. Tühistada maakohtu otsus Niina Petsenevskajale

§ 3891

lg 2 järgi mõistetud karistuse osas ning mõista talle

§ 3891

lg 2 järgi karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Niina Petsenevskaja ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. 15. Tühistada maakohtu otsus Akhmet Ozdoevile

§ 214

lg 2 p-de 2 ja 4 järgi mõistetud karistuse osas ja mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Akhmet Ozdoevi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2018- 07.06.2018 ehk 3 kuud ja 26 päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 7 aastat 8 kuud ja 4 päeva. Lisakaristusena kohaldada Akhmet Ozdoevi suhtes

§ 54alusel väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 10 aastat.

37 16. Kohaldada Vitali Jaroševitši suhtes lisakaristusena

§ 491alusel ettevõtluskeeldu kestusega 1 aasta ja 6 kuud.

17. Tühistada maakohtu otsus Ivar Koorele

§ 402

3 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas ja mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Ivar Koor ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena kohaldada Ivar Koore suhtes

§ 491 alusel ettevõtluskeeldu kestusega 2 aastat.

18. Kui ringkonnakohus jätab avalik-õigusliku nõudeavalduse rahuldamata, taotleb prokuratuur konfiskeerimise asendamisevõi konfiskeerimise kohaldamist vastavalt alltoodule. Laiendatud konfiskeerimise asendamiseks tuleks mõista välja Hubert Hirvelt välja 3 484 027,58 eurot, Pavel Gammerilt 2 696 505,59 eurot; Jelena Lipendinalt 123 829,70 eurot; IGlt 16 215,60 eurot; VSlt80 468,56 eurot; SPlt 42 791,77 eurot ja kolmandalt isikult OPlt 1230 eurot. Konfiskeerida tuleks vara järgnevalt: Jelena Lipendinalt - Harju Maakohtu 10.04.2018 määrusega asjas 1-18-2421 arestitud sularaha summas 190 180 eurot; - Harju Maakohtu 10.04.2018 määrusega asjas 1-18-2421 arestitud sõiduauto BMW X6 xDrive 50i registreerimismärgiga XXXXXX müügist laekunud summa 18 900 eurot; - Harju Maakohtu 26.09.2018 määrusega asjas 1-18-6484 arestitud riideesemete aresti asendamisel Rahandusministeeriumi deposiitkontole tasutud summa 7450 eurot. SPlt Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega asjas 1-18-990 arestitud sõiduauto Suzuki Grand Vitara registreerimismärgiga VVVVVV (väärtus 6000 eurot); Kolmandalt isikult OPlt Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega asjas 1-18-1000 arestitud sõiduauto Nissan Juke registreerimismärgiga DDDDDD (väärtus 9500 eurot). Konfiskeerimise asendamise tagamiseks palub prokuratuur jätta arestituks Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega asjas 1-18-993 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Jelena Lipendina ühisomandi osa kinnistust (registriosa nr KKKKKKK) asukohaga KKK (väärtus 98 250 eurot) ning Harju Maakohtu 26.09.2018 määrusega asjas 1-18-6484 laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud - püstoli STARLITE CAL635-25 koos nahast relvakabuuri, salve, relvakarbi, puhastusvahendite ja kasutusjuhendiga (väärtus ca 150 eurot); 38 - käekella Jacob & Co nr S5384 koos karbi ja 2 sametist koti ning metallist rõngaga (väärtus ca 3500 eurot); - käekella Hermes Paris Artikkel CC1.19 Hermés Cape Cod (väärtus ca 3500 eurot); - käekella CHARMEX 025691 Artikkel 9102.1100.116 koos karbiga (väärtus ca 500 eurot); - käekella Louis Erard Artikkel 600 koos sertifikaadi ja garantiikaardiga (väärtus 600 eurot). Konfiskeerimise asendamise ja kannatanu nõude tagamiseks tuleks jätta muutmata Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega asjas 1-18-992 IGle kuuluvale kinnistule registriosa nr LLLLLLLL asukohaga LLL Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 22 255 eurot palub prokuratuur jätta asenduskonfiskeerimise (

§ 84) ja kannatanu nõude tagamiseks muutmata.

