1-24-7040 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg, koht 27. veebruar 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-7040 Kohtukoosseis Eesis

§ 25lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti vähendatud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 10.08.-11.08.2024 karistuse kandmise aja hulka. Karistuse kandmist arvestati alates 9.10.2024, R. Sirela kahtlustatavana kinnipidamisest. R. Sirelalt mõisteti välja menetluskulu kokku 1874,16 eurot, mis määrati KrMS § 180 lg 3 alusel tasumisele ositi 12 kuu jooksul, sh igas kuus vähemalt 156,18 eurot. 2. Maakohtu hinnangul leidis R. Sirelale KarS §

§ 25lg 2 järgi süüdistuses etteheidetu täielikult tõendamist.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et süüdistatav pani vahetult pärast eelmist süüdimõistmist süstemaatilises varguses toime seitse varguse katset, kuriteo objektid tagastati kauplustele, süüdistatava süü ei ole suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus osalist süü tunnistamist ja kahetsust. Kohus pidas põhjendatuks mõista R. Sirelale karistuseks vangistuse, sest teod on toime pandud vahetult peale eelmise otsustega mõistetud karistust lühikese ajavahemiku jooksul. 3. R. Sirela anti kohtu alla isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ja viimati süüdi mõistetud Harju Maakohtu 3.06.2024 otsusega KarS §

§ 25

lg 2 järgi, süstemaatilises võõra vallasasja äravõtmise katses ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis seisnes kokkuvõtvalt järgmistes tegudes:      12.06.2024.a kella 13.04 paiku Tallinnas, XXX asuvas X kaupluses X võttis müügisaalist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa summas 13,09 eurot, sh Saaremaa viina maksumusega 10,99 eurot, spordivee Limpa maksumusega 0,69 eurot, tomatimahla Põltsamaa maksumusega 0,79 eurot, krõmpsuva leiva maksumusega 0,62 eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt; 20.07.2024.a kella 13.02 paiku uuesti süstemaatiliselt, Tallinnas, XXX asuvas Y OÜ kaupluses X võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 27,64 eurot, sh 3 pudelit Ehe viina, maksumusega 5,49 euro/tk, kokku 16,47 eurot, 1 paki surimi maksumusega 2,99 eurot, pakki surimi maksumusega 4,09 eurot/tk, kokku 8,18 eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt; 03.08.2024 kella 16.15 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas XXX kaupluses Y OÜ kaupluses X võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 22,98 eurot, sh pudeli viina Mosko 700 ml, maksumusega 11,49 eurot/1pudel, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt; 09.08.2024 kella 15.05 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas, XXX asuvas C AS kaupluses C võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 37,11 eurot, sh broileri poolkoiva maksumusega 4,99 eurot, tk hautatud sealiha, maksumusega 2,56 eurot/tk, summas 5,12 eurot, kaukaasiapärase grillliha maksumusega 8,19 eurot, kuivatatud veiseliha maksumusega 4,11 eurot, grillribi maksumusega 14,41 eurot, kilekoti maksumusega 0,29 eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt; 10.08.2024 kella 09.33 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinn, XXX asuvas Q AS kuuluvas kaupluses Q võttis omastamise eesmärgil müügisaalist kaupa summas 19,99 eurot, sh suitsukilu rapsiõlis R Smart 160g maksumusega 2,15 eurot, sprotid õlis suured Rannaküla 240g maksumusega 3,09 eurot, tk guljašš kartulitega Rannarootsi 400g, maksumusega 2/6 1-22-5295   3,59 eurot/1tk, summas 10,77 eurot, tk anšoovis vähesoolane, kuivatatud lõikudena MSDM 36g, maksumusega 1,99 eurot/1tk, summas 3,98 eurot, millega lahkus poest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahte vastaselt, kuna peale müügisaalist väljumist peeti ta kinni turvatöötaja poolt; 