lg 1,
lg kohtusse 2 p 2, 3,
lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Eelistung ja kohtu alla andmine 06.12.2023 Ringkonnaprokurör Evelin Merilaine Kannatanud N.Y, J.M – ei esitanud tsiviilhagi Süüdistatava kaitsja Süüdistatav Kaire Hänilene – vandeadvokaat, riigi õigusabi korras AIVAR NÕGEL isikukood 37509155712, XXX kodanik kindla elukohata, menetluse kestel on viibinud XXX XXX (J.T juures), XXX (enda laste ja endise xxxxxxxxxxx ning laste ema elukohas) endise xxxxxxxxxxx J.M kinnitusel Aivar Nõgel tema juures XXX ei ela, kuid käib sinna laste juurde (III, 160), Aivar Nõgel elab sõbra J.T juures XXX (III, 160) emakeel eesti keel, põhiharidus, töökoht puudub, vallaline x last endise xxxxxxxxxxx J.M-iga kriminaalkorras karistatud 19.12.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-18-10256
lg 2 p 1, 2 järgi 3-aastase vangistusega, millest kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, mida kandis 03.09.2018 - 03.01.2019, ülejäänud karistus 2 aastat 8 kuud vangistust jäi tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega, 19.12.2018 18.12.2021 katseaeg 05.07.05.2023 käesolevas kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita kriminaalasjas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aivar Nõgel
Süüdi tunnistada Aivar Nõgel
Süüdi tunnistada Aivar Nõgel
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, vähendada 2 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja karistuseks jääb 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Aivar Nõgeli eelvangistuses 05.-07.05.2023.a viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel, seoses katseajal 06.08.2021.a kuriteo toimepanemisega, suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar Nõgelile Tartu Maakohtu 19.12.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Aivar Nõgelile kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise algust Aivar Nõgeli vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Aivar Nõgelilt riigituludesse menetluskuluna kokku 2538.84 € (kaks tuhat viissada kolmkümmend kaheksa eurot kaheksakümmend neli senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 276.96€ riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; II, 119122, 128-130) 1031.88 € riigi õigusabi kulu kohtumenetluses (KrMS § 175 lg 1 p 4; III, 97-100, 164165) 1230€ sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2) Menetluskulu 2538.84€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99924700020558 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 SWEDBANK EE522200221013264447 LUMINOR BANK EE401700017002872300 LHV PANK EE957700771001523585 2 Selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-23-6585, menetluskulu 17.07.2024.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada töökohata ja kindla sissetulekuta ning 4 lapse ülalpidamise kohustusega Aivar Nõgelil menetluskulu 2538.84€ tasuda ositi – pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda 12 kuu kestel iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 211 eurot 57 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2, KrMS § 412 lg 3 koostoimes KrMS § 180 lg 3,
lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu jooksul tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatava Aivar Nõgeli kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene 17.07.2024.a taotluse (III, 164-165) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid (asukoht Tartus Paju tn 2) kasuks 665.88 eurot (sellest käibemaks on 120.08€) vandeadvokaat Kaire Hänilene süüdistatava Aivar Nõgeli kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldmenetluses ja sellele järgnenud lühimenetluses osutatud õigusabi eest. ASITÕENDID KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde toimikusse kõik heli- ja videosalvestised: XXXa avaliku ruumi turvakaamera 20.02.2023 videosalvestis ühel DVD-R plaadil (I, 23) 10.05.2023.a kannatanu J.M ülekuulamisprotokolli lisaks olev videofail ühel DVD-R plaadil (II, 11a) 05.05.2023.a Häirekeskuse lühinumbrile 112 J.M tehtud telefonikõne helisalvestis ühel CD-R plaadil (II, 14a) 05.05.2023.a patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestised ühel DVD-R plaadil (II, 20a) 25.04.2023.a Häirekeskuse lühinumbrile 112 tehtud telefonikõne helisalvestis ühel CD-R plaadil (II, 50a) KOHTUOTSUSE EDASTAMINE Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatava kaitsjale ning kannatanutele N.Y-le ja J.M-ile. Süüdistatavale edastada kohtuotsus koos makseinfoga. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: vanglale 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse Aivar Nõgeli suhtes kohaldamiseks pädevale riigiasutusele menetluskulu käsitlevas osas TEAVITUSED Kannatanu J.M soovib: saada teavet Aivar Nõgeli vahistamise ja tema vahi alt vabastamise kohta saada teavitust Aivar Nõgeli ennetähtaegse vabastamise ning kinnipidamisasutusest põgenemise kohta Kannatanu N.Y kohta ei ole kriminaalasja toimikus andmeid selle kohta, et tema sooviks saada eeltoodud teavitusi. EDASIKAEBAMISE KORD 3 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 01. augustiks 2024.a kella 16-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. PÕHIOSA SÜÜDISTUSAKT 10.11.2023.a saabus Lõuna Ringkonnaprokuratuurist Tartu Maakohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi nr 23261050204 Aivar Nõgel süüdistuses karistusseadustiku (
) § 120 lg 1,
lg 2 p 2, 3,
Kohtumenetluses sai kriminaalasja numbriks 1-23-6585 ja see määrati kohtunik Heli Sillaotsa menetlusse. Süüdistusakti punktis 3 kajastatu kohaselt ei ole kannatanud tsiviilhagi esitanud (III, 2). Süüdistusaktis kajastatud süüdistused (III, 8-9) on alljärgnevad. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 06.08.2021 hommikul, viibides oma elukohas XXX XXX asuva elumaja teise korruse magamistoas, kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxx J.M suhtes, mille käigus lõi J.M-ile korduvalt rusikaga näkku, pigistas käega J.M suupiirkonnast ja tiris juustest. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile valu ja tervisekahjustuse - turse ja hematoomi paremal pool kulmupiirkonnas. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 2022. aasta jaanuarikuus täpselt tuvastamata kuupäeval õhtusel ajal, viibides oma elukohas XXXas XXX asuva elumaja teise korruse magamistoas, kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M suhtes, mille käigus lõi J.M rusikaga vastu rindkeret ja seejärel jalaga vastu puusa. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile valu ja tervisekahjustuse - hematoomi vasakul roiete piirkonnas. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 20.02.2023 kella 13.30 paiku XXXas Jaama pst 2b asuva Maxima XX parklas kasutas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y´i suhtes, mille käigus üritas jõuga tõmmata xxxxxxxxxxxle J.M-ile kuuluvast sõiduautost Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga XXX välja J.M xxx a N.Y-d ning selle ebaõnnestumisel lõi N.Y-d kahel korral lahtise käega vastu vasakut põske. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega N.Y-le valu ja tervisekahjustuse – 4 pea muude osade pindmise vigastuse (marrastuse põse alaosas vasakul, punetuse põsel ja verejooksu huulest). Sellega pani Aivar Nõgel toime
lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 25.04.2023 kella 15.47 ajal ähvardas tahtlikult telefoni teel XXXas XXX viibinud xxx xxxxxxx J.M tervisekahjustuse tekitamisega, lubades J.M-il kaela ära murda. J.M tunnetas Aivar Nõgeli tegevuse tõttu ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Aivar Nõgel oli ärritunud, ta on ettearvamatu käitumisega ja on varasemalt korduvalt vägivaldselt käitunud. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 05.05.2023 kella 11.45 paiku, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet amfetamiini ja sisenenud labidaga ilma nõusolekuta xxxxx xxxxxxxxxxx J.M elukohta XXXas XXX, ähvardas tahtlikult J.M tapmisega ja viibutas selle käigus metallist otsaga labidat J.M suunas. J.M tunnetas Aivar Nõgeli tegevuse tõttu ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Aivar Nõgel oli ärritunud, ettearvamatu käitumisega ja hoidis käes löögivalmis metallist otsaga labidat ning oli ka varasemalt J.M ähvardanud ja korduvalt vägivaldselt käitunud. Aivar Nõgel põhjustas oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega J.M-ile hirmutunnet ja kahjustas tema vaimset heaolu. Aivar Nõgel lõpetas ähvardamise, kui sekkus nende X-aastane xxxxxx C.K.R ja palus tal lõpetada. Sellega pani Aivar Nõgel toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Aivar Nõgelit süüdistatakse selles, et tema 05.05.2023 kella 11.45 paiku tungis tahtlikult terrassi juures oleva välisukse avamise teel J.M tahte vastaselt ebaseaduslikult J.M elukohta XXX XXX. Sellega pani Aivar Nõgel toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. KAITSEAKT Kaitseakti (III, 33-34) kohaselt ei tunnista Aivar Nõgel ennast temale esitatud süüdistuses süüdi. Aivar Nõgel eitab J.M ja N.Y löömist. Samuti ei tunnista Aivar Nõgel J.M ähvardamist 05.05.2023. 25.04.2023 süüdistuse episoodi osas on Aivar Nõgel seisukohal, et ta võis kasutada ähvardava sisuga sõnu, kuid ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt ja tema arvates ei olnud kannatanul põhjust karta ähvarduse täideviimist. Kaitsja leiab, et 25.05.2023 vormistatud vaatlusprotokoll (2 kd lk 16-21) on lubamatu tõend, kuna sisaldab isikute ütlusi, sh sellise isiku ütlusi, keda ei ole kohtueelsel uurimisel üle kuulatud ning kelle ütlused ei ole ka süüdistusakti kohaselt süüdistust kinnitavaks tõendiks. Kaitsja ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ja ei taotle täiendavate tunnistajate kohtusse kutsumist. Aivar Nõgeli elukoht on XXXas. Tal ei ole hetkel töökohta, mistõttu on Aivar Nõgelil keeruline käia kohtuistungitel xxxx Tartusse. Ta arvas, et eelistungile saab ta Tartu kohtumajja tulla, kuid järgmistel kohtuistungitel palub ta võimaluse korral osaleda tehnilise lahenduse abil Valga kohtumajast. (III, 33-34) 5 EELISTUNG Eelistung toimus 06.12.2023.a ja sellest võtsid osa süüdistatav Aivar Nõgel, kaitsja Kaire Hänilene riigi õigusabi osutamise korras ja prokurör Evelin Merilaine (III, 35-38: eelistungi protokoll). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale menetlusliike ja süüdistatav Aivar Nõgel jäi seisukohale, et jääb üldmenetlus (III, 36). Eelistungil avaldas süüdistatav Aivar Nõgel, et elab õe juures XXX. Tel nr süüdistusaktis ja e-post on seal õiged. Isikuandmeid süüdistusaktis millegagi täiendada ei soovi. Süüdi ennast ei tunnista. (III, 36). Eelistungil kooskõlastati, et esimene kohtuistungi päev on v, et seal elavad isikud üle kuulata ja teine istungipäev on Tartus, kus toimub kohtuvaidlus ja süüdistatav saab soovi korral osaleda kaugülekuulamisega. Süüdistatav avaldas, et tuleb teisel kohtuistungi päeval Tartusse kohtuistungile kohale. KOHTU ALLA ANDMINE 06.12.2023.a määrusega andis kohus Aivar Nõgeli kriminaalasjas nr 1-23-6585
