← Eesti

2-25-3370/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-3370 Tsiviilasi S.B hagi R.C vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.B, isikukood XXX, elukoht xxxx XXX, xxxx, XXX; Kostja R.C (V.Y), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti isikukood XXX, elukoht XXX, xxxxxx. RESOLUTSIOON
  2. Keelduda menetlusse võtmast S.B hagi R.C vastu abielu lahutamiseks.
  3. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  4. Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  5. S.B (hageja) esitas
  6. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse R.C (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hageja toob esile, et pooled registreerisid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Abielulised suhted lõppesid
  7. a ja kostja elab välismaal. Hageja täpsustas kohtuametnikule telefoni teel, et kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja temale teadaolevalt uuesti abiellunud.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
  9. TsMS § 70 lg 1 alusel määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi teise lõike järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
  10. Kuivõrd kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kostja elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxx, tuleb kohtualluvus määrata Eesti Vabariigi ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) alusel. Välislepingu sätted on prioriteetsed nii riigisisese õiguse kui Euroopa Liidu õigusaktide ees (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 123 teine lause).
  11. Välislepingu artikli 28 lõike 1 järgi kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Sama artikli teise lõike järgi kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.
  12. Avalduse järgi puudub abikaasadel ühine elukoht Eestis. Kostja on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes elab xxxxxx. Hageja elab Eestis, kuid ta ei ole Eesti kodanik. Seega ei tulene Eesti kohtu alluvust artikli 28 lõikest 1 ega lõikest
  13. Välislepingu artikkel 21 sätestab üldise kohtualluvuse reegli, mille järgi kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht.
  14. Kuna kostja ei ela Eestis, ei tulene Eesti kohtu alluvust ka artiklist
  15. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et asi ei allu Eesti kohtule ning avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda.
  16. Kuna kohus on tuvastanud, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel ei allu asi Eesti kohtule, ei edasta kohus TsMS § 75 lg 2 alusel asja pädevale kohtule.
  17. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  18. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada kohtule taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.