09.10.2024 kella 13:04 paiku uuesti süstemaatiliselt Tallinnas XXX asuvas Q AS kaupluses R, võttis omastamise eesmärgil müügisaalist pudeli viina „BELOFF Vodka 0,5l 40%“ maksumusega 5,79 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning oli turvatöötaja poolt kinnipeetud koos varastatud kaubaga; 09.10.2024 kella 16:22 paiku uuesti süstemaatiliselt Viimsis aadressil XXX asuvas C AS kaupluses D, võttis omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit viina Saaremaa 0,5l maksumusega 9,99 eurot/tk, kokku 19,98 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning peeti turvatöötaja poolt kinni koos varastatud kaubaga. APELLATSIOONID Kaitsja apellatsioon

1. Kaitsja palub otsuse tühistada mõistetud karistuse osas. Nii prokurör kui ka kaitsja taotlesid süüdistatavale leebemat karistust. Maakohus ei selgitanud, miks ei arvestatud sisuliselt süüd pehmendavate ja karistust kergendavate asjaoludega, sh kahju puudumisega, asjade väikese väärtusega, süü tunnistamise ja kahetsusega. Kohus põhjendas karistuse karmust ainuüksi lühikese aja jooksul toimepandud seitsme kuriteoepisoodi arvuga. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on võimalik mõjutada süüdistatavat ainult pikaajalise reaalse vanglakaristuse kandmisega.
2. R. Sirelat on võimalik karistada nii, et mõistetud karistus asendada üldkasuliku tööga, milleks on andnud nõusoleku ka R. Sirela. Karistuse ärakandmata osa on võimalik asendada üldkasuliku tööga ja kohaldada R. Sirela suhtes käitumiskontrolli, mis elimineeriks uute kuritegude toimepanemise ohu, võimaldaks tal ühiskonnaga kohaneda ja vastutuse võtta. Pikaajalise vanglakaristuse kandmine ja seejärel vanglast ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta vabanemine ei ole R. Sirela ega ühiskonna seisukohalt kasulik. Õiglaseks karistuseks R. Sirelale oleks lõppkaristusena vangistus tähtajaga 5 kuud ja 28 päeva, asendades kandmata osa vangistusest KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga ja allutades ta KarS § 74 alusel käitumiskontrollile. Süüdistatava apellatsioon
3. R. Sirela avaldab 15.01.2025 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonis kokkuvõtvalt, et läks 9.10.2024 Viimsi keskuse R kauplusesse, kus võttis teadlikult viinapudeli ja avas selle. Süüdistatava väitel olevat tal meeles esimesed Viimsi kaupluste episoodid ja Sõle tänava kaupluse episood, rohkem episoode ei olevat olnud. Pirita Cs ei ole käinud kümme aastat ja lihatooteid, mida sealt varastada üritati, ei saagi süüa, sest tal puuduvad selleks hambad. Astangu tänava Rs pole ka käinud, ammugi veel nii vara hommikul ehk kella 9.30 paiku. Süüdistatav palub tühistada maakohtu otsuse, lugeda karistus ära kantuks ja ülejäänud osa arvestada üldkasuliku töö tundideks.
4. R. Sirela leiab 4.02.2025 ja 5.02.2025 ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonis ja selle täienduses kokkuvõtvalt, et oleks õiglane, kui ringkonnakohus rahuldaks tema kaitsja M. Viira taotluse karistuse osas. R. Sirela avaldab, et on valmis ka kõik kaheksa kuud üldkasuliku töö tunde tegema, sest on füüsiliselt heas vormis, kuigi saab 73-aastaseks. Samas tuleks lugeda tema karistus kantuks ja lisakaristuseks arvestada nii palju üldkasuliku töö tunde, kui seadus ette näeb KarS § 69 alusel. Samuti tuleks ta allutada KarS § 74 alusel käitumiskontrollile ja võõrutusravile. Tervise huvides ei tohi ta enam alkoholi ravida. Tal on kleptomaania, mida meditsiin ei tunnista ja mis 3/6 1-22-5295 hakkab õitsele, kui ta on vastava koguse alkoholi tarvitanud. Süüdistatav ei nõustu, et vargused on tema sissetuleku allikas. Kui tal on ka õnnestunud mõni pudel näpata, ei ole see veel sissetulek. Vaatamata sellele, et ta on kakskümmend kaks aastat puu all elanud, on ta jäänud inimeseks ja saanud kristlaseks.
