KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Raina Pärn Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2025. a, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-7630 Tsiviilasi A. hagi B. vastu elatise välja

§ 100lg 4).

1. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid, sh elatisabina saadud summasid.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. A. oma seadusliku esindaja C. kaudu esitas 15.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi B. vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja seaduslik esindaja palub elatise välja mõistmist alates 10.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiselt summas 400 eurot ning selliselt, et summa kasvaks igal aastal 50 euro võrra. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja seaduslik esindaja tagada lapsele iga kuu stabiilse toetuse. Lapse igakuised kulud moodustavad 1190 eurot. Igakuised elatise maksed palub hageja esindaja kanda lapse ema arveldusarvele.
5. Kostja B. palub hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei ela lapsega koos umbes 1,5– 2 aastat. Kostja ei ole keeldunud hageja ülalpidamisest ja maksab hagejale igakuiselt elatisraha summas 200-250 eurot, mõnikord ka rohkem, kuna laps veedab igakuiselt kostjaga keskmiselt 7 ja rohkem päeva. Kostja osaleb lapse elus ja maksab paralleelselt lasteaiatasu, ostab riideid jne. Kostja leiab kokkuvõtlikult, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud lapse kulud on ebaselged. Elatis summas 400 eurot on põhjendamatu ega ole millegagi tõendatud.
6. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 07.10.2024, kus osalesid hageja seaduslik esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja. Kohus määras kohtuistungil tähtaja täiendavate dokumentide ja tõendite esitamiseks.
7. Kohtu määratud tähtajaks esitasid seisukoha ja tõendid nii hageja, kui ka kostja. Hageja arvamuse kohaselt tasub kostja elatist, kuid iga kuu erinevas summas ja erineval ajal. Hageja soovib kohtu poolt elatise väljamõistmist, et hageja kulud saaksid mõlema vanema poolt võrdselt kaetud. Hageja saab peretoetust 80 eurot. Kostjale makstakse Soomes peretoetust 20 eurot. Hageja käib kahes lasteaias, Tallinnas ja Pärnus. Kostja veedab lapsega ühes kuus 7 päeva. Hageja seaduslik esindaja on perega üürinud korteri Tallinnasse. Üür on 640 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed. Transpordikulud tekivad lapse sõidutamisega paratamatult, st lasteaed, huviring ja muu meelelahutus. Huviringis käib laps septembrist juunini. Selleks õppeaastaks valis laps laulmise ja ootavad, kas pääseb huviringi. Eelmisel aastal käis XXX võimlemisklubis. Kostja osundas, et hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, mida kohus kohtuistungil nõudis. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis näitaks, et lapse kulud on suuremad kui seaduses ettenähtud miinimumelatis kataks. Laps veedab kostjaga ühes kuus 7-8 päeva, mistõttu ei ole transpordikulud 200 eurot põhjendatud. Transporditeenus on lastele tasuta ja ei ole tõendatud, 2 et kütuse kulud on seotud lapsega. Kostja käib lasteaias, mis jääb elukohast u 700m. Sidekulud 50-100 eurot ei ole põhjendatud, kuna lapsega seotud tasulisi kõnesid või muid tegevusi ei ole. Telefonipakett võimaldab teha kõned ja saata e-kirjad lisatasuta. Arusaamatud on kulud koolikohustuse täitmiseks. Kostja on tasunud lasteaia arved. Riiete ja jalanõude kulutused ei ole põhjendatud, kuna kostja ostab lapsele riideid ja neid ei ole iga kuu vaja osta. Viimane suurem ost oli sügiskomplekt ja selle maksis kostja (65 eurot). Kui laps käis Pärnu haiglas logopeedi juures, saatis kostja last ja tasus vajalikud kulud. Kardioloogi visiit toimus 2023 ja selleks andis kostja hageja seaduslikule esindajale kütuse raha ja lisaks 60 eurot. Kokku maksis kostja 120 eurot, seega kostja on need kulud tasunud. Juunis veetis kostja lapsega 10 päeva, augustis 8 päeva, septembris 4 päeva, oktoobris 8 päeva. Juulis ei saanud kostja lapsega olla, kuna hageja seaduslik esindaja ei võimaldanud. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
9. Perekonnaseaduse (

) §-st 96 ja 97 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1,4).

7. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on hageja A. vanemateks kostja B. ja hageja seaduslik esindaja C. (dtl 6, 7-8). C.-l on varasemast suhtest veel üks laps, kuid tema elab C. emaga Pärnus (dtl 62). Tsiviilasjas puudub vaidlus nõude olemasolu ja eelduste üle. Kostja on tunnistanud, et ta ei ela hagejaga igapäevaselt koos ja tal tuleb seega tasuda igakuiselt elatist (st puudub vaidlus ülalpidamiskohustuse osas). Samuti puudub vaidlus selles, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust regulaarselt täitnud (st on ülalpidamiskohustust rikkunud). Kohtule esitatud andmetest järeldub, et kostja on elatist tasunud, kuid teinud seda ebaregulaarselt (dtl 21-27, 35-36, 61-69, 78, 94, 115, 117). Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alates 10.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 400 eurot kuus, millele igal aastal lisandub 50 eurot. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist miinimummääras. Kuna nõuab hageja elatist suuremas ulatuses kui

§-s 101 sätestatud miinimummäär, tuleb kohtul hinnata (ja hagejal tõendada), kas hageja vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimummääras elatis võimaldaks katta. Selleks, et vanemalt seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras elatist välja mõista peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (sh RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Seda, et hagejal tuleb vajadusi tõendada, selgitas kohus ka 07.10.2024 kohtuistungil (dtl 61-69). 8. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses märkinud lapse vajaduste kohta järgmist: eluasemekulud 300 eurot, toit 200 eurot, transport 200 eurot, sidekulud 50-100 eurot, tervishoiu kulud 20 eurot, kulud hügieenitarvetele 20 eurot, koolikohustuse täitmiseks 150 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, tantsutrenn 100 eurot. Kokku on lapse vajadused 1190 eurot kuus (dtl 2). Kohus leiab, et hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et lapse vajadused on suuremad kui miinimummääras elatisega on võimalik katta. Seda järgmistel põhjustel. 3 Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et hagiavalduses toodud lapse vajadused ühes kuus on kokku 1190 eurot (dtl 2). Sellises summas vajaduste rahuldamine eeldaks mõlemalt vanemalt igas kuus rahalist panustamist lapse ülalpidamisse 595 eurot (

§ 116lg 1), mitte 400 eurot, nagu hagiavaldusest järeldub.