lg 1,
lg 2 p 2, 3,
Eelistungil taotlusi ei esitatud. Üldmenetluse kohtuistungi ajaks jäi:
lg 2 p 2,3 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega
lg 1 järgi 9 kuu vangistusega
lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega
MS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, taotles prokurör karistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra, ja karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust, millest
mai 2023 viibitud 3 päeva. Karistusest jätta kanda 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel taotles prokurör suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar Nõgelile Tartu Maakohtu 19.12.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kaitsja oli kohtuvaidluses seisukohal, et süüdistused tema kaitsealuse vastu on alusetud, kuna need on tõendamata. Kaitsja taotles Aivar Nõgeli suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Juhul kui kohus aga peaks tegema süüdimõistva kohtuotsuse, siis taotles kaitsja Aivar Nõgelile prokuröri taotletust kergemat karistust. Kaitsja taotles kaitseaja sisse jääva 06.08.2021.a teo eest rahalist karistust ning katseajast väljapoole jäävate tegude eest kohaldada tingimisi vangistust katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega. Menetluskulude osas taotles kaitsja kohaldada ositi tasumist. Kannatanud kohtuvaidluses ei osalenud, kuna nad kohtuistungile ei ilmunud. Süüdistatav jäi viimases sõnas seisukohale, et ta on kõik õigesti teinud, etteheited talle on alusetud ning kannatanute ja tunnistaja ütlustest pole põhjendatud lähtuda, asjas puuduvad süüdistust kinnitavad tõendid, s.h puuduvad kannatanute ja tunnistaja ütlusi kinnitavad tõendid. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul on asjas olemas küllaldased ja veenvad tõendid, mis kinnitavad Aivar Nõgelile esitatud süüdistuste põhjendatust. Kriminaalasjas puuduvad süüdistatava käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kohus teeb süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanuteks süüdistatava xxx xxxxxxxx ja tema nelja xxxxxxxxx xxxxxxxxx J.M ning süüdistatava endise xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y. 10 Süüdistuste sisust nähtub, et need paigutuvad nn koduvägivalla juhtumite alla. Üldteada olevalt on just koduvägivallaga seonduvad juhtumid ühed kõige enam kõrvaliste pilkude eest varjatud kuriteod. Sageli esimesed koduvägivalla juhtumid politseisse ja sealt edasi kohtusse ei jõuagi, sest kannatanu vaikib need kodurahu huvides maha ja üritab kooselu kõigele vaatamata teise poolega jätkata. Käesolev kriminaalasi ei ole sellest erand. Ka see kriminaalasi jõudis politsei menetlusse alles pärast varasemate juhtumite toimumist, kui kannatanuks osutus Aivar Nõgeli xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y , kes kuriteosündmusest politseile kohe teada andis ja politsei asus aktiivselt tegutsema, mille käigus muuhulgas J.M tunnistajana ülekuulamisel selgus, et Aivar Nõgel on olnud varasemalt vägivaldne ka enda xxxxxxxxxxx J.M suhtes. Sellele vaatamata, et politsei asus 20.02.2023.a juhtumit, milles kannatanuks on N.Y, koheselt aktiivselt menetlema ja Aivar Nõgel kuulati 06.03.2023.a kahtlustatavana üle, järgnesid Aivar Nõgeli poolt tema xxxxx xxxxxxxxxxx J.M suhtes uued kuriteod 25.04.2023.a ja 05.05.2023.a. Üldteada olevalt on ka koduvägivalla juhtumid need, millised on ühed kõige raskemini tõendatavad. Sageli on tegemist sõna sõna vastu juhtumitega ning tõendeid koduvägivalla põhjustaja vastu napib. Käesolevas kriminaalasjas on aga lisaks kannatanute ütlustele teisigi tõendeid, mistõttu tõendeid kogumis hinnates pole kohtul alust kahelda kannatanute ütluste tõele vastavuses. Seetõttu osas, millises Aivar Nõgeli kahtlustatavana antud ütlused satuvad vastuollu kannatanute ütlustega ja nendega kooskõlas olevate teiste tõenditega, kohus Aivar Nõgeli ütlustest ei lähtu ja jätab need kui ebausaldusväärsed kõrvale ning rajab kohtuotsuse kannatanute ütlustele ja nendega kooskõlas olevale tõendite kogumile. 06.08.2021 XXXXXXXXXXX J.M KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised, kuid neil on kokku x ühist last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus oleval isikul õigus keelduda ütluste andmisest. Käesolevas kriminaalasjas andis J.M esmakordselt ütlused 21.02.2023.a, kui ta andis ütlused tunnistajana kuriteoasjas, milles 20.02.2023.a sündmuse osas on kannatanuks tema xxxx N.Y. 21.02.2023.a tunnistaja J.M ütluste (I, 15-17) algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest, keelduda ütluste andmisest talle lähedase kahtlustatava Aivar Nõgeli vastu, kuid kuna tema elukaaslane Aivar Nõgel on sooritanud kuriteo tema xxx N.Y suhtes, siis annab vabatahtlikult ütlused (I, 16). Nendest 21.02.2023.a J.M antud ütlustest (I, 15-17) nähtub, et Aivar Nõgel on ka tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne, on mitmel korral kutsunud kohale patrulli. Politsei on teda küsitlenud. Need vahejuhtumid on lõppenud sellega, et Aivar Nõgel on mingi aeg kodust välja kolinud. Hiljem on ta aga lubanud Aivari tagasi xxxxx juurde, kuna Aivar lubas käituda paremini. Pärast tema ja Aivari vahelisi tülisid on tema poole pöördunud ohvriabi ja pakkunud abi. Pärast eilset 20.02.2023.a juhtumit xxxxx N.Y-ga pöördus ise ohvriabi poole. Praegu elavad Aivariga lahus. Ei tea, kus Aivar praegu elab. Aivar on helistanud ja soovinud ära leppida. J.M 21.02.2023.a antud ütlustega (I, 15-17) selle kohta, et Aivar Nõgel on ka tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne, mistõttu ta on mitmel korral kutsunud kohale patrulli ja politsei on teda küsitlenud, on kooskõlas lähisuhtevägivalla infolehtedelt (II, 25-34) nähtuv: 11 16.08.2018 kell 16:15:17 teate saabumise aeg, sündmuskoht XXXas XXX , peretüli xxxxx juuresolekul, ohver J.M ja vägivallatseja Aivar Nõgel, lähisuhtevägivalla teate sisu: lapse isa hakkas last sikutama ja tõmbas naist, mees tõmbas last autost välja ja oli lapse xxxxxxn vägivaldne; tunnistajaks J.M, kes on J.M õde; politsei sündmuskohale saabudes istus J.M koos lastega (x-aastane ja x-kuune) sõidukis ja Aivar seisis auto kõrval ja karjus. Sõimlemine ja süüdistamine oli vastastikune. Auto juures seisis ka J.M-i xxx H, kes nuttis. Tüli oli alguse saanud asjaolust, et J.M plaanis koos lastega minna Tartusse. Aivari asemel võttis ta kaasa oma xx H. See ei meeldinud Aivarile sugugi. Laste isana soovis ka tema osaleda väljasõidul. J.M-i arvates Aivar ärritub kergesti ja ei osale laste kasvatamises. J.M soovib, et Aivar nende juurest ära koliks. Osapooled rahustatud. J.M koos laste ja õega sõitsid Tartusse. Aivar jäi koju. Kõik osapooled kained. (II, 25-26) 05.04.2022 kell 18:23 teate saabumise aeg, sündmuskoht XXX XXX , peretüli laste juuresolekul, peres x last, kannatanu J.M ja vägivallatseja Aivar Nõgel; korduv füüsiline vägivald; käest kinni võtmine, tundis valu; kannatanu jäi koju ja võttis ühendust ohvriabi kriisitelefoniga; vägivallatseja lahkus ise; tüli oli alguse saanud sellest, et J.M oli Aivari käest küsinud, et kus palk on, kuna J.M on viimased 2 kuud ise maksnud oma palgast ja lasterahadest arveid. Selle peale Aivar ägestus ja oli siis J.M-i vasakust käest kinni võtnud. J.M-i sõnul oli neil peres ka varasemalt olnud nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. (II, 27-28) 10.02.2023 kell 16:48 toimumise aeg, sündmuskoht XXXas XXX, peres x last, psüühiline väärkohtlemine, teatajaks kannatanu J.M, kannatanul tervisekahjustus puudub ja ta jäi sündmuskohale, kannatanu võttis ühendust ohvriabi kriisitelefoniga; vägivallatseja Aivar Nõgel, kellele kohaldati kirjalikult viibimiskeeldu, seotud isikuteks alaealist last: xx.xx.xxx sündinud E.M.N, xx.xx.xxxx sündinud A.A.N, xx.xx.xxxx sündinud J.T.N, xx.xx.xxxx sündinud R.E.N; laste ema J.M palus abi, sest laste isa tuli ukse taha ja tahtis ukse akent kiviga puruks lüüa, mees agressiivselt meelestatud ja politsei poolt kehtestati 12-tunnine viibimiskeeld antud aadressile. Naine oli väga hirmul. Lapsed viibisid juhtumi juures. Vägivaldses perekonnas üleskasvamine võib ohustada lapse vaimset, füüsilist ja sotsiaalset arengut. Kasutati vormikaamerat. Vajalik kohe uus kontroll, kuna J.M kardab Aivarit. J.M väitis, et Aivar on koeraluugist sisse roninud ning tahtis majja siseneda, lõhkus auto garaaži. Varasemalt on ka olnud füüsilist vägivalda. Hetkel on see piirdunud vaimse vägivallaga. Kannatanu sõnutsi ei ole nende kooselu sujunud. J.M ütles, et elukaaslane olevat pidevalt näägutanud ta kallal alatooniga, et tema (Aivar) käib tööl ja naine istub kodus niisama. Peres neil x alaealist last, noorim x kuu vanune. Kannatanu ise olnud ühenduses ohvriabi töötajatega, kes soovitasid tal mehe asjad mehe õe juurde viia ning saata sõnumi, et teda ei ole oodatud sinna ning isikut mitte sisse lasta. Isiku suhtes kasutatud lähenemiskeeldu kell 17:20 – 05:
lg
lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Mitmel korral rusikaga teisele inimesele näkku löömine ja käega teise inimese suupiirkonnast pigistamine ning teise inimese juustest tirimine on tahtlik tegevus. Üldteada olevalt põhjustavad need kannatanule valu ja tervisekahjustused. Igapäevase elukogemuse pinnalt olid need üldteada asjaolud Aivar Nõgelile teada. Käesoleval juhul on kannatanu kinnitanud nii valu kui ka tervisekahjustuste esinemist. Turse ja suurem hematoom kannatanul paremal pool kulmu piirkonnas on fikseeritud kannatanust 06.08.2021.a õhtul tehtud fotodega. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 14 Asjaolu, et Aivar Nõgel väidetavalt ei mäleta juhtunut, ei välista tema käitumise õigusvastasust olukorras, kus asjas on mitmeid tõendeid Aivar Nõgelile omasele vägivaldsele käitumisele ning kannatanu jäädvustas tal esinenud vigastused fotografeerimise teel. Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena
lg 2 p 2 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes).