5. 19.02.2025 ringkonnakohtule saabunud vastuses kaitsja apellatsioonile märgib R. Sirela kokkuvõtvalt, et tema karistus tuleks lugeda kantuks, allutada ta käitumiskontrollile ja määrata üldkasuliku töö tunnid ülejäänud vangistuse osas, mille ta on suuteline ära tegema ühe aasta jooksul. Isegi kui ta peaks vabanemisel minema tööle Pärnamäe surnuaia valvuriks, kestab ta tööpäev lõunani ja ülejäänud aeg on vaba. Vabanemisel oleks tal võimalik saada tagasiulatuvalt pension, osta selle eest kitarr, muretseda kunstitarbed ja remontida vanaema õetütre suvilat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, see tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja nende pinnalt tehtud järeldustega. R. Sirelale karistust mõistes on maakohus lähtunud asjakohastest materiaal- ja menetlusõiguslikest nõuetest. Maakohtu otsuse põhjendused ja mõttekäik on jälgitavad ja põhinevad kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel. Kordamata maakohtu asjakohaseid seisukohti lisab kolleegium KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes alljärgnevad põhistused.
7. Süüdistatava apellatsioonist saab ringkonnakohus aru nii, et R. Sirela tunnistab süüdistuses kirjeldatud 12.06.2024, 20.07.2024, 3.08.2024 ja 9.10.2024 tegude toimepanemist, aga ülejäänud tegusid mitte. Kolleegium nendib, et maakohtu 12.12.2024 istungi helisalvestisest ilmneb, et R. Sirela tunnistas end süüdi viies varguse katses, kaheldes üksnes selles, kas ta on toime pannud kaks tegu: 9.08.2024 kella 15.05 paiku Tallinnas, XXX asuvas C kaupluses ja 10.08.2024 kella 9.33 paiku Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Ühtlasi avaldas R. Sirela maakohtus, et tunnistab end kõigis ülejäänud episoodides süüdi ja jääb kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste juurde. Seega vaidlustas R. Sirela maakohtus üksnes 9.08.2024 ja 10.08.2024 tegude toimepanemist. Kohtumenetluse poolte kokkuleppel uuriti maakohtus põhjalikult kõnealuste tegude kohta kogutud tõendeid. Ülejäänud etteheidetavate tegudega seotud tõendeid ei pidanud süüdistatav, kaitsja ega prokurör vajalikuks täpsemalt uurida.
8. Kolleegium on maakohtuga päri, et uuritud tõendikogumi alusel saab kahtlusteta asuda seisukohale, et R. Sirela pani toime ka vaidlustatud varguse katsed 9.08.2024 Tallinnas, XXX asuvas C kaupluses ja 10.08.2024 Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Maakohtu istungil uuriti muu hulgas kõnealuste tegude toimepanemist tõendavaid C ja R kaupluste turvakaamerate salvestisi, millele on talletunud tuvastamist võimaldaval moel nende toimepanija. Tutvunud maakohtus avaldatud tõenditega tõdeb kolleegium, et salvestistelt nähtuv võimaldab uurida ja võrrelda üksikasjalikult teo toimepanija välimust ning tema kõnnaku, rõivaste ja jalanõudega seonduvaid tunnismärke. Kolleegium soostub maakohtuga, et tõenditest nähtuv võimaldab tuvastada tegude toimepanijana süüdistatava R. Sirela.
9. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse p-s 4.5 kajastatud tõendite analüüsi ja järeldusega, et 10.08.2024 varguse katse R kaupluses pani toime R. Sirela. Täiendavalt märgib kolleegium, et teo toimepanemist 10.08.2024 R. Sirela poolt tõendab ka teo järgselt tema isiku tuvastamine. Kahtlustatavana kinnipidamisel esitas R. Sirela dokumendina 3.07.2024 väljastatud ID-kaardi ning tunnistas teo toimepanemist ka kahtlustatavana ütlusi andes (K, tl-d 134-138). Pärast tõendite, sh turvakaamerate salvestiste uurimist, tunnistas R. Sirela ka maakohtus, et ta pani 10.08.2024 toime varguse katse Q poes.
10. Maakohus on kummutanud otsuse p-s 4.4 käsitletud tõenditega sellegi R. Sirela versiooni, et eelmisel päeval, s.o 9.08.2024, võis Pirita Cs teo toime panna keegi temaga väga sarnane isik. 4/6 1-22-5295 Süüdistatav avaldas maakohtus turvakaamera salvestiste uurimisel arvamust, et tegemist võib olla isikuga, kes on temalt varastanud ID-kaardi. R. Sirela väitis veel, et tema ei kõndivat selliselt nagu salvestistelt nähtuv isik ning tal polevat ka selliseid sandaale, jakki, ruudulist pluusi ega pükse, nagu teo toimepanijal. Maakohus on otsuses asjakohaselt välja toonud, et C kaupluse turvakaamera salvestistelt nähtuv võimaldab tuvastada teo toimepanijana R. Sirela, kes kandis 9.08.2024 kuriteo toimepanemisel samasugust nokamütsi, ruudulist pluusi, jakki ja sandaale nagu järgmisel päeval R kaupluses, kus ta kahtlustatavana kinni peeti. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et lisaks selgelt tuvastatavatele välistele tunnustele viitab R. Sirelale kui teo toimepanijale ka tema spetsiifiline kõnnak. Sellised süüdistatava isiku tuvastamist võimaldavad kõnnaku tunnused on sedastatavad ka 3.08.2024 X Sõle tänava kaupluse turvakaamera salvestiselt. Viimati nimetatud kuupäeval ja kohas varguse katse toimepanemist on R. Sirela tunnistanud.
11. Apellatsioonist nähtuvalt ei tunnista süüdistatav ka 9.10.2024 varguse katse toimepanemist Tallinnas, XXX asuvas R kaupluses. Kolleegiumi hinnangul ei kummuta süüdistatava apellatsioonis esitatud paljasõnaline väide maakohtu põhjendatud seisukohta, et R. Sirelale etteheidetav tegu leidis tõendamist (vt otsuse p 4.6). Kolleegium peab vajalikuks välja tuua, et maakohtus tunnistas R. Sirela end kõnealuses teos süüdi ning jäi kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste juurde. 16.10.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas R. Sirela, et pani 9.10.2024 Tööstuse tänaval asuvas R kaupluses põue pudeli viina, mille eest ei maksnud ja turvamees pidas ta kinni. Samuti tunnistas R. Sirela, et pani samal päeval hiljem toime ka varguse katse Cis (K, tl-d 70-72). Kokkuvõtvalt jääb süüdistava apellatsioon sellegi teo vaidlustamisel edutuks.
12. Süüdistatava ja kaitsja arvates mõistis maakohus R. Sirelale põhjendamatult pikaajalise vangistuse, arvestamata karistust pehmendavate asjaoludega. Kolleegium apellantide arvamust ei jaga. Maakohus on põhjendanud R. Sirelale karistuse mõistmist kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga, jätmata arvestamata ühtegi olulist asjaolu. Apellatsioonides ei ole esitatud asjaolusid, mis tingiksid maakohtu mõistetud karistuse vähendamist. KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetest lähtudes arvestas maakohus, et R. Sirela teod jäid katse staadiumisse ja kuriteo objektiks olnud vara väärtus ei olnud suur. Samuti leidis kohus, et puuduvad R. Sirela karistust raskendavad asjaolud ning kergendavaks asjaoluks on süü osaline tunnistamine ja kahetsus. Samas arvestas maakohus põhjendatult sellegagi, et R. Sirela pani etteheidetavad seitse tegu toime vahetult pärast järjekordset süüdimõistvat otsust, mille alusel teda karistati samasuguste tegude eest. Maakohus järgis õigesti kohtupraktika põhimõtet, mille kohaselt peaks iga järgnev karistus samaliigilise süüteo eest olema raskem. Arvestades tuvastatud asjaolusid jagab kolleegium maakohtu seisukohta, et R. Sirelale ei ole põhjendatud mõista karistus sanktsiooni alammäära lähedases määras.