(See on asendatud kohtu tagatiskontole kantud rahasummaga). Konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleks jätta muutmata Harju Maakohtu 13.02.2018 määrusega asjas 1-18-990 SPle kuuluvale kinnistule (registriosa nr TTTTTTT) asukohaga TTT Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 30 000 eurot. Samuti tuleks konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta arestituks Harju Maakohtu 14.09.2018 määrusega asjas 1-18-7021 arestitud SP püstol Glock 17 Pro nr PEM845 koos relvakarbi, kabuuri, salvehoidja ja 2 salvega 17-le ja 19-le padrunile kokku (väärtus ca 650 eurot) ning kaks kullatükki (8,93 grammi, väärtus 164,85 eurot). Apellatsiooni argumendid Kohus on vaidlustatud otsuses seadnud tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid ning ei tugine tihtipeale otsuses oletuste tegemisel kohtumenetluses uuritud tõenditele, rikkudes selliselt oluliselt kriminaalmenetlusõigust. See on omakorda viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. OÜ SC majandusaasta eelaruande ja jooksva aruande võltsimine A. Vilbre poolt ning võltsitud dokumendi kasutamine VS poolt Süüdistuse kohaselt võltsis Ardo Vilbre OÜ SC 2016.a majandusaasta eelaruande ja OÜ SC 2017.a majandusaasta jooksva aruande. Võltsimine seisnes eelkõige äriühingu majandusnäitajate olulises parendamises. Esimese astme kohus mõistis Ardo Vilbre kõnealuses süüdistuses õigeks, asudes seisukohale, et eelaruandesse ja majandusaasta jooksvasse aruandesse valeandmete kandmine ei ole käsitatav dokumendi võltsimisena, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustusest. Prokuratuur vaidleb vastu maakohtu seisukohale, et majandusaasta aruanne, ükskõik kui heade näitajatega, ei tekita äriühingule pangast laenu saamise õigust. Riigikohus on selgitanud, et professionaalsel krediidiandjal esineb VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus krediidi andmisel viia läbi krediiditaotleja krediidivõimekuse analüüs (RKTKo 3-2-1-136-12 p 24). Muuhulgas on Riigikohus kinnitanud, et netovara ehk 39 omakapitali seis on äriühingu maksevõime hindamisel kaaluka tähtsusega ning sellest tulenevat kahtlust äriühingu maksejõulisuses saab ümber lükata üksnes andmetega, mis viitavad selgelt äriühingu majandusliku seisundi paranemisele (RKTKo 3-2-1-143-16 p 21). Prokuratuuri hinnangul puuduvad eluliselt usutavad põhjendused väitmaks, et majandusaasta eelaruande ja jooksva aruande võltsimine ei võimaldanud seega OÜ-l SC AS-ilt Swedbank laenu saada. Prokuratuur osutab aruannete võltsimise ja nende AS-ile Swedbank esitamise vahelisele ajalisele seosele, ning leiab, et sellest nähtuvalt pidasid Ardo Vilbre ja VS majandusaasta aruande võltsimist ja majandusnäitajate tegelikkusele mittevastavat kajastamist laenu saamiseks vajalikuks. Kohus on arvesse võtmata jätnud asjatundja AA poolt 10.12.2019 istungil antud ütlused, mille kohaselt vaadatakse ärikliendile laenu andmisel ettevõtte finantsandmeid, finantsaruandeid, tagatisi, omanike tausta, samuti äriplaani, mille vastu krediiti soovitakse. Majandusaasta aruanne on panga jaoks äriühingu finantsseisu arvutamise aluseks. Asjakohatu on maakohtu väide, et arve võltsimisel on õiguskäive kahjustatud juba dokumendi olemasoluga sõltumatult selle edasisest kasutamisest, ent majandusaasta aruande puhul see nii ei ole.