mõttes on kehalise väärkohtlemise koosseis täidetud, kui teisele inimesele põhjustati kehalise väärkohtlemisega valu või tervisekahjustus või kui põhjustati need mõlemad – nii valu kui ka tervisekahjustus. Käesoleval juhul esinesidki mõlemad, s.o nii valu kui ka tervisekahjustus. 2022 JAANUARIS XXXXXXXXXXX J.M KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE Kannatanu J.M 10.05.2023.a antud ütlustega (II, 9-11) on tõendatud, et Aivar Nõgel tarvitas J.M suhtes füüsilist vägivalda ka 2022. aasta jaanuarikuus õhtusel ajal, umbes 1,5 kuud pärast xxxxxx xxxxxx A J.M surma (II, 10). Rahvastikuregistri andmetel on N.Y-l x last, nende hulgas J.M ja A J.M. Lastest A J.M on surnud (III, 19-21). Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et sündmus toimus XXXas XXX asuva elumaja teisel korrusel magamistoas ja konflikt algas sellega, et Aivar hakkas solvama tema sugulasi. J.M ütluste kohaselt astus ta sugulaste kaitseks välja ja ütles Aivarile vastu. (II, 10). Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et tüli käigus mingi hetk lõi Aivar talle rusikaga ühel korral vasaku külje pihta roiete piirkonda ning kohe lõi enda jalaga ühe hoobi talle parema külje puusa pihta (II, 10-11). Selle jalahoobi ajal seisis püsti ja oli küljega Aivari poole. Siis oli juba päris valus, hoidis oma külge kinni ja istus voodi peale. J.M ütluste kohaselt mäletab ta seda, et ta ei nutnud, aga krigistas hambaid, sest valus oli. Vasaku külje peal roiete piirkonnas oli hiljem sinikas. Sellest vigastusest fotosid ei ole ja kellelegi sellest juhtumist kohe ka ei rääkinud. Sündmuse ajal olid lapse all korrusel ja seda pealt ei näinud. Aivar Nõgel ennast kohtus J.M suhtes 2022.a jaanuarikuus kehalise väärkohtlemise toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Samal seisukohal oli Aivar Nõgel ka kohtueelsel uurimisel. 23.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ülekuulamise protokollist (II, 46-49) nähtub, et Aivar Nõgeli hinnangul ei ole 2022.a tegu olnud (II, 47). 2022.a juhtum ei meenu üldse (II, 48). Hinnates seda sõna sõna vastu olukorda teiste tõendite foonil, pole kohtul küllaldaselt põhjendatud alust kannatanu J.M ütluste tõele vastavuses kahelda. Aivar Nõgeli kalduvus vägivallatsemisele nähtub nii eelnevalt juba käsitletud lähisuhtevägivalla infolehtedelt (II, 25-34) ja tunnistaja E.C ütlustest (II, 35-37) kui ka teistest Aivar Nõgelile käesolevas kriminaalasjas ette heidetud kuritegudest - J.M xxx N.Y suhtes toime pandud vägivallakuriteost (
) ning 25.04.2023.a ja 05.05.2023.a J.M ähvardamisest tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega (
) ning 05.05.2023.a eluruumi omavolilisest sisse tungimisest (
Taolises olukorras rajab kohus kohtuotsuse kannatanu J.M ütlustele ja jätab Aivar Nõgeli ebausaldusväärsed ütlused kõrvale. 15 J.M kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (
lg
lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Rusikaga teisele inimesele vastu rindkeret ja seejärel kohe jalaga teisele inimesel vastu puusa löömine on tahtlik tegevus. Üldteada olevalt põhjustavad taolised löögid kannatanule valu ja tervisekahjustused. Igapäevase elukogemuse pinnalt olid need üldteada asjaolud Aivar Nõgelile teada. Käesoleval juhul on kannatanu kinnitanud nii valu kui ka tervisekahjustuste esinemist - hematoomi vasakul roiete piirkonnas. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Aivar Nõgel väidetavalt ei mäleta juhtunut, ei välista tema käitumise õigusvastasust olukorras, kus kannatanu on andnud sündmuse osas üksikasjalikke ütlusi. Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena
lg 2 p 2, 3 järgi, mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes) ja korduvalt (esimene tegu oli 06.08.2021).
mõttes on kehalise väärkohtlemise koosseis täidetud, kui teisele inimesele põhjustati kehalise väärkohtlemisega valu või tervisekahjustus või kui põhjustati need mõlemad – nii valu kui ka tervisekahjustus. Käesoleval juhul esinesidki mõlemad, s.o nii valu kui ka tervisekahjustus. 20.02.2023 XXXXXXXXXXX EMA N.Y´I KEHALINE VÄÄRKOHTLEMINE Rahvastikuregistrist nähtub, et N.Y üheks lapseks on J.M (III, 19-21). Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised, kuid neil on kokku x ühist last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on tunnistajal ja kannatanul õigus keelduda ütluste andmisest kahtlustatavaga püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast püsiva kooselu lõppemist. Kannatanu N.Y ütluste algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest, keelduda ütluste andmisest enda lähedaste vastu, kuid kuna xxxx xxxxxxx Aivar Nõgel oli tema suhtes vägivaldne, siis on tema vaba soov ja tahe ütlusi anda (I, 3). 20.02.2023.a kannatanu N.Y antud ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et 20.02.2023 pärast kella 13 kasutas Aivar Nõgel XXXas Jaama pst 2b asuva kaupluseketi Maxima XX parklas tahtlikult füüsilist vägivalda xxxxxxxxxxx J.M xxx N.Y´i suhtes. Aivar Nõgel üritas jõuga tõmmata sõiduautost välja J.M xxx N.Y ning selle ebaõnnestumisel lõi N.Y-le kahel korral lahtise käega vastu vasakut põske. Kannatanu N.Y ütlustega on tõendatud, et ta tundis saadud löökidest füüsilist valu ning Aivar Nõgeli käitumine ehmatas teda. Kannatanu N.Y ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgeli käitumist nägid pealt tema tütar J.M ja lapselaps E, kes sellest ehmus ja hakkas nutma. Otsustasid koos tütrega J.M-iga koheselt sõita politseisse. 16 20.02.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et N.Y oli 20.02.2023.a kella 14:15 ajal kontrollile allutatuna täiesti kaine (I, 5). Ka Aivar Nõgel oli 20.02.2023.a kaine. 20.02.2023.a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et Aivar Nõgel oli 20.02.2023.a kella 15:52 ajal kontrollile allutatuna täiesti kaine (I, 24). Rahvastikuregistrist nähtub, et J.M-il ja Aivar Nõgelil on x last, kõik alaealised, nende hulgas ka tütar E.M.N sündinud xx.xx.xxxxx (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). Sündmuse ajal oli E.M.N x-aastane. Kannatanu N.Y ütlustega (I, 1-4) on kooskõlas tunnistaja J.M ütlused (I, 15-17). Tunnistaja J.M ütluste algusosast nähtub, et ta on teadlik õigusest, keelduda ütluste andmisest talle lähedase kahtlustatava Aivar Nõgeli vastu, kuid kuna xxx xxxxxxxxx Aivar Nõgel on sooritanud kuriteo tema xxx N.Y suhtes, siis annab vabatahtlikult ütlused (I, 16). 21.02.2023.a tunnistaja J.M antud ütlustega (I, 15-17) on tõendatud, et ta nägi, kuidas 20.02.2023.a pärast xxxxx E koolipäeva lõppu Aivar Nõgel kaupluseketi Maxima parklas lõi temaga samas sõiduautos istuvale N.Y-le, kes on tema xxx, kätega rohkem kui üks kord kätega näkku, mispeale ema karjatas. Lisaks nägi, kuidas Aivar Nõgel üritas xxx N.Y´i autost välja tõmmata, mis tal aga ei õnnestunud. J.M ütluste kohaselt oli ta ise sellel ajal talle kuuluva musta värvi sõiduauto Chrysler Grand Voyager roolis ja palus Aivaril lõpetada. Seda sündmust nägi pealt parklas viibinud vanem meesterahvas, kes lubas politsei kutsuda. Selle peale Aivar Nõgel taltus ja ütles Ele, et istugu autosse ja pärast seda üritas ka ise autosse istuda, mis tal aga ei õnnestunud, kuna sulgesid seestpoolt autouksed. J.M ütluste kohaselt sõitsid nad sealt otse politseisse. J.M ütlustega on tõendatud, et tema xxx N.Y oli juhtunust šokis ja tema huulest tuli verd, mida xxx pühkis. Samal ajal rahustas xxx E., kes nuttis. J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel on ka tema suhtes varasemalt olnud vägivaldne, on mitmel korral kutsunud kohale patrulli. Politsei on teda küsitlenud. Need vahejuhtumid on lõppenud sellega, et Aivar Nõgel on mingi aeg kodust välja kolinud. Hiljem aga on lubanud Aivari tagasi pere juurde, kuna Aivar lubas käituda paremini. Pärast tema ja Aivari vahelisi tülisid on tema poole pöördunud ohvriabi ja pakkunud abi. Pärast eilset juhtumit pöördus ise ohvriabi poole. Praegu elavad Aivariga lahus. Ei tea, kus Aivar praegu elab. Aivar on helistanud ja soovinud ära leppida. Kannatanu N.Y ütlustega ja tunnistaja J.M ütlustega on kooskõlas Valga Haiglast väljastatud informatsioon N.Y-l esinevate vigastuste kohta (I, 10-14). 