Nimelt, kui mõlemad vanemad tasuvad 400 eurot kuus lapse vajaduste katmiseks, saab lapse vajadustest rahuldada 800 euro ulatuses kulutusi. Kui hagiavalduses toodud loetelu ja kulutused vastaksid tõele, jäävad igal kuul osa laste vajadustest katmata. Teiseks, kuigi kohus selgitas 07.10.2024 kohtuistungil lapse vajaduste tõendamise ja selgitamise olulisust (dtl 61-69), hageja uusi arvestuskäike või täiendavaid selgitusi andnud sisuliselt ei ole. Samuti ei ole hageja seaduslik esindaja esitanud kohtu poolt nõutavaid dokumente enda varalise seisundi kindlakstegemiseks (dtl 76-77). Kohus leiab, et lapse vajaduste loetelu täiendamine ja täpsustamine on sedavõrd olulisem, kuna hageja seadusliku esindaja selgitustest järelduvalt on perekond kohtumenetluse ajal kolinud. See omakorda on mõjutanud lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste summat (nt 07.10.2024 kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et transpordikulud seotud linnast väljas elamisega – dtl 61-69, lapsel on kahes linnas lasteaiakoht – dtl 76-77). Järgnevalt analüüsib kohus laste vajaduste kohta esitatud asjaolusid ja tõendeid. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta elab koos lapse ja elukaaslasega püsivalt Tallinnas ja omab üüritud eluruumi. Üürikulude tõendamiseks on hageja seaduslik esindaja esitanud 29.09.2024 koostatud üürilepingu (dtl 82-85). Kohus leiab, et üürileping kulutusi ei tõenda. Seda põhjusel, et üürilepingus puuduvad nimed ja allkirjad. Lepingus ei ole arusaadav, kus üüritav eluruum asub (v.a asjaolu, et asub Tallinnas). Seega ei ole võimalik aru saada, kelle vahel leping on sõlmitud, millist eluruumi üüritakse ja kus üüritav eluruum asub. Samuti ei järeldu lepingust ega muudest andmetest, kellel on õigus üüritavat eluruumi veel kasutada (nt vastavalt lepingu p 2.3 järgi vajalik teiste inimeste majutamiseks üürileandja kirjalik nõusolek, mida kohtule esitatud ei ole – dtl 82). Muid tõendeid, millest nähtuksid hagejaga seotud eluasemekulud, tsiviilasjas esitatud ei ole. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et koos hagiga esitatud üürileping, kuupäevaga 01.12.2012, ei ole käesolevas asjas asjakohane (dtl 4-5). Samuti ei ole kohtule esitatud asjaoludest tõsikindlalt järeldatav, et perekond elab püsivalt Tallinnas (nagu hageja seaduslik esindaja kohtuistungil selgitas – dtl 63). Seda põhjusel, et kohtule esitatud arvest nr A0924121075 järelduvalt on detsembris 2024 olnud hageja seitsmel päeval lasteaias (dtl 114). Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav, kuidas on kujunenud hagiavalduses toodud elamiskulud summas 300 eurot. Kohus peab vajalikuks osundada, et hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei ole ta hagiavalduse koostamisel üürikulu jaganud, vaid märkis hagisse üürilepingu summa (dtl 63). Nimetatud asjaolu kinnitab kohtule esitatud üürileping (dtl 4-5). See omakorda kinnitab, et elamiskulude suurus hagiavalduses ei ole korrektne. Kohtuistungil on hageja seaduslik esindaja elamiskulude suuruseks pidanud umbes 800 eurot, mis tuleks jagada kolmega (dtl 62). Seega lapsega seotud elamiskulud võiksid olla maksimaalselt 266,67 eurot, kui kohtuistungil antud selgitused vastavad tõele. Siiski peab kohus oluliseks korrata, et seda, millised ja kui suured elamiskulud tegelikult on, ei ole tõendatud. Hagiavalduse kohaselt on hageja transpordikulud igas kuus 200 eurot. Kohtu arvates ei ole nii suured transpordikulud käesoleval juhul