← Eesti

3-19-2296/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-2296 Määruse kuupäev

  1. detsember 2019 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi K.R-i (K.R) taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla
  2. detsembri
  3. a käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivus RESOLUTSIOON
  4. Vabastada K.R riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
  5. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte K.R-ile . ASJAOLUD
  6. Tartu Halduskohtusse saabus
  7. detsembril 2019 K.R-i esialgse õiguskaitse taotlus, mida ta hiljem täiendas. Taotleja palus, et kohus peataks Viru Vangla
  8. detsembri
  9. a käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivuse. Selle käskkirjaga määrati taotlejale 7-ööpäevane kartserikaristus. Taotleja selgitas, et ta ei valda eesti keelt ja õpib seda. Taotleja sõnul ei võimalda vangla tal kartseris viibimise ajal käia koolis riigikeelt õppimas. Seega katkeb tema riigikeele õpe. Need 6−8 õppetundi on taotleja jaoks tähtsad. Kui taotleja on kartseris, ei saa teised kinnipeetavad talle juriidiliste dokumentide tõlkimiseks abi osutada. See muudab taotleja juriidilises mõttes teovõimetuks. Lisaks on taotlejal diagnoositud epilepsia, mistõttu vaevab teda tihti pearinglus. Taotlejal on vaja mitu korda päevas voodis pikali olla, et vältida kukkumist ja traumasid. Kartseris väljastatakse aga madrats ainult ööseks. Päeval on voodi asemel külm betoonpõrand. Seega seab kartseris viibimine taotleja tervise ohtu. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohus vabastab taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
  11. Taotleja palub esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla
  12. detsembri
  13. a käskkirja nr 6-3/897-1 kehtivuse. Selle käskkirjaga määrati taotlejale 7-ööpäevane kartserikaristus. Taotleja on kõnealuse käskkirja peale esitanud vaide.
  14. Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
  15. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
  16. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et 7 ööpäevaks kartserisse paigutamine põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Seda, kui taotlejal jääb kartseris viibimise tõttu osalemata 6−8 keeleõppe tunnis, ei saa pidada pöördumatuks või hiljem raskesti kõrvaldatavaks tagajärjeks. Vangla sisekorraeeskirja § 60 lõike 1 kohaselt võib kinnipeetaval kartseris olla mõistlikus koguses õppekirjandust. Seega ei ole välistatud taotleja võimalus õppida riigikeelt iseseisvalt kartseris. Kui taotleja tunneb, et ta ei oska piisavalt riigikeelt, on tal võimalik esitada oma pöördumised kohtule ka vene keeles ja vajaduse korral taotleda kohtu saadetud menetlusdokumentide tõlget vene keelde. Kui taotleja soovib vanglale esitada vaide või kahjunõude, kuid ei suuda seda teha eesti keeles ja tal ei ole piisavalt raha tõlkimise eest tasumiseks, korraldab vangla enda kulul taotleja võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlkimise eesti keelde (vangla sisekorraeeskirja § 491). Muude lihtsamate pöördumiste esitamiseks eesti keeles piisab ka A2 keeletasemest (kui taotleja omandab B1 taset, siis järelikult on tal A2 tase olemas). Vangla koostatud dokumentide sisu saavad taotlejale vajaduse korral vene keeles tutvustada vanglaametnikud. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et 7-ööpäevase kartseris viibimise ajal võiksid taotleja tervisele kaasneda pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kui taotleja tunneb pearinglust, on tal võimalik seniks istuda või toetuda näiteks seina najale. Nii saab taotleja vältida kukkumist ja traumasid. Kui taotleja terviseseisundist tulenevalt on tal tõepoolest vaja ka päeval madratsit kasutada, saab taotleja pöörduda meditsiinitöötaja poole vastava tõendi väljastamiseks. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.