§-de 344 ja 345 kaitstav õigushüve on avalik usaldus ja laiemalt õiguskäive. Koostades tegelikele asjaoludele mittevastavaid aruandeid, lõid süüdistatavad esmalt äriühingust parema kuvandi kui selle tegelikud majanduslikud näitajad võimaldaksid, ent kahjustasid teisalt ka õiguskäibes osalejate (antud juhul Asi Swedbank) võimalust teha enda riskiisule vastavaid krediidiotsuseid. Kohus on käsitanud

§ 344

lg-s 1 sätestatud koosseisutunnust õiguse omandamine ekslikult kui panga kohustust kõigile taotlejatele laenu väljastada ja sellele korrespondeeruvat õigust igal taotlejal laenu saada. Kokkuvõtvalt leiab prokuratuur, et majandusaasta aruanne vastab Riigikohtu praktikas välja kujunenud definitsioonile dokumendist, mis „on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid“. VS oli teadlik sellest, et majandusaasta aruanne sisaldab tahtlikult moonutatud ning tegelikkusele mittevastavaid andmeid ning esitas selle dokumendi AS-le Swedbank. Seega pani Ardo Vilbre toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise ehk

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo ja VS pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ehk

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

OÜ Escado Grupp rendiarvete võltsimine IG poolt Süüdistuses heidetakse IGle ette OÜ Escado Grupp AS-ile MiniCredit esitatud rendiarvete võltsimist ja nende kasutamist, s.o võltsitud arvete alusel väljamaksete tegemist. Kohus tunnistas IG süüdi

§ 345

lg 1 järgi võltsitud rendiarvete kasutamises, ent mõistis ta õigeks rendiarvete võltsimises

§ 344lg 1 järgi.

Otsuse p-s 533 asub kohus seisukohale, 40 et kohtumenetluses ei ole üheselt kindlaks tehtud, kas just IG lõi OÜ Escado Grupp nimel arved. Kohtulikult uuritud tõenditest tulenevalt töötas IG raamatupidajana nii AS-i MiniCredit kui ka OÜ Escado Grupp jaoks. Seega olid just tal vajalikud andmed arvete võltsimiseks. OÜ Escado Grupp ja AS-i MiniCredit vahelise näilise rendisuhte tulemusena saadud vara omandamine J. Lipendina poolt Süüdistusaktis paneb prokuratuur J. Lipendinale süüks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist suures ulatuses ehk

§ 202lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist.