20.02.2023.a andis kannatanu N.Y nõusoleku, et tervishoiuasutus annaks kohtueelsele menetlejale informatsiooni tema tervisliku seisundi kohta ulatuses, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks (I, 7). 27.03.2023.a Valga Haigla vastuskirjaga (I, 10-14, 8-9) kohtueelsele menetlejale ja sellele lisatud epikriisiga patsient N.Y´i kohta on tõendatud, et N.Y pöördus 20.02.2023.a Valga Haiglasse, kus tal tuvastati pea muude osade pindmine vigastus – vasakul näopoolel kriimustused, huul katki, vasakpoolne kõrv valus, lokaalselt põse alaosas vasakul pindmine marrastus 0,8 mm, põsel vähene punetus. Epikriisi juurde kuuluvatel fotodelt nähtub huultel vasakul pool verist määrdumist ja veri hakanud hüübima, vasakul põsel vähene punetus ja marrastus. 17 Epikriisiga patsient N.Y´i kohta (I, 11-14) on tõendatud, et N.Y pöördus 20.02.2023.a Valga Haiglasse ise kell 16:18, kuna politsei poolt oli soovitatud tulla vigastusi fikseerima (I, 11). Kahtlustatav Aivar Nõgel andis kohtueelses menetluses ütlused 06.03.2023.a (I, 25-27). Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütluste (I, 25-27) kohaselt oli ta 20.02.2023.a koos XXXX E.M. Nga , xxxxxxxxxxx J.M-iga ja tema XXXX N.Y-ga pärastlõunasel ajal peale E.M koolipäeva lõppu kaupluse Maxima parklas. Neist J.M ja N.Y olid parklas J.M-ile kuuluva sõiduautoga Chrysler ja olid autos sees. Selles osas on kahtlustatava Aivar Nõgeli ja kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlused kooskõlas. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv (I, 18-22, 23). Selles vaadeldi XXXa avaliku ruumi kaupluse Maxima turvakaamera videosalvestist 20.02.2023 ajavahemikus kell 13:27:17 kuni 13:33:00. Videosalvestis asub asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvaal DVD-R plaadil (I, 23). 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluva videosalvestise algusest alates kell 13:27:16 nähtub, et XXXas Jaama pst 2B parklas kaupluse Maxima XX ees seisab tume sõiduauto Chrysler, mille juhipoolse külje juures on näha ühte täiskasvanud isikut ja ühte last. See ja allolev on paremini nähtav ainult DVD-R plaadil asuvalt videosalvestiselt ja seda ka siis, kui huvipakkuvat sõiduki Chrysler piirkonda suuremaks suumida. Kella 13:28:01 ajal eemalduvad sõiduauto juurest üks täiskasvanud isik ja üks laps, kuid kella 13:28:06 ajal jäävad autost mõne meetri kaugusel seisma ja liiguvad sama koha peal ringi ja kell 13:28:08 suunduvad tagasi sama sõiduauto juurde, mille juurest nad enne lahkusid. Kella 13:28:11 ajal on täiskasvanu ja laps tagasi auto juures, laps jääb autost veidi eemale seisma ja täiskasvanu läheb juhi kõrvalistujapoolse auto külje juurde ja kell 13:28:13 läheneb auto juurde ka laps ning isik ja laps jäävad kõrvalistujapoolse auto külje juurde, kella 13:28:23 ajal eemalduvad isik ja laps uuesti auto juurest ja hakkavad sellest eemale kõndima, kell 13:28:34 on isik ja laps juba niivõrd autost eemaldunud, et videosalvestiselt neid enam näha pole, kell 13:28:49 ilmuvad isik ja laps uuesti videosalvestisele tagasi samast kohast, kus nad lahkusid ning isik ja laps suunduvad tagasi sõiduauto Chrysler suunas, kell 13:28:58 on isik ja laps uuesti tagasi sõiduauto Chrysler juures ja jäävad auto kõrvalistujapoolse külje juurde, kella 13:29:01 ajal on isik asunud aktiivsemalt tegutsema auto juures, on näha tema käe või käte liikumist, kell 13:29:02 lähevad Chrysleril põlema korraks valged tagatuled ja samal ajal on isik käsipidi auto juures, kell 13:29:03 ajal vilguvad endiselt valged tagatuled ja jäävadki vilkuma kuni kell 13:29:14 (ilmselt ohutuled), kell 13:29:04 tagatuled vilguvad endiselt ja isik on käsipidi auto juures, laps on auto läheduses, aga veidi isikust eemal, kell 13:29:07 kuni kell 13:29:18 vilguvad endiselt valged tagatuled ning isik ja laps on auto juures, mille kestel on isik vahepeal autole niivõrd lähedal, et sulab autoga kokku ja vahet tema ja auto vahel näha pole, laps seisab endiselt auto kõrvalistujapoolsest küljest paar sammu eemal, kell 13:29:18 eemaldub isik auto juurest paar sammu lapse lähedusse, mõlemad jäävad auto juurde, kell 13:29:37 kuni kell 13:31:41 on isik auto juures aktiivselt tegutsemas, mis on näha tema liikumisest auto juures, kuid kauguse tõttu täpsemat tegevust näha pole, olles vahepeal autole väga lähedal ja siis veidi kaugemal (võimalik N.Y autost väljatõmbamise koht ja N.Y-le näkku löömise koht), samal ajal laps seisab autost paar sammu eemal, kell 13:31:41 eemaldub isik auto juurest auto lähedal seisva lapse juurde, kell 13:31:47 laps istus autosse, kell 13:31:47 kuni kell 13:32:03 isik liigub auto kõrvalistujapoolse külje vahetus läheduses kord auto ligi, kord sellest eemale (võimalik, et proovib ka ise autosse istuda), kell 13:31:59 kuni 13:32:02 auto heledad tagatuled uuesti vilguvad, isik endiselt auto kõrvalistujapoolse külje vahetus läheduses, vahepeal käsipidi autoga või selle sisemusega puutes, kell 13:32:03 isik lahkub 18 kõrvalistuja poolse auto külje juurest, liigub sõiduki taha ja samal ajal kell 13:32:06 alustab sõiduauto ettepoole suunas sõitmist ja isik järgneb koheselt autole, kell 13:32:08 on isiku ja auto vahemaa juba mõned meetrid, kell 13:32:18 kuni 13:32:26 jookseb isik auto lahkumise suunas ja kell 13:32:26 jõuab isik kaamera vaateväljast välja, autot näha pole, kell 13:32:39 ilmuvad sõiduauto Chrysler ja tema kõrval jooksev isik uuesti kaamera vaatevälja, kuid nüüd liiguvad nad vastupidiselt varasemale liikumissuunale, suundudes kauplusese parklast väljasõidu suunas, kell 13:32:43 on isik sõiduautost maha jäänud ja edasiselt vahemaa isiku ja auto vahel üha kasvab, kell 13:32:44 muutis isik enda liikumissuunda ja lahkub kaamera vaateväljast ja samal ajal on auto suundumas parklast välja, kell 13:32:48 kuni kell 13:32:53 sõidab Chrysler parklast välja ja isikut pole endiselt näha. 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 18-22) ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt (I, 23) nähtub, et kannatanu ja tunnistaja kirjeldatud intsident, mil Aivar Nõgel ründas N.Y, lüües talle paaril korral enda lahtise käega näo piirkonda ja üritades N.Y autost välja tõmmata, toimus kella 13:30 paiku. Eeltoodud 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 18-22) ja selle juurde kuuluva videosalvestisega (I, 23) on tõendatud, et auto kõrval ja autole järgi jooksnud isiku ning autos olnud isikute vahel oli niivõrd suur lahkarvamus ja suhted niivõrd halvad, et autos olnud isikud polnud enam selle isikuga, kes autole järgi ja auto kõrval jooksis, nõus suhtlema ja teda ka autosse laskma. Sellega on kooskõlas nii kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M kui ka kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused. Nendest ütlustest ja 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 18-22) ja selle juurde kuuluvast videosalvestisest (I, 23) nähtub üheselt, et autos autoroolis oli J.M, kõrvalistuja taga tagumisel istmel oli N.Y ning hiljem, enne auto ära sõitmist, istus sellesse esiistmele x-aastane E.M.N, sündinud xx.xx.xxxx . Täiskasvanud isikuks, kes koos lapsega oli alguses väljas ja kes hiljem jooksis auto kõrval ja autole järgi, oli Aivar Nõgel. Eeltoodu, sealhulgas Aivar Nõgeli halvad suhted enda tollase xxxxxxxxxxxga J.M-iga ja tema emaga N.Y-ga, nähtub alljärgnevatest kannatanu N.Y, tunnistaja J.M ja kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustest. 