tõendatud. Ka hageja seaduslik esindaja ise on kohtuistungil selgitanud, et suured transpordikulud seondusid sellega, et perekond elas linnast väljas, kuid Tallinnas elatakse linnas sees ja kasutatakse ökonoomsemat autot (dtl 63). Seega on transpordikulude suurus muutunud perekonna kolimisega Tallinnasse. Pärast kohtuistungit on hageja seaduslik esindaja transpordikulude osas täiendavalt selgitanud, et last on vajalik sõidutada lasteaeda, huviringi ja tagada muud meelelahutust (dtl 76-77). Seda, et selle võrra 4 on transpordikulud väiksemad, ei ole väidetud. Seega tuleb kohtul hinnata, kas transpordikulu muutunud elukorralduses võiks olla 200 eurot. Kohus peab esmalt oluliseks, et tsiviilasjas kogutud andmetest järelduvalt on A.-l tagatud lasteaiakoht Pärnus (mille eest vanemad ka tasuvad – dtl 80, 81, 95, 102, 114, 123, 125), kuid perekond elab püsivalt Tallinnas (mida selgitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil – dtl 63). Täiendavas seisukohas on hageja seaduslik esindaja märkinud, et lapsel on käesolevalt lasteaiakoht nii Pärnus, kui ka Tallinnas (dtl 76-77). Kohtule esitatud dokumendist järelduvalt võiks lapsel olla koht Tallinna Lindakivi Lasteaias, mille kohatasuks on 109,88 eurot kuus (aastal 2024) ja toidukulude maksumus päevas 3,05 eurot (dtl 81). Pärnu Raja Lasetaia kohatasu on ühes kuus 88 eurot ja toidukulud päevas kokku 2 eurot (nt dtl 102, 114). Samas ei ole kohtule teada, millistel põhjustel käib hageja mitmes lasteaias. Nimelt nähtub esitatud andmetest, et kostja elukoht on Soomes ja Eestis viibides on ta Saaremaal vanemate juures (seal suhtleb ka lapsega) (dtl 66). Kohtule ei ole teada, et kostjal on kokkupuude Pärnuga. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et perekond elab püsivalt Tallinnas. Kuigi perekond Pärnus ei ela, on hagejal tagatud lasteaiakoht Pärnu Raja Lasteaias, mida ta kohtule esitatud tõenditest järelduvalt enamus ajast ei kasuta. Siiski järeldub kohtule esitatud arvest nr A0924121075, et detsembris 2024 olnud hageja seitsmel päeval Pärnus lasteaias (dtl 114). Kohus leiab, et põhjendatud kuluks ei saa pidada kahe lasteaiakoha eest tasumist, olukorras, kus laps elab püsivalt Tallinnas. Ka hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil välja toonud, et lasteaiaga seotud kulud kokku koos toidurahaga on umbes 120 eurot (dtl 63) (samas hagiavalduses lasteaiakulud 150 eurot, nimetusega koolikohustus – dtl 2). Kostja on välja toonud, et lapse elukoht asub Tallinna lasteaia lähedal (dtl 90). Kohus, arvestades, et hageja elukoha ja lasteaia vahemaad, nõustub kostjaga. Hageja elab lasteaiast vähem kui 600 m kaugusel, mistõttu transpordikulud lapse lasteaeda viimise ja toomisega ei saa olla suured. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka kulutused seoses huviringiga, s.o hagiavalduses toodud kuluna tantsutrenn summas 100 eurot (dtl 2) (seeläbi ka transpordikulu huviringi jõudmiseks). Nimelt on hageja seaduslik esindaja täiendavalt selgitanud, et laps käib huviringis septembrist juunini. 2023 aastal olevat laps käinud XXX võimlemisklubis (dtl 7677). Avalike andmete järgi tegutseb nimetatud võimlemisklubi Pärnu linnas. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on hageja seaduslik esindaja tasunud viimati Võimlemisklubi XXX arve 08.05.2024 (dtl 79). Kuna perekond elab käesolevalt Tallinnas, ei ole selge, kus ja millised kulud on hagejal tekkinud huviringiga seoses. Kuigi selgituste järgi alustab hageja huviringis käimist septembris (dtl 76-77), ei olnud kohtuistungi toimumise ajaks ühte klubi treeninguteks veel välja valitud, st seadusliku esindaja selgituste kohaselt otsitakse sarnast trenni Tallinnas, tutvutakse erinevate klubidega (dtl 62). Pärast kohtuistungit on hageja teavitanud, et laps on valinud laulmise, kuid ei ole toodud, millised kulutused sellega kaasnevad. Huviringi pääsemine ei olnud seisukoha esitamise ajaks selge (dtl 77). Kohtule on esitatud kiri, mille järgi pakutakse hagejale kohta rühmas, kus õppemaks on 72 eurot kuus (dtl 113). Samas puuduvad selgitused, millise rühmaga on tegemist, kas hageja alustas seal õppimist jne. Kuigi hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt tekivad transpordikulud ka muu meelelahutuse tõttu, ei ole vastavaid tõendeid esitatud (dtl 77). Hageja seaduslik esindaja on toidukuludeks märkinud 200 eurot kuus (dtl 2), kuid kohtu hinnangul on ka nimetatud kulu ülemäärane. Siinkohal arvestab kohus, et perekond on kolmeliikmeline. Lisaks laps käib lasteaias, kus on talle tagatud söömine vähemalt kolmel korral päevas. Samuti viibib laps igal kuul osa ajast kostjaga, mistõttu sel perioodil kulutusi ei 5 teki. Kuigi hageja seaduslik esindaja on selgituste kohaselt arvestanud toidukulud arvete alusel, ei ole ta neid arvestuskäike või tõendeid kohtule esitanud (dtl 63). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud sidekulusid summas 50-100 eurot kuus (dtl 2). Kohus peab põhjendatuks kostja väiteid ja leiab samuti, et kulutused on arusaamatud, arvestades, et lapsel ei ole telefoni (dtl 32). Tervishoiu kulud igas kuus on 20 eurot (dtl 2). Hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et lapsel on südameklapi rike, mille tõttu tuleb arsti vastuvõtul käia iga poole aasta tagant ja visiiditasu on 50 eurot (dtl 63). Kuigi hageja seadusliku esindaja selgitustest järeldub, et käiakse ka tasulise arsti juures, on kostja selgitanud, et selle eest on kostja tasunud (dtl 90-91). Lisaks ei järeldu, et laps vajaks iga poole aasta tagant tasulise kardioloogi juures käimist. Ka hageja seaduslik esindaja on selgitanud, et Pärnu Haigla jälgib lapse seisundit kõige sagedamini (dtl 63). Isegi, kui laps peaks käima iga poole aasta tagant tasulise arsti vastuvõtul, oleksid selle kulud aastas 100 eurot (arvestades, et üks visiit maksab 50 eurot). Hageja seadusliku esindaja väitel on lapse kulud tervishoiule aastas 240 eurot, mis on ilmselgelt ülemäärane kulu, arvestades lapse tervislikku seisundit, mida hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kirjeldas (dtl 63). Kohus nõustub kostja vastuväidetega ka hügieenitarvete kuludele summas 20 eurot (dtl 2) ja leiab samuti, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, milliseid hügieenitarbeid laps igakuiselt vajab, et püsiv kulu on 20 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulutab hageja seaduslik esindaja lapse riietele ja jalanõudele igakuiselt 100 eurot (dtl 2). Kohus nõustub kostja seisukohaga ja leiab samuti, et igakuiselt on riiete kuluv summa ülemäärane. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud tõendeid ja selgitusi, miks riietele kuluv summa just 100 eurot peaks olema. Õige on ka kostja väide, et kostja on ostnud hageja jaoks riideid, nt aprillis 2024 tellinud kombe ja tasunud selle eest (dtl 96-97). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et hageja vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimummääras (s.o

