Obsah (7)

§ 646§ 656§ 341§ 403§ 641§ 648§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-16581 Koh

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus ilma poolte nõusolekuta asja kirjalikus menetluses läbi vaadates õigusliku ärakuulamise nõuet.

§ 341

lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 403

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata.

§ 403

lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Siinsel juhul ei olnud hageja avaldanud, et ta on nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, seega oli maakohtul kohustus pidada kohtuistung.

1. Kohtupraktikas on selgitatud, et just kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja vahetut arutamist. Samuti aitab see tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni. Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 17). Kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja tõendeid (samas, p 20).
2. Kolleegium leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses sisuliselt kõik maakohtu tuvastatud põhilised asjaolud. Kohtuistungil tuleb asja arutada täies ulatuses ja sellises mahus arutamine väljub apellatsioonimenetluse raamest. Kolleegium saadab asja läbivaatamiseks maakohtule. 3 2-24-16353
3. Kuivõrd asi saadetakse

§ 646

alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (

§ 648

).

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt 4