13. Apellantide arvates on võimalik KarS § 69 alusel asendada R. Sirela karistuse ärakandmata osa üldkasuliku tööga, allutades ta KarS § 74 alusel käitumiskontrollile, sest vangistuse kandmine ei ole R. Sirela ega ühiskonna seisukohalt kasulik. R. Sirela leiab, et tema suhtes tuleks kohaldada ka võõrutusravi. Kolleegiumi hinnangul tuleb apellantide taotlus jätta rahuldamata. Maakohus on välja toonud, et R. Sirelal on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Seejuures on oluline, et R. Sirelat on korduvalt karistatud, sh reaalse vangistusega, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate tegude toimepanemise eest. Sellest saab järeldada, et R. Sirela pole temale mõistetud karistustest vajalikke järeldusi teinud, need ei ole talle mõju avaldanud ja ta on jätkanud samaliigiliste süütegude toimepanemist. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et seetõttu ei täidaks R. Sirela suhtes karistuse eesmärki ei rahaline karistus, karistusest tingimisi vabastamine ega ka taotletav karistuse asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega.
14. Täiendavalt selgitab kolleegium, et kohtupraktika kohaselt tuleb KarS § 69 lg 1 kohaldamise kaalumisel lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitada välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv ja kas esineb isikuga seotud asjaolusid, mis võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö 5/6 1-22-5295 reaalset täideviimist. Riigikohtu suuniste kohaselt ei sobi üldkasulik töö süüdlastele, kellel on sõltuvusprobleeme alkoholi, narkootikumide vm psühhoaktiivsete ainetega (vt nt RKKKo 3-1-187-08, p 13). Praeguses asjas tuvastatu kohaselt on süüdistataval sõltuvusprobleemid alkoholiga. 12.12.2024 istungil tunnistas R. Sirela, et paneb vargusi toime seepärast, et on alkohoolik ja alkoholi tarvitamine tekitab temas varastamise soovi. Kolleegiumi hinnangul ei ole R. Sirela asenduskaristuseks sobiv, sest tema sõltuvusprobleem võib raskendada üldkasuliku töö reaalset täideviimist. Seega jätab kolleegium rahuldamata apellantide taotlused süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamiseks ja karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga.
15. Kaitsja M. Viira taotluse kohaselt kulus R. Sirelale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisele, sh lahendiga tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja kaebuse koostamisele kokku 120 minutit, mille eest kaitsja taotleb õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist 175,68 eurot, sh käibemaks 31,
16. Kohtukolleegium peab KrMS § 175 lg 1 p-st 4 tulenevalt õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks, rahuldab kaitsja taotluse ning määrab tasu suuruseks Advokaadibüroole Viira & Partnerid koos käibemaksuga 175,68 eurot. Kuivõrd apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg-s 2 sätestatu kohaselt R. Sirela kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.
17. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12.12.2024 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Lahend parandatud 12.03.2025 määrusega RESOLUTSIOON
18. Asendada Tallinna Ringkonnakohtu
19. veebruari 2025 kohtuotsuse sissejuhatavas osas tekst „süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi“ sõnadega „süüdistuses KarS §

§ 25lg 2 järgi“.

1. Määrus on lahutamatuks osaks Tallinna Ringkonnakohtu
2. veebruari 2025 kohtuotsusele nr 1-24-
3. 6/6