J. Lipendina tegu seisnes OÜ Escado Grupp juhatuse liikmena näilise rendisuhte alusel AS-ilt MiniCredit OÜ-le Escado Grupp laekunud rahaliste vahendite omandamises. Maakohus leidis, et juhatuse liikmel ei ole kohustust tagada, et äriühingule ei kanta alusetult raha. Kohus leidis, et süüdistuses pole piisavalt detailselt kirjeldatud J. Lipendina tegusid, millega ta kiitis heaks arvete esitamise AS-ile MiniCredit. Vastuseks sellele rõhutab prokuratuur, et J. Lipendina teadis rendisuhtest ja selle näilisusest. Prokuratuur toob välja, et J. Lipendina tundis enne ülekuulamisele minekut muret selle pärast, et ta võib oma ütlustega kuritegelikule ühendusele „liiga teha“. J. Lipendina roll ei piirdunud üksnes restoranide töö korraldamisega, vaid tal oli oluline roll varjatud raamatupidamise korraldamisel. kohtuotsuse p-st 371 nähtub, et rahaliste vahendite OÜ Escado Grupp kassast väljastamine toimus J. Lipendina raamatupidajatele edastatud info alusel ja üksnes J. Lipendina korraldusel. J. Lipendina roll näiliku rendisuhte alusel tehtavate väljamaksete puhul ei piirdunud üksnes toimuva heaks kiitmisega, vaid tema andis korraldusi selleks, et osa laekunud rahast viidaks sularahas AS-ile MiniCredit, ja omandas seeläbi ebaseaduslikult OÜ Escado Grupp nimel AS-i MiniCredit vara. oli J. Lipendina oli OÜ Escado Grupp juhatuse liige juba enne näilise rendisuhte loomist ja terve rendisuhte vältel. Ta oli OÜ Escado Grupp ainsa juhatuse liikmena otseselt ja vahetult seotud näilise rendisuhte loomisega. Tulirelvade, nende osade ja laskemoona ning helisummutite ebaseaduslik käitlemine grupis Hubert Hirve ja Pavel Gammeri poolt Maakohus leidis, et info, mille kohaselt käitlesid Hubert Hirv ja Pavel Gammer tulirelvi, nende osi ja laskemoona grupis ühiselt koos Aleksandr Russalimiga, pärineb valdavas osas Aleksandr Russalimi ütlustest. Süüdistatavatel ja kaitsjal polnud võimalik Aleksandr Russalimi küsitleda. Kohus leidis, et Aleksandr Russalimi ütlusi kogumist välja jättes ja teistele tõenditele tuginedes võimalik jõuda järeldusele, et Pavel Gammer ja Hubert Hirv käitlesid kaastäideviijatena peidikust leitud relvi. Prokuratuur leiab, et kohus on ekslikult asunud seisukohale, nagu tugineks süüdistus valdavalt Aleksandr Russalimi ütlustele, mis tuleb aga KrMS § 15 lg 3 alusel kõrvale jätta. 41 Euroopa Inimõiguste Kohus on inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni kohaldades selgitanud, et nn puuduva tunnistaja ütlustele tuginemist leevendab näiteks kohtu ettevaatlik suhtumine puuduva tunnistaja antud ütlustesse ja teiste tõendite olemasolu, mis toetavad puuduva tunnistaja ütluseid. Aleksandr Russalimi kirjeldus peidikute asukohast, nende ehitusest ja peidikutes asuvatest esemetest ühtib läbiotsimisprotokollis kirjeldatuga. Kohus on möönnud, et X hoone kolmandast peidikust leiti ka andmeid, mis on otseselt seostatavad kuritegudega, milles Pavel Gammer ja Hubert Hirv süüdi mõisteti. Prokuratuuri hinnangul on tõendatud, et peidikute kasutamine on Pavel Gammeri ja Hubert Hirve juhitud kuritegeliku ühenduse jaoks üks kuritegude toimepanemise ja nende varjamise viise (modus operandi). Prokuratuur leiab, et relvade ebaseadusliku käitlemise osas on maakohus rakendanud liiga kõrget tõendamisstandardit. Kohus on leidnud, et P. Gammeril ja H. Hirvel oli võimalus peidik rajada või hoida varem loodud peidikus esemeid, kuid vastuvaidlematult ei saa järeldada, et süüdistatavad seda tegid. Prokuratuur osutab, et Riigikohus on 12. veebruari 2021 kohtuotsuse nr 1-20-1301 punktis 12 selgitanud, et KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna siseveendumus ei tule mõista selliselt, et kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool kõikvõimalikke alternatiive. Kohus on jätnud hindamata, kas süüdistuses kirjeldatud sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust. Prokuratuuri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas, kriminaalmenetluses tuvastamata isik oleks saanud või oleks pidanud vajalikuks hoida enda valduse alla talle mitte kuuluvas, juurdepääsupiirangute (uksekaardid), kaamera- ning füüsilise valve olevas hoones asuvates peidikutes tulirelvi-, nende osasid ja laskemoona. Kohtu väide, et X garaažile ning seetõttu ka selles asuvatele peidikutele oli peale Hubert Hirve, Pavel Gammeri ja Aleksandr Russalimi juurdepääs ka teistel isikutel, on õige. Kohus on jätnud aga tähelepanuta, et otsuses nimetatud kõrvalised isikud kasutasid garaaži otstarbepäraselt, st sinna autosid parkides ning mitte sinna seina peale peidikuid ehitades (millede konstrueerimine ei oleks jäänud omanikele märkamata, kes sinna samuti oma autosid parkisid). Samuti on selge, et kõrvalistel isikutel ei saanud eksisteerida lootust või ootust kasutada hoonet enda äranägemise järgi endale sobival ajal ja viisil. Põhistamata on kohtu järeldus, et emb-kumb süüdistatavatest võis tulirelvi, nende osi ja laskemoona käidelda eraviisiliselt, varjates seda teise süüdistatava eest. Hubert Hirvel, Pavel Gammeril ja Aleksandr Russalimil oli teadmine ebaseaduslike esemete olemasolust ja asukohast, mistõttu said vaid nemad esemeid vajadusel käsutada ja kasutada, teostades nende üle tegelikku võimu. Keelatud esemete omandamisel oli Hubert Hirve ja Pavel Gammeri tahtlus suunatud asjade hoidmisele (tahtlus suunatud vältava seisundi loomisele ja hoidmisele), sellele viitab ka hoolikalt valitud hoiukoht, mida hoiti saladuses ja avaldati vaid kõige usaldusväärsema(te)le isikutele. Materiaalõiguslikult tähenduseta on maakohtu argument, et tulirelvade käitlemine ei lähe kokku kuritegude iseloomuga, mille toimepanemisele oli suunatud Pavel Gammeri ja Hubert Hirve poolt juhitav kuritegelik ühendus. Prokuratuuri hinnangul on kohus rikkunud KrMS § 61 lg-s 2 sätestatud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Kohus hindas tõendeid valikuliselt, asetas ebaõigelt rõhu Aleksandr 42 Russalimi ütlustele ja jättis arvestamata teised kohtus uuritud Pavel Gammerit ja Hubert Hirve süüstanud tõendid. AD õigeksmõistmine