20.02.2023.a kannatanu N.Y antud ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et ta tuli 18.02.2023.a tagasi Soomest enda Eestis XXXas asuvasse koju. Soomes viibides suhtles pidevalt telefonitsi enda tütre J.M-iga. Täna, 20.02.2023.a, kella 11 paiku tuli J.M koos oma x-kuuse väikelapsega tema juurde, kuna Aivar hakkas jälle temaga norima. Aivar hakkas J.M-ile helistama ja ähvardusi saatma. J.M ütles Aivarile, et soovib temast lahku minna ja E tuleb pärast kooli vanaema juurde, milline jutt aga Aivarile ei meeldinud ja Aivar ütles, et läheb ise lapsele järele. Jõudsid J.M-iga kella 13 paiku kooli juurde, ootasid autos ja nägid, et Aivar ja E tulid koos koolist käest kinni hoides ja Aivar tassis lapse koolikotti. E tahtis tulla autosse, aga Aivar hoidis lapsel kramplikult käest kinni ja ei lasknud autosse. Aivar ja laps suundusid koos koolist eemale Maxima kaupluse suunas. Kannatanu N.Y ütlustega (I, 1-4) on tõendatud, et alguses sõitsid nad J.M-iga xxxxxx O. tänavale, kuna lootsid, et Aivar ja E on koju jõudnud, kuid kodus neid ei olnud. J.M helistas Aivarile, kes ütles, et nad on Maxima poe juures. Sõitsid sinna, Aivar ja El väljusid kauplusest ja tulid auto juurde. E tahtis istuda autosse, aga Aivar ei lubanud. El oli hirmul. Palusid Aivarit viisakalt, et ta lubaks E autosse istuda. N.Y ütluste kohaselt süüdistas Aivar teda selles, et on J.M-i tema vastu üles ässitanud, misjärel haaras Aivar tal mantlist kinni ja üritas teda jõuga autost välja tõmmata. Haaras käega laste turvatoolist kinni, et Aivar ei saaks teda autost välja. See vihastas Aivarit. N.Y ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel lõi siis teda lahtise käega kahel korral vastu nägu, tabades vasakut põske. Tundis saadud 19 löökidest füüsilist valu, E hakkas nutma. Said kuidagi auto uksed kinni ja hakkasid Maxima juurest ära minema, Aivar tõkestas korraks tee, otsustasid koheselt sõita politseisse. 21.02.2023.a tunnistaja J.M antud ütlustega (I, 15-17) on tõendatud, et 20.02.2023.a hommikul viis oma vanemad lapsed lasteaeda ja kooli, misjärel sõitis koju. Kodus olles helistas xxx, kes oli hiljuti Soomest saabunud, ja kutsus külla koos väikse lapsega, millega nõustus. Elukaaslane Aivar Nõgel, kes oli ka kodus, kuuldes xxx juurde minemise plaanist, küsis, et kas kodus pole midagi teha, talle ema juurde minek ei meeldinud, kuid füüsiliselt ta seda ei takistanud. Vaatamata Aivari vastuseisule sõitis ikkagi oma xxx juurde. Natukese aja möödudes helistas Aivar ja küsis, et kas lähed vanemale tütrele kooli järgi, millele vastas, et ikka läheb ja pärast lähevad koos lapsega tagasi xxx N.Y juurde. See ei meeldinud Aivarile. Ta sai vihaseks ja ta ei lubanud E vanaema juurde ning lubas ise E.le vastu minna. Tunnistaja J.M antud ütlustega on tõendatud, et kokkulepitud ajal sõitis ikkagi kooli juurde, kus nägi E.t ja Aivarit koolist väljumas. Pidas sõiduki Aivari ja E. kõrval kinni ning küsis, et kas E. soovib tulla vanaema poole, millele E. vastas, et soovib. Aivar aga ütles, et tema ei luba ning hoides E.l käest kinni, hakkas kodu suunas liikuma. J.M ütluste kohaselt oli samal ajal autos xxx N.Y. Korra nägid Aivarit kiriku kõrval pargis. Küsis Aivari käest, et mis toimub, aga Aivar lihtsalt sõimas. Seejärel liikusid nad edasi XXXas asuvasse Maxima kauplusesse, mille juurde parkis musta värvi sõiduauto Chrysler Grand Voyager. Natukese aja pärast tulid Aivar ja E. kauplusest välja ja Aivar tuli auto juurde ning hakkas sõimama ja ähvardama, et olete tõprad, ussid ja värdjad ning käskis xxxx N.Y-l minna Toogipallu surnuaeda oma poja juurde. J.M ütluste kohaselt on sinna maetud tema vend. Sellest hakkas E. kartma ja nutma. xxx N.Y istus autos kõrvalistuja taga tagumisel istmel. xxx avas sõiduauto lükandukse ja ütles Aivarile, et palun räägime rahulikult ning lubagu E.l autosse istuda. Aivar ei vastanud midagi, vaid ründas füüsiliselt xxx, lüües talle kätega vastu nägu, lööke oli rohkem kui üks, xxx karjatas. Lisaks nägi, kuidas Aivar üritas xxx autost välja tõmmata, aga see tal ei õnnestunud. J.M ütluste kohaselt oli ta ise sel hetkel auto roolis ja palus Aivaril lõpetada. Seda nägi pealt parklas viibinud vanem meesterahvas, kes lubas politsei kutsuda, mispeale Aivar taltus ja ütles E.le, et mine autosse ja pärast seda üritas Aivar ise ka autosse istuda, aga xxx ei lasknud Aivaril autosse istuda. J.M ütluste kohaselt sulges ta elektroonselt auto uksed, Aivar ei pääsenud autosse ja sõitsid otse politseisse. xxx oli juhtunust šokis ja tema huulest tuli verd, mida ta pühkis. Samal ajal rahustas xxx nutvat E.t. Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused (I, 25-27) kattuvad sündmuste faabula osas kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega selles, et ta läks 20.02.2023.a umbes kella 12 paiku lapsele E. M.Nkooli järele ja lapsega koolist tulles nägi seal tänaval seismas J.M-ile kuuluvat sõiduauto Chrysler, milles olid xxxx xxxxxxx J.M ja xxxx xxxx N.Y. Kõndisid E.ga edasi kaupluse Maxima suunas, kiriku juures asuvas pargis nägi J.M-i ja N.Y-d, ei teinud neist välja ja läksid E.ga Maxima kauplusesse. Kauplusest väljudes nägi seal Maxima parklas parkimas J.M-i sõiduautot Chrysler, autos olid J.M ja tema xxx N.Y. Senini on üldjoontes sündmuste faabula osas kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused kooskõlas kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega. Kahtlustatava ütlused on kooskõlas kannatanu ja tunnistaja ütlustega ka selles, et parklas sõiduauto juures toimunut nägi pealt üks parklas olnud meesterahvas, kes lubas kutsuda politsei. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt ta seda meesterahvast ei tunne. (I, 26) Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused on kooskõlas kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustega selles, et ta kõndis koos E.ga auto juurde ja läks juhiukse juurde, kus rääkis J.M-iga. J.M tahtis, et E. istuks autosse. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt tema seda ei tahtnud ja hakkas 20 uuesti kodu suunas, st xxx tn suunas, liikuma. Siit edasi lahknevad kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused kaupluse Maxima XX videosalvestiselt nähtuvast ja ka kannatanu N.Y ning tunnistaja J.M ütlustest. Aivar Nõgel andis järgmised ütlused: „Kõndisin E.ga auto juurde ning läksin juhiukse juurde, kus rääkisin J.M-iga. J.M tahtis, et E. istuks autosse. Mina seda ei tahtnud, sest lapse soov oli koju minna jalgasi. Seetõttu hakkasin uuesti kodu suunas liikuma (s.o xxx tn poole). Jõudes sõiduauto Chrysler paremale poole, nägin, kuidas sõiduauto ukse lükandukse avas N.Y, kes hakkas E.t autosse tõmbama. N.Y on E. vanaema. Ütlesin N.Y-le, et sina ei kisu minu last ja lõin teda labakäega vastu tema kätt. Lõin teda sellisel moel mitmel korral, kuna tema käskis E.l istuda autosse. Lõpuks nägin, et E. on kurb ning seetõttu lubasin E.l istuda autosse.“ (I, 26) Need kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused pole usutavad ja veenvad olukorras, kus videosalvestiselt ei nähtu sellist situatsiooni, et autost keegi hakkaks last autosse tirima. Videosalvestiselt nähtub, et laps auto vahetus läheduses ei asu, laps viibib autost paari sammu kaugusel. Küll on aga auto vahetus läheduses ja autoga või autos olevaga vahetus kontaktis täiskasvanud isik ehk Aivar Nõgel. Ka kannatanul N.Y-l asuvate vigastuste asukoht näol vasaku põse piirkonnas viitab sellele, et Aiva Nõgeli ütluste tõele vastavuses on alust kahelda osas, millises need lahknevad ülejäänud omavahel kooskõlas olevast tõendite kogumist. Neil asjaoludel ei ole kohtule usutavad Aivar Nõgeli ütlused selle kohta, et autos asuv N.Y hakkas last autosse tõmbama ja seetõttu lõi Aivar Nõgel oma labakäega N.Y-le mitmel korral vastu kätt. Need kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlused on veenvalt ümber lükatud kogumis kannatanu N.Y ja tunnistaja Hele J.M ütlustega ning 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvaga ning Valga Haiglast väljastatud andmetega N.Y-l näol vasakul pool huulel ja põse piirkonnas vigastuste esinemise kohta. Kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustest lähtub kohus üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud omavahel kooskõlas oleva tõendite kogumiga. Kohus rajab otsuse kannatanu N.Y ja tunnistaja J.M ütlustele ning 06.03.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuvale ning Valga Haiglast väljastatud N.Y terviseandmetele tal huulel ja vasakul põsel vigastuste esinemise kohta ning kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustele üksnes osas, millises need on kooskõlas eeltoodud tõenditega. N.Y kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (
lg 3).
lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kahel korral lahtise käega teisele inimesele näkku löömine on tahtlik tegevus. Ka sündmuste kulgemisest nähtub, et tegemist ei saanud olla juhusliku intsidendiga ja kogemata juhtunud löökidega. Just Aivar Nõgel oli see, kes lähenes sõidukile, milles istus kannatanu N.Y. Aivar Nõgelil oli võimalus igal ajal sõiduauto juurest lahkuda, kuid ta ei teinud seda, vaid lahkarvamuse tõttu xxxxxxxxxxxga J.M-iga ja tema xxx N.Y-ga hakkas hoopiski N.Y jõuga autost välja tõmbama ning lisaks lõi kahel korral N.Y-le enda lahtise käega ka näkku, millised löögid tabasid kannatanu vasakut näo piirkonda - põske ja huult. On tavapärane, et teisele inimesele lahtise käega näkku lüües põhjustatakse sellega teisele inimesele valu, mida antud juhul kinnitas ka kannatanu N.Y. Kahel korral teisele inimesele käega näkku löömisel on tavapärane, et sellega kaasnevad ka tervisekahjustused. Antud juhul põhjustasidki Aivar Nõgeli lahtise käega kannatanule näkku tehtud löögid tervisekahjustused – huulele tekkis haav, millest hakkas verd jooksma ja vasakul põsel oli vähene punetus ja marrastus. Igapäevase elukogemuse pinnalt olid need üldteada asjaolud Aivar Nõgelile teada. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 21 Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav teise inimese kehalise väärkohtlemisena. Kuna Aivar Nõgel pani 06.08.2021.a ja 2022.a jaanuaris ning 20.02.2023.a toime kokku kolm kehalist väärkohtlemist ning neist 06.08.2021 ja 2022.a jaanuaris oli kannatanuks Aivar Nõgeli elukaaslane J.M, siis on Aivar Nõgeli käitumine kvalifitseeritav
lg 2 p 2,3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamisena ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud lähisuhtes (xxxxxxxxxxx suhtes) ja korduvalt (kokku 3 korda). 25.04.2023 ENDISE XXXXXXXXXXX J.M TERVISEKAHJUSTUSE TEKITAMISEGA ÄHVARDAMINE Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised. Neil on kokku x ühist last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus olnud isikul õigus keelduda ütluste andmisest ka pärast püsiva kooselu lõppemist. 25.04.2023.a kuriteosündmuse osas andis kannatanu J.M ütlused 05.05.2023.a (II, 1-3) ja 10.05.2023.a (II, 9-11, 11A). Nendest ütlustest nähtub, et J.M ja Aivar Nõgel elavad lahus 2023.a veebruarist ja J.M on nõus andma ütlused enda xxxxx xxxxxxxxxxx Aivar Nõgeli suhtes. Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et nad olid Aivar Nõgeliga xxxxxxxxxxxd 12 aastat, pärast kooselu lõppemist suhtlevad Aivar Nõgeliga lastega seonduvalt, elavad eraldi. Kokkulepe lastega suhtlemise osas puudub. Andis sisse perelepituse avalduse Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et laste elatisega seonduv paika saada. Kannatanu J.M ütluste kohaselt ei soovi ta enam Aivar Nõgeliga väljaspool lastega seonduvat tegemist teha, laste pärast peab temaga edasi suhtlema. Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et 25.04.2023.a telefonikõnes Aivar Nõgel ähvardas tal kaela ära murda. J.M ütluste kohaselt hakkas tal sellest halb, huuled kuivasid ära ja tekkis hirm. Kartis, et Aivar võib talle kuskil kallale tulla. Kardab selle pärast, et elab üksi ja Aivar võib saada majja sisse ning tulla kallale. Usub, et Aivar võib talle päriselt vigastusi tekitada, sest ta on varem ka seda teinud. 10.05.2023.a antud ütlustes (II, 1-3) täiendas kannatanu J.M enda varem antud ütlusi, selgitades, et elamispind Valgas XXX kuulub talle ja ta on Aivar Nõgelile kindlasti väljendanud seda, et ei soovi tema viibimist enda elukohas väljaspool lastega suhtlemist. 25.04.2023.a sündmuse kohta täpsustab, et oli ähvardamise ajal kodus XXXas XXX . Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et algul helistas Aivar Nõgel tema telefonile, aga ta ei võtnud kõnesid vastu ja siis helistas Aivar vanema tütre (xx.xx.xxxx sündinud E. M.N)) telefonile, kus Aivari kontakti nimeks on „ISSI“. Sotsiaalkindlustusametist tuli teade selle kohta, et ta (J.M) on perelepituse avalduse teinud ja seetõttu Aivar Nõgel ägestus. Aivar arvas, et temalt tahetakse lapsi ära võtta. See kõne oli väga pikk, algas juba 15:30 läbi, aga siis mingi hetk, kui Aivar väga ägestus kõne ajal, tuli mõte seda filmida. Kõne alguses rääkis Aivar ka tütrega. Ähvardus kaela murdmise kohta oli kohe suht E.lt filmima hakkamise alguses. Selle juures olid ka vanem tütar ja beebi. 10.05.2023.a kannatanuna ülekuulamise ajal lubas kannatanu J.M edastada uurijale ka video, mille salvestas Aivar Nõgeli kõnest, kui Aivar teda ähvardas. 10.05.2023.a kannatanu J.M ülekuulamise protokollile ongi lisatud ühel DVD-R plaadil 25.04.2023.a videosalvestise fail (II, 11A). Sellel salvestisel on peamiseks rääkijaks meesterahvas, kelles on selgelt Aivar Nõgeli hääl ära tuntav. 22 Süüdistatav Aivar Nõgel osales 06.12.2023.a eelistungil (III, 35-38: eelistungi protokoll), 06.02.2024.a kohtuistungil (III, 53-56: kohtuistungi protokoll), 29.02.2024.a korraldaval istungil (III, 80-82: kohtuistungi protokoll) ja 17.07.2024.a lühimenetluses toimunud kohtuistungil. Nendel istungipäevadel sai sõna ka süüdistatav Aivar Nõgel, mistõttu on Aivar Nõgeli hääl kohtule teada. Seetõttu pole kohtul kahtlust selles, et kannatanu J.M uurijale edastatud videosalvestisel on Aivar Nõgeli hääl, kes suhtleb J.M-iga. 25.04.2023.a videosalvestiselt nähtub mobiiltelefoni ekraanilt keskel ülal pool suurelt: „ISSI“ ja vasakul telefoni ekraani ülal nurgas on kellaaeg 15:47, mis on paremini nähtav video alguses, kui ajakoodiks on 00:
lg 3).
lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aivar Nõgeli faktilisest käitumisest endise xxxxxxxxxxxga J.M-iga 25.04.2023.a telefoni teel suheldes nähtub, et Aivar Nõgeli sooviks oligi ennast endise xxxxxxxxxxx J.M suhtes kehtestada selliselt, et J.M teda kardaks ja tunneks hirmu, et tekitab J.M-ile tervisekahjustuse. Sellele viitavad telefonivestluses Aivar Nõgeli agressiivselt tehtud mitmed ähvardused – näiteks korduvalt öeldud „kohe ma näitan sulle“, lubadus, et „tulen kasvõi öösel, aga ma ei jäta rahule“ ning teiste hulgas ka kannatanul kaela ära murdmise ähvardus. Aivar Nõgelile oli 25.04.2023.a telefonivestluse ajal teada, et ta oli 06.08.2021.a ja 2022.a jaanuaris J.M suhtes ning 20.02.2023.a J.M xxx N.Y suhtes kasutanud füüsilist vägivalda. Taolistel asjaoludel oli Aivar Nõgelile arusaadav, et tema ähvardused, sealhulgas kaela ära murdmisega J.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, mõjuvad tema endisele xxxxxxxxxxxle J.M-ile reaalsetena. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Aivar Nõgel pärast 25.04.2023.a J.M kaela ära murdmisega ähvardamist enda seisukohta muutis ja hakkas 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel väitma, et ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt, ei välista Aivar Nõgeli käitumise õigusvastasust olukorras, kus videosalvestiselt kostuvad ähvardused vägagi reaalsed, kuna need on öeldud ärritunult ja kannatanu suhtes vägagi agressiivselt meelestatult. Aivar Nõgeli käitumise õigusvastasust ei välista ka tema 25.04.2023.a kella 16:12:14 ajal tehtud telefonikõne numbrile 112 Häirekeskusele (II, 50-51), kus ta esitab kaebuse J.M peale ja soovib patrulli lasteaia Bxxxxxx juurde, tuues põhjuseks, et seal on x last, sealhulgas 5-kuune beebi, ilma turvavarustuseta autos suundumas xxx tn poole. Sellest telefonikõne helisalvestisest (II, 50A) ei nähtu otsest seost käesolevas kriminaalasjas Aivar Nõgelile esitatud süüdistustega. Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena
05.05.2023 OMAVOLILINE SISSETUNG JA ENDISE XXXXXXXXXXX J.M TAPMISEGA ÄHVARDAMINE Kinnistusregistri andmetel on kinnistu Valgas XXX omanik J.M (II, 127). 24 Rahvastikuregistrist nähtub, et Aivar Nõgel ja J.M on vallalised. Neil on kokku x ühist last, kõik alaealised (II, 64-80; III, 14-16, 22-24). KrMS § 37 lg 3 ja KrMS § 71 lg 1 p 5 kohaselt on kahtlustatavaga püsivas kooselus olnud isikul õigus keelduda ütluste andmisest ka pärast püsiva kooselu lõppemist. 05.05.2023.a (II, 1-3) ja 10.05.2023.a (II, 9-11) kannatanu ülekuulamise protokollidest nähtub, et kannatanule J.M-ile tutvustati enne ülekuulamist seda õigust, mida kannatanu kinnitas enda allkirjadega (II, 1, 9). 05.05.2023.a kuriteosündmuste osas andis kannatanu J.M ütlused 05.05.2023.a (II, 1-3) ja 10.05.2023.a (II, 9-11). Nendest ütlustest nähtub, et J.M ja Aivar Nõgel elavad lahus 2023.a veebruarist ja J.M on nõus andma ütlused enda endise xxxxxxxxxxx Aivar Nõgeli suhtes. Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustest (II, 1-3) nähtub, et nad olid Aivar Nõgeliga xxxxxxxxxxxd 12 aastat, pärast kooselu lõppemist suhtlevad Aivar Nõgeliga lastega seonduvalt, elavad eraldi. Kokkulepe lastega suhtlemise osas puudub. Andis sisse perelepituse avalduse Sotsiaalkindlustusameti kaudu, et laste elatisega seonduv paika saada. Kannatanu J.M ütluste kohaselt ei soovi ta enam Aivar Nõgeliga väljaspool lastega seonduvat tegemist teha, laste pärast peab temaga edasi suhtlema. 