§ 101) elatis võimaldaks katta.

9. Kohus leiab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab käesoleval juhul hageja ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab katta lapse heaolu tagavad vajadused (sh elamiskulud, toit, tervishoid, lasteaiatasu, huviringid jne). Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul tõendid, mis toodud seisukoha ümber lükkaks. Miinimummääras elatise väljamõistmise korral lapse vajadusi eraldi tõendama ei pea (sh RKTKo 2-15-15909, p 12).

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot. 6

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtule esitatud asjaoludest järelduvalt viibib hageja keskmiselt ühes kuus kostjaga 4-8 päeva (dtl 31, 61-69, 93, 100). Samas pooltel ei ole kokku lepitud lapsega suhtlemise korda. Menetluses avaldatust järeldub, et pigem on pooltel vaidlus lapsega suhtlemise osas. Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil selgitanud, et soovis kohtule ka suhtlemiskorda puudutavas küsimuses avaldust esitada (sh kohtuistungi protokoll, dtl 61-69, kirjalik seisukoht – dtl 76). Kostja on seisukohas välja toonud, et tal ei ole võimaldatud lapsega suhtlemist (dtl 93). Kohtule teadaolevalt ei ole suhtlemiskorra osas kohtule käesoleva ajani avaldatust esitatud. Eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks ka

§ 101lg 6 alusel.

Seda põhjusel, et isa ja lapsega suhtlemine ei ole reguleeritud kohtulahendiga ja vanemad vaidlevad suhtlemise pikkuse üle (RKTKo 2-19-19160, p 14.7). 10. Kohus selgitab, et üksnes

§-s 102 sätestatud alusel on võimalik alaealisele lapsele elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Käesoleval juhul nimetatud asjaoludele tuginetud ei ole. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et kuigi hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud dokumente enda sissetulekute ja osalise töövõime kohta, nagu kohus nõudis, ei ole alust selle tõttu elatist vähendada või suurendada. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei annaks alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 13). Lisaks on hageja seaduslik esindaja avaldanud kohtuistungil, et tal on osaline töövõime, kuid selgitanud, et sellele vaatamata asub ta tööle. Samuti on hageja seaduslik esindaja selgitanud, et tal on üks alaealine laps veel, kes ei ela temaga, vaid tema vanematega (dtl 61-69). Sealjuures ei ole hageja seaduslik esindaja tuginenud sellele, et tema panused lapse ülalpidamisele ei saa olla võrdväärsed teise vanemaga. Seda kinnitab ka kirjalikus seisukohas märgitu, et hageja kulud saaksid võrdselt mõlema vanemaga saavad kaetud (dtl 76). Seega ei ole käesoleval juhul põhjust arvata, et vanemate panused hageja ülalpidamisel ei saa olla võrdsed (

§ 116lg 1).

1. Eeltoodust tulenevalt tuleb esitatud hagi osaliselt rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates 10.06.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o XXX) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 12.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuigi hageja on hagis taotlenud, et elatis kantaks üle

1. kuupäevaks, ei ole ta esitanud vastuväiteid kostja ettepanekule, et elatise maksmine toimuks iga kuu
2. kuupäeval. Seega kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb elatis tasuda iga kuu
3. kuupäevaks hageja ema arvelduskontole nr XXX, märkides makse selgitusse „A. elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatise makseid tuleb otsuse täitmisel arvestada. Näiteks on kohtule esitatud konto väljavõte, mille järgi on kostja tasunud 15.05.2024 249 7 eurot, 17.06.2024 249 eurot, 25.06.2024 25 eurot, 26.08.2024 101,37 eurot, 02.09.2024 249 eurot, 15.10.2024 50 eurot (dtl 78, 94), 22.10.2024 5 eurot, 08.11.2024 238,38 eurot ja 17.12.2024 200 eurot (dtl 115) ning 17.01.2025 100 eurot (dtl 117). Kuna kostja on osaliselt oma kohustusi täitnud, on oluline elatise tasumist arvestada. Samuti tuleb arvestada hagejale elatisabina tasutud summasid. Hageja seadusliku esindaja konto väljavõtte kohaselt on Sotsiaalkindlustusamet tasunud elatisabi 07.06.2024 (dtl 24). Samas käesolevas menetluses kohus hagi tagamise määrust teinud ei ole. Juhul, kui hageja seaduslik esindaja on saanud elatisabi käesoleva menetlusega seoses, tuleb neid summasid elatise tasumisena arvesse võtta.
4. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks siis, kui oluliselt muutuvad lapse vajadused või vanema varaline seisund (TsMS § 459 lg 1). Menetluskulud
5. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 8