← Eesti

2-23-110230/6

Obsah (9)§ 3141§ 162§ 174§ 138§ 175§ 486§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. detsember 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu Tsivii

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, Tartu, 50409; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 08.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse avalduse V.C K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 05.07.2023 ja hagi täpsustuse 13.10.2023. Hageja palub 2

(6)kostjalt hageja kasuks välja mõista 5782,19 eurot, millest põhinõue on 3499,99 eurot, intress on 533,14 eurot, sissenõudmiskulud on 35 eurot ja viivis on 1714,06 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 39,9% aastas põhinõudelt (3499,99 eurolt) alates 08.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (krediidiandja) ja kostja 18.05.2021 krediidikontolepingu nr 3439312887, mille järgi võimaldati kostjale krediidilimiiti 4000 eurot. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kostja kohustuss tasuma igakuist intressi
  1. kuupäevaks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 39,9% aastas ( või 0,11% päevas) ja lepingu krediidi kulukuse määr on 57,46%. Arvelduskrediidi ülekandmine kliendi pangakontole (väljavõtutasu) on 3,5 eurot, millele lisandus 3,1% ülekande summast ning millele hinnakirja alusel lisandus välkmakse tasu 15 eurot. Krediidiandja väljastas kostjale krediiti kokku summas 4095 eurot alates 18.05.2021–07.09.
  2. Ajavahemikul 16.06.2021–06.08.2021 teostas kostja tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 584 eurot (95,01+288,99+180+20). Põhiosa katteks arvestati 95,01 eurot. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse katteks 500 eurot. Seega on põhinõude suuruseks 3499,99 eurot. Intress perioodi 15.08.2021–14.12.2021 eest on 533,14 eurot. Viivisenõue perioodi 15.12.2021–07.03.2023 eest on 1714,06 eurot. Hageja nõuab viivist laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 39,9% aastas. Krediidiandja teavitas 30.11.2021 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.12.
  3. Kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, mistõttu kuulutas krediidiandja krediidi tagastamise tähtpäeva saabunuks 15.12.
  4. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 35 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 02.02.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 18.08.2022 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 21.02.2023 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas 21.01.2022 kostja vastased nõuded hagejale. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja pangakonto analüüsi alusel. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal maksehäired puudusid. Kostja kolme kuu keskmine igakuine töötasu sissetulek oli 1773,76 eurot (neto). Kostja igakuised finantskohustused olid 40 eurot.
  5. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega, hagi täpsustus ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 31.10.2023 saatmisega e-postile (

§ 3141

lg 2 ja 3 alusel; kostja avaldas sama kohtumenetluse maksekäsu kiirmenetluses kohtule oma e-posti aadressi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.11.2023. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole 3

(6)tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
  1. Hagis toodu kohaselt sõlmis kostja krediidikontolepingu, mis on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. 4.
  2. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagis toodu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 57,46%. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas,
  3. juulil ja
  4. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 18.05.2021 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,09% (kohaldus alates 01.01.2021 kuni 30.06.2021 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 60,27%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 59,07% aastas (krediit 4000 eurot; ühekordne lisakulu 142,50 eurot, sh väljavõtutasu 3,5 eurot, 3,1% (124 eurot) ülekande summast, välkmakse tasu 15 eurot; osamakseid 12; intress 39,9% aastas). Krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. 4.
  5. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 4
(6)Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja pangakonto analüüsi alusel. Krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut, kohustusi ja krediidiajalugu. Kostjal maksehäired puudusid. Kostja kolme kuu keskmine igakuine töötasu sissetulek oli 1773,76 eurot (neto). Kostja igakuised finantskohustused olid 40 eurot. Hageja esitas kostja pangakonto väljavõtte perioodi 20.05.2020–13.05.2021, millest nähtub, et kostjale laekus tööandjalt aprillis 2021 kokku 1202,12 eurot; märtsis 1773,76 eurot, veebruaris 1755,75 eurot; jaanuar 1773,76 eurot; detsembris 2020 1773,76 eurot; novembris 929 eurot; oktoobris 2618,42 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et aprillis 2021 on kohtutäiturile makstud 708,62 eurot, samas tehti seejärel täituri poolt tagastus 656,13 eurot. Jaanuaris 2021 on kohtutäiturile makstud 300 eurot. Üüri katteks on kostja tasunud 2021. aasta mais 525 eurot, märtsis 537 eurot, veebruaris 506 eurot, jaanuaris 520 eurot. Samuti on kostja teinud makseid Telia Eesti AS-ile. Kostjal ei nähtu oluliste finantskohustuste olemasolu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli laenu saamise ajal krediidivõimeline. 4.3. Kostja hagile ei vastanud. Hageja esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagiavalduse kostja vastu tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 1.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 1.1. Hagilt hinnaga 7178,69 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 665 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 665 eurot. 5.1. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 420 eurot (sh käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga

§ 175tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175

alusel.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi. Kohus leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja sisu (hagi 5

(6)sisuline pikkus 5 lk, esitatud tõendite maht üle 25 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Hageja märkis hagis, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 3,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 420 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 1105 eurot, sealhulgas riigilõiv 665 eurot, lepingulise esindaja kulu 420 eurot (sh käibemaks) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). 5.2. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 6.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.