10.05.2023.a antud ütlustes (II, 1-3) täiendas kannatanu J.M enda varem antud ütlusi, selgitades, et elamispind xxxxxxx xxxx x kuulub talle ja ta on Aivar Nõgelile kindlasti väljendanud seda, et ei soovi tema viibimist enda elukohas väljaspool lastega suhtlemist. Nii 04.05.2023 kui 05.05.2023 ütles konkreetselt 05.05.2023.a kuupäeva kohta, et ei soovi Aivar Nõgeli tulemist enda elukohta (II, 10). Kannatanu J.M 05.05.2023.a antud ütlustega (II, 1-3) on tõendatud, et 04.05.2023.a kirjutas Aivar Nõgel talle, et soovib lapsi näha. Ütles, et Aivar võib lastega minna välja, aga majja teda ei lase. Ütles seda Aivar Nõgelile telefoni teel 04.05.2023.a, kui Aivar ise helistas talle. Aivar kipub ägestuma ja kui on temaga koos majas sees, siis on võimatu endale abi kutsuda, kui Aivar peaks vägivaldseks muutuma. Täna, 05.05.2023 kell 08:54 kirjutas Aivar, et tuleb tema koju xxx tänavasse, mispeale kirjutas Aivar Nõgelile vastu, et ei lase teda majja sisse. Kella 11 ajal jõudsid hauda koristamast koju ja kuskil 20-30 minutit hiljem ilmus Aivar Nõgel tema kodu ukse taha XXX . Kõigepealt nägi Aivarit maja esiukse taga ja ütles siis Aivar Nõgelile, et ma ei tee ust lahti sulle. Aivar hakkas siis vastu aknaid ja ust kolkima. J.M ütluste kohaselt läks ta siis esikust elutuppa ja helistas 05.05.2023 kell 11:37 Aivarile telefonile, et öelda talle, et ta ei kolgiks. Ütles Aivarile, et võib lapsed riidesse panna ja ta lastega välja saata. Helistamise ajal oli Aivar paar minutit ukse taga. Siis Aivar vihastas ja ütles pidevalt ähvardaval toonil läbi hammaste tee uks lahti. Kuulis seda läbi selle kõne, mis Aivarile tegi. J.M ütluste kohaselt lõpetas ta vahepeal kõne ära, et politseisse helistada. Samal ajal või kohe pärast seda helistas Aivar Facebook Messengeris. Ütles Aivarile ka, et kutsub politsei, kui ta ära ei lähe. Siis kõne mingi aeg lõppes ära ja Aivar läks maja külje peale, kolkis seal vastu aknaid. Siis läks Aivar maja taha. J.M ütluste kohaselt lasi ta ruloo alla, et poleks majja sisse näha ja seepärast, et tal oli hirm. Siis Aivar kolkis vastu terrassi ust ja tuli labidaga sisse vanast uksest terrassi juurest, murdis selle kuidagi lahti, tuli kööki ja sealt edasi elutuppa. J.M ütlustega on tõendatud, et elutoas ähvardas Aivar Nõgel teda labidaga. J.M ütluste kohaselt oli ta alguses koridoris, kui Aivar Nõgelit nägi, aga siis läks elutuppa ja võttis väiksema beebi sülle, kes oli diivani peal, ja istus siis elutuppa. Väiksem laps nuttis 25 kergelt ja võttis ta selle pärast sülle. Ta oli just magama jäämas, pidi ta just magama panema, aga olukord kulmineerus teistsuguseks. J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel ähvardas teda labidaga, hoides seda endal käes ja viibutades labidat tema suunas. Samal ajal vanem tütar E. M Nõgel läks Aivari juurde, aga alguses Aivar ignoreeris E. Md. J.M ütlustega on tõendatud, et labidaga viibutamise ajal ütles Aivar Nõgel talle taolisi väljendeid nagu: ma löön su maha, ma annan sulle, ma löön sind, ma panen sulle praegu. Täpset sõnastust ei mäleta, sest oli hirmuhoog ja peast käis läbi ainult see, et nüüd ta lööb mind, nüüd ta lööb mind. Kartis see hetk, et Aivar Nõgel lööb talle selle labidaga vastu pead ja ta sureb sellest ära. Mõtles ka sellele, et mis siis lastest saab, kui ära sureb. J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgel ähvardas teda vähemalt 3 korda sõnadega ja ühe korra viibutas labidaga. Siis E. M ütles Aivarile: „Issi, ära tee. Luba mulle, et sa ei löö emmet“. Selle peale pani Aivar labida maha ja hakkas rääkima E. ga. E. M nägi kogu seda sündmust pealt. J.M ütluste kohaselt tuli Aivar Nõgel siis tema kõrvale istuma ja ütles: „Ma ei löö sind, ma ei löö sind“. J.M ütluste kohaselt oli Aivar Nõgeli käitumine väga ebastabiilne ja hirmu tekitav. Kuni politsei tulekuni rääkis Aivar juttu E. M. J.M ütlustega on tõendatud, et ta ise istus kuni politsei tulekuni vaikides, beebi süles, värisedes kuni politsei tulekuni. Aivar küsis temalt, et mis sa värised. Mõtles see aeg, et kas politsei ikka tuleb. Kartis ikka veel, et Aivar võib uuesti ägestuda ja kallale tulla, Aivar on hästi äkilise loomuga. Politsei tuli. J.M ütluste kohaselt oli labidas, millega Aivar Nõgel teda ähvardas, metallist ja rauast labidaosaga, puidust varrega, kuskil 1 m pikk kindlasti. Politseinikud tegid sellest labidast kohapeal pilti. E. M näitas politseinikele, kus see labidas on. J.M kannatanuna ülekuulamine algas 05.05.2023.a kell 13:24 ja lõppes kell 14:
lg 1 järgi kinni 05.05.2023.a kell 12:05 XXXas XXX ja talle pandu käerauad ajavahemikuks kell 12:05 kuni 12:45. Kahtlustatav vabastati kinnipidamisest 07.05.2023 kell 11 (II, 40). Kahtlustatavana kinnipidamisel anti Aivar Nõgelile õiguste deklaratsioon, mille kättesaamist ta kinnitas enda allkirjadega (II, 38, 41-42). Süüdistatav Aivar Nõgel ei taotlenud lühimenetluses peetaval kohtuistungil, et teda kohtus süüdistatavana üle kuulataks. Kohtuistungil süüdistatav Aivar Nõgel ennast talle esitatud süüdistuses osas, millises kannatanuks on J.M, süüdi ei tunnistanud. 07.05.2023.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (II, 43-45) nähtub, et Aivar Nõgel end kahtlustuses
lg 1 järgi endise xxxxxxxxxxx J.M tapmisega ähvardamises süüdi ei tunnistanud, jäädes seisukohale, et ei ole kahtlustuses kirjeldatud tegu toime pannud (II, 27 44). Samale seisukohale jäi Aivar Nõgel ka 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II, 47). 07.05.2023.a kahtlustatava Aivar Nõgeli ütluste (II, 43-45) kohaselt ei ela nad J.M-iga enam koos, vist 2023.a veebruarist alates. Neil on x ühist last. Suhtlevad ikka veel J.M-iga, aga koos ei ela. Suhtlevad seoses lastega. 07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustes (II, 43-45) võttis Aivar Nõgel õigeks, et läks 05.05.2023.a J.M XXXas XXX asuva maja ukse taha ja ütles J.M-ile, et „lase sisse“, aga ta ei lasknud sisse. Koputas ka tagauksele. Võttis maja tagant labida ja keeras tagumise ukse lahti ning läks labidas käes tuppa. Ütles J.M-ile: „Milles asi on, miks sa sisse ei lase“. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt oli tal labidas õhus niimoodi, et hoidis seda üleval, aga see ei olnud löömiseks. Vanem laps E. M (sünd xx.xx.xxxx ) tuli ja ütles: „Issi, issi, ära tee“, mispeale läks lapse juurde ja ütles: „Ma luban sulle, issi ei tee midagi“. Aivar Nõgeli ütluste kohaselt ta sealt edasi enam häält ei tõstnud. Istusid J.M-i, väiksema x-kuuse lapse ja vanema lapse E. M elutoas. 07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustes (II, 43-45) võttis Aivar Nõgel õigeks, et oli esmaspäeval, s.o 01.05.2023.a, amfetamiini tarvitanud ja reedel, 05.05.2023.a, see joove veel kestis. Sama ülekuulamise lõpuosast võib lugeda, et Aivar Nõgel räägib seoses elukoha probleemiga kannatanul pea maha raiumisest: „Kas ma pean siis kirve võtma ja pea maha raiuma, et ta aru saaks?“ (II, 45). 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisel (II, 46-49) Aivar Nõgel enda varasemalt öeldut muutis, asudes väitma, et sisenes 05.05.2023.a majja terrassi kaudu võtmega (II, 48 ülal). Sellel ülekuulamisel avaldas Aivar Nõgel, et tal oli hetkeline viha, aga mingit labidaga viibutamist ei olnud (II, 48 ülal). Sama ülekuulamise lõpuosas avaldas Aivar Nõgel, et ta ei teeks kunagi seda, et lööks J.M-il pea maha, sest kui J.M on surnud ja ta ise on vangis, mis siis lastest saaks (II, 48 all). Eeltoodud Aivar Nõgeli 23.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlused lahknevad teravalt ülejäänud tõendite kogumist, sealhulgas ka Aivar Nõgeli enda 07.05.2023.a antud ütlustest. Kohus, olles hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et otsust ei saa rajada kahtlustatava Aivar Nõgeli muutlikele ütlustele ning kahtlustatava Aivar Nõgeli ütlustest on põhjendatud lähtuda üksnes osas, millises need on kooskõlas ülejäänud tõendite kogumiga. Kohus jätab otsuse tegemisel kõrvale Aivar Nõgeli alles 23.05.2023.a esmakordselt esitatud väited selle kohta, et ta sisenes 05.05.2023.a majja terrassi kaudu võtmega ja mingit labidaga viibutamist ei olnud (II, 48 ülal). Kohtu hinnangul on need Aivar Nõgeli 23.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna need lahknevad ülejäänud omavahel üldjoontes kooskõlas olevast tõendite kogumist, sealhulgas Aivar Nõgeli 07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustest selle kohta, et tegi maja tagumise ukse lahti labidaga ja läks labidas käes tuppa, hoides J.M-iga suheldes labidat üleval õhus. Jättes Aivar Nõgeli ütlustest kõrvale osa, millises need lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, on veevalt tõendatud Aivar Nõgelile esitatud süüdistused selles, et tema, olles eelnevalt tarvitanud amfetamiini, tungis 05.05.2023 kella 11.45 paiku tahtlikult labidat käes hoides terrassi juures oleva välisukse avamise teel J.M tahte vastaselt J.M elukohta XXXas XXX, kus viibutades metallist otsaga labidat J.M suunas, suuliselt ähvardas J.M-i tapmisega. J.M elukohta omavolilise sissetungimise pani Aivar Nõgel toime kavatsetult (
lg 2). 28 § 16
lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Olukorras, kus kannatanu J.M keeldus temast lahus elavat xxxx xxxxxxxAivar Nõgelit järjekindlalt enda elukohta lubamast, ühtegi maja ust Aivar Nõgelile lukustusest ei avanud ning ka eelnevalt juba telefoni teel Aivar Nõgeliga suheldes ja sellele järgnevalt hiljem suusõnaliselt maja uste taga liikuvale Aivar Nõgelile järjest üle korrates, et talle ust lahti ei teha, pani Aivar Nõgel kannatanu elukohta omavolilise sisenemise toime sihipäraselt eesmärgistatult tegutsedes, kui ta võttis majja terrassiukse kaudu sisenemiseks labida ja selle abil avas terrassiukse ja sisenes labidas käes kannatanu elukohta. Kannatanu mitmeid kordi edastatud majja sisenemise keelust üle astudes seadis Aivar Nõgel endale eesmärgiks kannatanu elukohta omavoliliselt sisenemise, kui ta lõhkus labidaga lahti terrassiukse ja sisenes koos labidaga kannatanu eluruumi, elutuppa. Kuna Aivar Nõgelil puudus kannatanu elukohta sisenemiseks kannatanu sellekohane luba, siis oli Aivar Nõgeli käitumine ebaseaduslik. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kannatanu J.M tahte vastaselt tema elumajja ebaseadusliku tungimisega pani Aivar Nõgel toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimise, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega. Endise xxxxxxxxxxx J.M tapmisega ähvardamise pani Aivar Nõgel toime otsese tahtlusega (
lg 3).