§ 3891

lg 2 järgi ning IG süüdimõistmine

§ 389

1 lg 1, 3 – 22 lg 3 järgi Prokuratuur on seisukohal, et maakohus kohaldas AD teo hindamisel ebaõigesti materiaalõigust, sest kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on võimalik jaatada AD, tegelike juhtide ning raamatupidajate tegutsemist maksuhaldurile valeandmete esitamisel ühiselt

§ 21lg 2 mõttes.

Lisaks oli AD tegu toime pannes teadlik maksuhaldurile valeandmete esitamisest ja enda vältimatust rollist juhatuse liikmena teo toimepanemisel, st tuvastatav on ühise tegevuse kooskõlastatus. AD tegu on toime pandud ühiselt. Maksuhaldurile valeandmete esitamise teo täideviijate paljususe korral säilib maksukohustuslase juhatuse liikmel võimalus tegu valitseda teovalitsemise teooria tähenduses, sest üksnes juriidilise isiku seaduslikul esindajal on MKS § 8 lg 1 p-s 1 kirjeldatud kohustus (ja sellele vastav õigus) esitada maksuhaldurile tõeseid andmeid. Olemasoleva lepingu korral on üksnes juhatuse liikmel õigus kasutada lepingulisi kujundusõiguseid olemasoleva raamatupidamisteenuse osutamise lepingu lõpetamiseks, muutmiseks või muul viisil oma äranägemisel ümber kujundamiseks, sh ebaõige sisuga andmete esitamise lõpetamiseks. AD ühelt poolt jättis kõnealuse kohustuse kas isiklikult või esindaja abil täitmata. Kohus on jätnud tähelepanuta, et AD teopanuse olulisim tahk seisneb juhatuse liikmesusega kaasneva õiguste kogumi üleandmises teistele inimestele. Oma õiguste loovutamisega andis AD tegeliku kontrolli äriühingu üle H. Hirvele ja P. Gammerile, mistõttu ei seisnenud AD teopanus tegevusetuks jäämises. Jätnuks AD juhatuse liikme õigused kohustustevastase loovutamistehinguga üle andmata, jäänuks maksukuritegu toime panemata. AD tegu on toime pandud kooskõlastatult. AD ja teiste grupi liikmete ühise teootsuse olemasolule viitab juhatuse liikmeks asumisel kõnealuse õiguste loovutamislepingu sõlmimine ning sellest juhindumine kogu juhatuse liikmeks olemise ajal. Tuvastatud on, et AD oli teadlik, et raamatupidajad ei esita maksuhaldurile tõeseid andmeid. Juba enne äriregistris juhatuse liikmena registreerimist osales AD nn mänedžerina töötajatega nn ümbrikupalga maksmise kokkulepete sõlmimisel, korraldades teatud määral ka ümbrikupalga kättesaamise. Maakohus on AD teopanuse hindamisel võtnud arvesse ka asjaolu, et AD viibis juhatuse liikmeks olemise perioodil rasedus- ja sünnituspuhkusel. Kohus leidis, et seetõttu ei saanud AD maksukuriteole kaasa aidata, kuivõrd ei olnud maksuhaldurile valeandmete esitamisest piisavalt teadlik. Seoses sellega juhib prokuratuur tähelepanu, et sünnituspuhkuse ajal allkirjastas AD Restoplus OÜ-d esindades vähemalt kaks optsioonilepingut. Järelikult ei eemaldunud AD osaühingu tegevusest ka kõnealusel perioodil ning oli teadlik osaühingu tegevusest ulatuses, mis oli vastavalt ühisele teopaanile tarvilik tema tegevuse elluviimiseks. 43 Kui ringkonnakohus siiski ei hinda teopanust täideviimisteo sedastamiseks piisavaks, esineb alus AD teo ümberkvalifitseerimiseks maksukuriteole kaasaaitamisena. Prokuratuur märgib, et AD süüditunnistamisel tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, milles maakohus kohaldas AD õigeksmõistmisega kaasnevaid järelmeid, ning kohaldada A. Dobrovoloskaja süüditunnistamisega kaasnevaid järelmeid – mõista välja menetluskulud ja rahuldada avalik-õiguslik nõudeavaldus. Kohus kvalifitseeris IGle etteheidetava kaastäideviimisteo ümber kaasaaitamisteoks, leides sisuliselt, et IG teopanus ei ole küllaldane kaastäideviimise omistamiseks. Selline käsitlus ei ole korrektne muu hulgas seetõttu, et juhatuse liikmeil säilis võimalus tegu perioodi vältel valitseda ning maksuhaldurile valeandmete esitamine igal ajahetkel lõpetada. Pavel Gammeri ja Hubert Hirve õigeksmõistmises

