Obsah (6)
§ 252§ 249§ 207§ 204§ 104§ 201KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-564 Haldusasi P.P kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.03.2025
§ 252lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kohustas 05.03.2025 lahkumisettekirjutusega nr 1052286405 Aserbaidžaani kodanikku P.P-d Eestist lahkuma 10 päeva jooksul, hiljemalt 15.03.2025, ning kohaldas isiku suhtes Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat. Samal päeval võeti hoiule isiku pass tema lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks.
- Kaebaja esitas 06.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.03.2025 lahkumisettekirjutuse nr 1052286405 tühistamiseks ja passi tagastamiseks ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja elab Eestis püsivalt alates
- aastast. Kaebaja viimatine õiguslik alus Eestis viibimiseks oli Harju Maakohtu 11.06.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2061 määratud 3-25-564 katseaeg ja kontrollnõuded tähtajaga kuni 10.12.
- Kaebaja abiellus 20.11.2024 Eesti kodanikuga, kellega tal on abieluline kooselu alates
- aastast. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine toob kaebaja perele kaasa koormavad tagajärjed. Kaebaja esitas uue tähtajalise elamisloa taotluse viibimisaluse kehtivuse ajal, mistõttu on tal Eestis viibimise õigus VMS § 130 alusel. Sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne, kuna tema karistatusest tulenev tegelik ja piisavalt tõsine oht on tuvastamata. Samuti on kaalumata, kas avalik huvi kaalub üles kaebajale tekkiva perekonnaelu riive. Kaebajal on õigus osaleda kohtumenetluses. Riik ei tohi luua olukorda, et Eesti kodanikust abikaasa peab Eestist lahkuma. Kaebaja reisidokumendi äravõtmiseks puudus vajadus, kuna puudub põhjus eeldada põgenemisohtu. Tegemist on ainsa dokumendiga, mis võimaldab kaebajal osaleda kohtumenetluses.
- PPA palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja ei ole välja toonud, milles seisneb kohtuotsuse täitmise raskendatus või võimatus. Pelgalt kaebaja soov viibida koos perekonnaga ei ole piisav esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Kaebaja suhted alaealiste lastega on minimaalsed ja piirduvad üldjuhul sidevahendite kasutamisega. Kaebaja perekonnaks saab seega lugeda ainult abikaasat. Eestis olles ei saa kaebaja oma perekonda materiaalselt toetada, kuna kaebajal puudub Eestis viibimiseks ja ka töötamiseks seaduslik alus. Kaebajal on varem olnud õigus Eestis viibimiseks abikaasa juures elamise eesmärgil. Kaebajale on keeldutud tähtajalise elamisloa andmisest ohu tõttu avalikule korrale. Kaebaja ja tema abikaasa pidid arvestama, et viibimisaluse lõppemisel on võimalus, et Eestis ei ole võimalik pereelu jätkata. Kaebajat esindab juriidilise haridusega isik, kelle eesmärk on kaitsta kaebaja õigusi ka olukorras, kus kaebaja füüsiliselt Eestis ei viibi. Kaebaja Eestis viibimine ei ole kooskõlas avalike huvidega.
- Tallinna Halduskohus jättis 12.03.2025 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus võib teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (
§ 249lg-d 1 ja 3).
Kaebaja õiguskaitse vajadust lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu osas ei saa välistada, kuid arvestades asjaolusid ei ole see kuigi kaalukas. Kaebajal puudub Eestis töökoht, töötamise seaduslik alus ja sissetulekuallikas. Kaebaja ei ela alates 2018 koos oma alaealiste lastega. Kolmest alaealisest lapsest elab üks Aserbaidžaanis vanavanemate juures ning teised kaks Eestis vanavanemate juures. Kaebaja kohtub lastega viimase kahe aasta jooksul korra kuus. Peamine suhtlus leiab aset suhtlusrakenduses WhatsApp. Kaebaja on abiellunud vahetult maakohtu otsusega määratud viibimisaluse lõppemise eel. Seega pidid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmimisel olema teadlikud võimalusest, et kaebajal tuleb katseaja lõppemisel Eestist lahkuda. Üksnes Eestist eemalviibimine ja sellega kaasnev ebamugavus perekonnaelule ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Sissesõidukeeld ei riiva oluliselt kaebaja õigust tõhusale kaitsele. Kaebajal on kohtumenetluses juriidilise haridusega esindaja, kelle vahendusel on võimalik kaebajal oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitsmine ei eelda esindaja olemasolul kaebaja füüsilist viibimist Eestis. 2
(4)3-25-564 Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigi suureks. Kaebajal oli kohustus enne viibimisaluse ehk katseaja kehtivuse lõppu Eestist lahkuda. Kaebaja esitas enne viibimisaluse lõppu tähtajalise elamisloa taotluse. Käesoleval juhul ei laienenud kaebajale elamisloa taotluse menetlemise ajal Eestis viibimise õigus. Kaebajal puudus taotluse esitamise ajal elamisluba. VMS § 43 lg-d 4 ja 5 viitavad omakorda VMS § 43 lg 1 p-le 8 ehk tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenevale õigusele Eestis viibida. Kaebaja senine viibimisalus tulenes aga VMS § 43 lg 1 p-st 5 ehk vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. Seega pidi kaebaja hiljemalt 10.12.2024 Eestist lahkuma. Kaebajal on 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Kaebaja on ka katseajal pannud toime uusi süütegusid. Kaebajat on ka varem karistatud süsteemse varastamise eest (KarS § 199 lg 2 p 9), mis on oluline põhjusel, et kaebajal puudub stabiilne legaalne sissetulek näiteks töötamise näol. Viimased kaks tegu on toime pandud ajal, mil kaebaja oli esitanud tähtajalise elamisloa taotluse ning pidi ilmselgelt olema teadlik, et süütegude toimepanemine mõjutab taotluse läbivaatamist. Relvaseaduse rikkumist tuleb pidada eriti oluliseks, kuivõrd see võib viidata vägivallaga süüteo toimepanemise võimalusele. Sissesõidukeelu kohaldamise suhtes on avalik huvi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning uue määrusega peatada PPA ettekirjutuse täitmise. Kaebaja soovis kohtule isiklikult selgitada asjaolusid ning taotles seetõttu asja arutamist kohtuistungil. Halduskohus on jätnud kaebaja soovi tähelepanuta. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kuna abielu sõlmiti vahetult enne maakohtu otsusega määratud katseaja lõppemist, siis perekonnaelu riive on vähetähtis. Apellant on oma kaebuses, samuti ka eelnevas elamisloa taotluses (mis jäeti rahuldamata) märkinud, et tal on abieluline kooselu oma abikaasaga juba
- aastast. Kooselu ametlik registreerimine oli võimalik alles pärast abielulahutust. Asjaolu, et apellant viibib Eestis ilma elamisloata, ei võta talt ära õigust pretendeerida perekonnaelu austamisele. Apellant on korduvalt näidanud huvi omandada riigis viibimiseks seaduslik alus.
- PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajal on kohtumenetluses juriidilise haridusega esindaja, kelle vahendusel on võimalik kaebajal oma õigusi kaitsta. Õiguste kaitsmine ei eelda esindaja olemasolul kaebaja füüsilist viibimist Eestis. Kaebaja ei ole määruskaebuses uusi põhjendusi välja toonud, miks tema õiguste kaitse esindaja vahendusel oleks kuidagi raskendatud või võimatu. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja on abiellunud vahetult enne maakohtu otsusega määratud viibimisaluse lõppemist. Seega pidid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmimisel olema teadlikud võimalusest, et kaebajal tuleb katseaja lõppemisel Eestist lahkuda. Eestis viibides ei ole kaebajal võimalik oma abikaasat materiaalselt toetada, kuna esialgse õiguskaitse raames ettekirjutuse sundtäitmise peatamine ei anna kaebajale Eestis viibimiseks ega töötamiseks seaduslikku alust. Kaebaja ei ela alates 2018 koos oma alaealiste lastega. Kolmest alaealisest lapsest elab üks Aserbaidžaanis vanavanemate juures ning teised kaks Eestis vanavanemate juures. Kaebaja kohtub lastega viimase kahe aasta jooksul korra kuus. Suhtluskord on tingitud asjaolust, et kaebajal on majanduslikke raskusi. Peamine suhtlus leiab 3
(4)3-25-564 aset suhtlusrakenduses WhatsApp. Kaebaja ei ole senini asunud oma lastega suhtlema ega peret ülal pidama. Kaebajal on lennupiletid 23.03.2025 Schengenist lahkumiseks. Sellest johtuvalt pikendas PPA 14.03.2025 kaebaja vabatahtliku lahkumise tähtaega kuni 24.03.2025. Kuna kaebaja on valmis Schengenist lahkuma, puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus võtab
§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
§ 252
lg 7), määruskaebus on tähtaegne (
§ 204lg 1) ning see vastab nõuetele.
Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
- Kuigi PPA on pikendanud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja isikul on lennupiletid 23.03.2025 Schengenist lahkumiseks, ei välista need esialgse õiguskaitse vajadust.
- Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 tühistamiseks siiski alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega, pidamata vajalikuks neid täiel määral korrata (
§ 201lg 4 ja § 203 lg 2).
- Asjas ei vaielda selle üle, et kaebajal puudub Eestis töökoht, seaduslik alus töötamiseks ja sissetulekuallikas. Isikul puudub lisaks seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kaebaja ei ela alates 2018 koos oma alaealiste lastega, suhtleb nendega peamiselt suhtlusrakenduses ning majanduslikult neid ei toeta. Kaebaja on abiellunud 22.11.2024, s.t vahetult enne maakohtu otsusega määratud viibimisaluse lõppemist. Kaebajal on kohtumenetluses õigusteadmistega esindaja, kelle kaudu on võimalik kaebajal oma õigusi kaitsta. Kaebajal on võimalik ka taotleda kohtuistungil osalemist videokonverentsi vahendusel. Praeguses vaidluses ei nähtu selliseid asjaolusid, mille puhul oleks ilmselgelt vajalik kaebajaga vahetult istungil suhelda ja jälgida nt tema reaktsioone ka vastaspoole sõnavõtule. Kaebajat on korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude eest ning tal on kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Kaebaja ja tema abikaasa pidid abielu sõlmimisel olema teadlikud võimalusest, et kaebajal tuleb katseaja lõppemisel Eestist lahkuda. Halduskohus on kokkuvõttes põhjendatult leidnud, et kaebaja pereelule tekkida võiv riive ja võimalus, et kaebaja ei saa vahetult ise kohtumenetluses osaleda, ei kaalu üles kaebuse kasinaid eduväljavaateid ning avalikku huvi.
- Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)