← Eesti

2-25-3515/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S.V.K Viimistlus OÜ hagi O.C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2025/156 Tsiviilasja nr 2-25-3515 Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine, hagi tagamise taotluse lahendamine Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja S.V.K Viimistlus OÜ, registrikood 11136493; Hageja lepinguline esindaja advokaat Artur Maljukov; Kostja O.C, isikukood XXX. RESOLUTSIOON
  2. Keelduda menetlusse võtmast S.V.K Viimistlus OÜ hagi O.C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2025/
  3. Jätta rahuldamata hageja
  4. märtsi 2025 taotlus hagi tagamise korras täitemenetluse nr 185/2025/156 peatamiseks.
  5. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  6. Toimetada määrus kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
  7. S.V.K Viimistlus OÜ (hageja) esitas
  8. märtsil 2025 Tartu Maakohtule hagi O.C vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 185/2025/
  9. Hageja toob esile, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, kuna hageja on kostja nõude tasaarvestanud. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse hagi tagamiseks.
  10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
  11. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
  12. Kui täitedokumendiks on kohtulahend, sätestab TMS § 221 lg 2 kitsendavalt, et võlgniku (materiaalõiguslike) vastuväidete alused peavad olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus on selgitanud, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus, ning et seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist (vt RKTKm 21.02.2018, 2-14-7385, p 15.1; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 10).
  13. Seega peab tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral tasaarvestusolukord võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja seda oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
  14. Hageja toob esile, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu
  15. septembri 2024 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-23-8895, millega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja puhkusehüvitis. Hageja on soovinud nimetatud kohtuotsusest tulenevat nõuet tasaarvestada kostja poolt tööülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Seega on hageja soovinud tasaarvestada nõuet, mis on tekkinud enne
  16. septembri 2024 otsuse jõustumist. Hagejal oli õigus esitada tinglik tasaarvestusavaldus tsiviilasjas nr 2-23-8895, kuid ta ei ole seda teinud. Käesolevalt ei ole hagejal enam võimalik sellele vastuväitele tugineda ja järelikult on hagi perspektiivitu.
  17. Kohus keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast.
  18. Kuna kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, jätab kohus rahuldamata hageja taotluse hagi tagamiseks.
  19. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades, et kostjal käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  20. Kohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus esitada taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 eurot tagastamiseks. Hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu kohus ei tagasta. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.