§ 256

lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises ning Ardo Vilbre, Jelena Lipendina, SP, VS, VC, IG, Inna Stoljari õigeksmõistmises

§ 255

lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemises Prokuratuuri hinnangul on Harju Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on kaasa toonud põhjendamatu kohtuotsuse. Kohus on otsinud õigeksmõistvat otsust tehes süüdistusetteheitele vastu erinevaid üksikuid fragmente tõenditest, jättes hindamata tõendid nende kogumis. Samuti on kohus lihtsustatult sidunud kuritegeliku ühenduse mitteolemasolu üksikkuritegude raames tuvastatuga. Kohus on kritiseerinud süüdistust, kuid sellest kriitikast ei selgu, millised KTÜ tunnustele vastavate faktilised asjaolud on süüdistuses esitamata või on esitatud ebaselgelt. Kohtuotsuse kohaselt on ebaselge kuritegeliku ühenduse loomise aeg ning kirjeldatud on sündmusi enne väidetavat kuritegeliku ühenduse loomist. Prokuratuur märgib, et süüdistuse seisukohalt peeti vajalikuks kirjeldada Hubert Hirve ja Pavel Gammeri tegevust ka süüdistuse ajalisest piirist (al 2008) väljuvalt, kuivõrd nimetatu ilmestab asjaolude kujunemist, mis tegid võimalikuks püsiva kuritegeliku ühenduse struktuuri loomise, juhtimise ja süüdistusaktis kirjeldatud kuritegude toimepanemist. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu ei saaks toitlustusasutuste rajamist ja äriühingute registreerimist pidada kuritegeliku ühenduse loomiseks. Kohtumenetluse käigus ei ole kõlanud kordagi väiteid, et prokuratuuri poolt süüdistuses kirjeldatud KTÜ struktuuri loomisega oleks olnud seotud veel keegi kolmas, kas tuvastamata või tuvastatud isik, kelle loodud struktuuris Hubert Hirv ja Pavel Gammer tegutsema asusid või kelle suundanäitava panuse raamistikus tegutsesid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust lugeda ajalises mõttes tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. Vastuseks kohtu seisukohale, et pole selge, kes täitsid VC ja VS ülesandeid ajal, mil süüdistuse järgi kuritegelik ühendus loodi, märgib prokuratuur, et pole võimalik tuua kuupäevalise täpsusega välja, millal üks või teine isik kuritegeliku ühenduse liikmeks sai, sest 44 liikmeks vastu võtmiseks pole mingit ametlikku protseduuri. Asjaolu, et

1. aastal ei olnud kuritegelikus ühenduses veel VCt ega VSt, peab prokuratuur vastupidiselt kohtule aga ühenduse ajas kasvava ohupotentsiaali kindlaks tõendiks. Alusetu on kohtu etteheide, et kuritegelikus ühenduses oleks toimunud arutelu n-ö tegutsemissuuna võtmiseks näiteks soodustuskelmustele või väljapressimistele ja nendelt varalise kasu saamisele. Prokuratuuri jaoks jääb selgusetuks maakohtu väide, mille kohaselt ei peeta kuritegeliku ühenduse jaatamiseks süüdistuse kohaselt vajalikuks ka Emerana OÜ ja Restoplus OÜ olemasolu. Nimetatud juriidilised isikud on prokuratuuri hinnangul olnud kuritegeliku ühenduse liikmeteks. Maakohus on seoses sellega, et ebaseaduslik ja legaalne tegevus olid läbipõimunud, leidnud, et süüdistatavate tegevuse defineerimiseks kuritegeliku ühendusena tuleb kindlaks teha, kumb tegevusliinidest on primaarne. Vastuseks sellele märgib prokuratuur, et ei ole heitnud Pavel Gammerile, Hubert Hirvele ega ka kuritegeliku ühenduse liikmetele ette legaalset majandustegevust. Kohus ei ole põhjendanud, miks on kuritegeliku ühenduse olemasolu jaatamiseks vaja eristada või hinnata legaalse majandustegevuse tulemusena saadavat varalist kasu. Prokuratuur märgib, et kuigi kurjategijad võtavad ette ka legaalseid tegevusi, ei muuda see toimepandud kuritegude raskust väiksemaks ega muuda neid olematuks. Seda on öelnud ka Riigikohus
2. juuni 2015 otsuse 3-1-1-94-14 punktis
3. Ka on kohus jätnud tähelepanuta
4. aasta Euroopa Politseiameti Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangus öeldu, millele prokuratuur viitas. Selles on öeldud, et raske organiseeritud kuritegevuse iseloomulikuksjooneks on saanud äriühingute kasutamine kuritegevuse hõlbustamiseks ja kriminaaltulu liigutamiseks ning seda eelkõige näiteks majutus- ja toitlustussektoris tegutsevate sularahamahukate ettevõtete abil. Vaidlust ei ole selles, et Hubert Hirv, Pavel Gammer ja teised ühenduse liikmed varalist kasu ootasid ja said. Hubert Hirv ja Pavel Gammer said regulaarseid väljamakseid sularahas nn „mustast kassast“. Kohtu põhjendustest ei selgu, kas nimetatud vahendid, mis koguti osaliselt maksukuriteo toimepanemise abil, on käsitatavad legaalse majandustegevuse kaudu saadava varalise kasuna. Materiaalõigust ebaõigesti kohaldades ning kuritegeliku ühenduse koosseisu lubamatult kitsendades on kohus leidnud, et

§ 3891

ei ole süüdistuses kirjeldatud asjaoludel tüüpiline kuritegelikele ühendustele omistatav põhitegevussuund Eesti ega ka rahvusvahelises praktikas. See, kas üks või teine kuritegu on tavapärane kuritegeliku ühenduse profiilikuritegu, ei ole asjakohane argument kuritegeliku ühenduse olemasolu üle otsustamisel, kuivõrd etteheidetav koosseis võimaldab kuritegeliku ühendusel toime panna nii esimese- kui ka teise astme kuritegusid, täpsustamata seda, millist liiki kuriteoga peab tegemist olema. Sama kehtib

§ 384puhul.

Ardo Vilbre tegevus ja Restoplus OÜ pankrotti viimise plaanid näitavad, et pankrotikuriteod on kuritegeliku ühenduse tegutsemisviis. Tõik, et prokuratuur ei saanud esitada süüdistust

§-s 384 kogu kuritegeliku ühenduse süüdistuse ajaperioodi läbivalt, ei tähenda, et 45 kuritegeliku ühenduse tegevus poleks olnud selliste kuritegude toimepanemisele suunatud. Vastavalt

§ 384

lg-le 2 karistatakse pankrotikuriteo eest üksnes siis, kui kohus on välja kuulutanud teo toimepanija või juriidilisest isikust võlgniku pankroti või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu. See, et nimetatud karistatavuseeldust ei saabunud, ei too endaga kaasa seda, et kuritegeliku ühenduse tegevus ei saaks olla säärasele tegevusele suunatud. Maakohus on otsuses möönnud, et relva käitlemine ja eraviisiline jälitustegevus võivad olla omased kuritegelikule ühendusele oma autoriteedi kehtestamisel. Kohtule jäi aga arusaamatuks, milleks ja keda oli eeskätt restoranide majandustegevuse kontekstis maksukuri