lõikes 3 on sätestatud, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aivar Nõgeli faktilisest käitumisest endise xxxxxxxxxxxga J.M-iga 05.05.2023.a suheldes nähtub, et Aivar Nõgeli sooviks oligi ennast endise xxxxxxxxxxx J.M suhtes kehtestada selliselt, et J.M teda kardaks ja tunneks suurt hirmu oma elu pärast, kui ta sisenes kannatanu elukohta lahti murtud terrassiukse kaudu, hoides labidat käes ja viibutades seda kannatanu suunas ja öeldes samal ajal lisaks ka suusõnalisi tapmisähvardusi nagu ma löön su maha, ma annan sulle, ma löön sind, ma panen sulle praegu. Kuna Aivar Nõgel oli kannatanu elukohta just sisenenud labidaga terrassiukse avamise teel ja labidat käes hoides ning ta oli 06.08.2021.a ja 2022.a jaanuaris J.M suhtes ning 20.02.2023.a J.M xxx N.Y suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, siis oli taolistel asjaoludel Aivar Nõgelile arusaadav, et tema tehtud tapmisega ähvardus mõjub endisele xxxxxxxxxxxle J.M-ile reaalsena. Kuna 23.05.2023.a kahtlustatavana ülekuulamisest (II, 46-49) nähtub, et Aivar Nõgel oli 05.05.2023.a majja terrassi kaudu sisenedes hetk E. viha seisundis, milles pole kohtul alust kahelda, kuna agressiivselt meelestatus oli Aivar Nõgelil ka tema kannatanu elukohas kahtlustatavana kinnipidamisel, mis on selgelt näha politsei vormikaamera videosalvestistelt, kus Aivar Nõgel osutab nii sõnaliselt kui ka füüsiliselt tugevat vastupanu patrullpolitseinikele, siis pole kohtul kahtlust selles, et kannatanul oli põhjendatult alust karta, et suusõnaliselt ja labidaga viibutades teda ähvardanud Aivar Nõgel võib oma tapmisähvarduse tema suhtes täide viia. See, et Aivar Nõgel kaldus enda xxxxxx xxxxxxxxxxx J.M suhtes vägivaldsusele, nähtub ka tema 07.05.2023.a kahtlustatavana antud ütlustest (II, 43-45), kus ta räägib seoses 29 elukoha probleemiga kannatanul pea maha raiumisest: „Kas ma pean siis kirve võtma ja pea maha raiuma, et ta aru saaks?“ (II, 45). Eelkirjeldatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et kannatanul oli täiesti reaalselt alust karta, et Aivar Nõgel viib 05.05.2023.a tehtud tapmisähvarduse tema suhtes täide. Aivar Nõgeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et Aivar Nõgeli tegevuse kannatanu suunas suuliste ähvardustega ja üles tõstetud labidaga liikumisel katkestas x-aastane tütar E. M, ei välista Aivar Nõgeli käitumise õigusvastasust olukorras, kus selleks ajaks tundis kannatanu J.M juba ülisuurt hirmu oma elu pärast, oodates kannatlikult olukorda lahendama tema poolt varem sündmuskohale kutsutud politseid, julgemata Aivar Nõgelile midagi vastu öelda, kuna hirm enda elu kaotada oli tal suur. Aivar Nõgeli käitumine on kvalifitseeritav tapmisega ähvardamisena
KARISTUS
lg 2 p 2,3 kohaselt karistatakse kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, kas rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega.
lg 1 kohaselt karistatakse tervisekahjustuse tekitamisega ning tapmisega ähvardamise eest kas rahalise karistusega või kuni 1-aastase vangistusega.
lg 2 p 1 kohaselt karistatakse elamiseks kasutatavasse ruumi omavolilise sissetungimise eest kas rahalise karistusega või kuni 3-aastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Aivar Nõgeli viimase aja elukäigust nähtub, et ta kaldub enda lähedaste suhtes vägivaldusele. Kehalisi väärkohtlemisi pani Aivar Nõgel toime kokku kolm, neist kahes on kannatanuks tema tollane xxxxxxxx J.M ja ühes xxx xxxxxxxxxxx xxx N.Y (
Lisaks kehalisele väärkohtlemisele pani Aivar Nõgel toime endise xxxxxxxxxxx J.M suhtes veel kaks ähvardamist (
Neist esimesel juhul ähvardas xxxxx xxxxxxxx tervisekahjustuse tekitamisega ja viimasel korral tapmisega. Veel pani Aivar Nõgel toime ühe omavolilise sissetungimise endise xxxxxxxxxxx elukohta. Nendest kuritegudest 06.08.2021.a xxxxxxxxxxx suhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine jääb 19.12.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-1810256 kohaldatud 3-aastase katseaja sisse. 19.12.2018 Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistati Aivar Nõgelit
Sellest kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust, mida kandis 03.09.2018 - 03.01.2019. Ülejäänud karistus 2 aastat 8 kuud vangistust jäi tingimisi 3-aastase katseajaga kriminaalhooldusele allutamisega (II, 87-118). Katseaeg kestis 19.12.2018 - 18.12.2021 (II, 123-125). 30 Eelkajastatud asjaoludel, lähtudes Aivar Nõgeli kuritegeliku käitumise aktiivsusest, pole tema suhtes põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Ka kuritegude laad, mis on peamiselt vägivallakuriteod, välistavad kõige kergema karistuseliigi, s.o rahalise karistuse kohaldamise. Rahalise karistuse kohaldamise välistab Aivar Nõgeli suhtes ka asjaolu, et tal puudub juba enam kui aasta aega kindel sissetulek, kuna tööl ta ei käi. Samas on Aivar Nõgelil kannatanu J.M-iga kokku x ühist last, kes kõik vajaksid isalt rahalist toetust. Selle asemel, et tööle minna ja lapsi ülal pidada, tarbib Aivar Nõgel amfetamiini, nagu nähtub 05.05.2023.a sündmustest. Karistusregistri teatiselt nähtub Aivar Nõgeli karistatus narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seoses nii kriminaal- kui ka väärteokorras (III, 17-18). Aivar Nõgelile anti võimalus N.Y´i suhtes toime pandud kuriteo osas pääseda karistuseta. Kohtueelses menetluses lõpetati 14.04.2023.a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega KrMS § 202 lg 7 alusel kahtlustatava Aivar Nõgeli suhtes kriminaalmenetlus (I, 40-42). Aivar Nõgelile pandi selle määrusega kohustus maksta riigi tuludesse 370 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrati 14.09.2023.a. Aivar Nõgel kinnitas enda allkirjaga selle määruse kättesaamist (I, 41). 02.10.2023.a määrusega uuendas Lõuna Ringkonnaprokuratuur uuesti kriminaalmenetluse, kuna Aivar Nõgel jättis täies mahus kohustuse, maksta riigituludesse 370 eurot, täitmata (I, 43-44). Süüdistusakti esilehelt nähtub, et Aivar Nõgelil töökoht puudub (III, 1). Senise kohtumenetluse kestel Aivar Nõgel tööle ei asunud, kinnitades samas kohtule, et tal töövõimetust ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetest töötamise registrist (II, 126) nähtub, et Aivar Nõgel töötas: 08.07.2014-23.01.2015 xxx OÜ-s 09.12.2019-02.10.2020 xxx OÜ-s 01.07.2021-01.05.2023 xxx OÜ-s Maksukohuslaste registri (II, 63) andmetel on Aivar Nõgeli 2022.a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2225 eurot (II, 63). Eelkajastatud asjaoludel, isegi kui kohaldataks rahalist karistust, poleks rahalise karistuse ära tasumine Aivar Nõgeli puhul reaalne. Karistust mõistes tuleks kohtul arvestada ka seda, kas selle kohaldamine antud isiku puhul oleks ka otstarbekas ja reaalselt kohaldatav. Aivar Nõgeli puhul poleks rahaline karistus kohane. Aivar Nõgelil puudub rahaline sissetulek juba enam kui aasta aega. Ülalpidamise ja raha saamise seisukohalt esimesel järjekohal peaksid Aivar Nõgeli puhul olema tema x alaealist last, mitte aga kriminaalkaristus rahalise karistuse näol. Kuna käesolevas kriminaalasjas pani Aivar Nõgel kokku 6 kuritegu, neist esimene jäi eelmise kohtuotsusega kohaldatud katseaja sisse, siis on oluline arvesse võtta üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, millistest lähtudes pole samuti Aivar Nõgeli puhul põhjendatud rahalise karistuse kohaldamine. Aivar Nõgelile karistuseks vangistuse mõistmisel on oluline täheldada, et kõikide kuritegude puhul on olnud kannatanuteks tema lähedased. Alguses xxxxxxxxx J.M ja ühel korral kannatanu xxx N.Y ning hiljem juba endine elukaaslane J.M . Omavolilise sissetungimise pani Aivar Nõgel toime kavatsetult ja ülejäänud 5 kuritegu otsese tahtlusega. 31 Lisaks eeltoodule on süü suurust kehalise väärkohtlemise kuritegude (
lg 2 p 2,3) puhul iseloomustavaks, et kõigi kolme kuriteo puhul põhjustas Aivar Nõgel küll nii valu kui ka tervisekahjustusi, kuid füüsilised tervisekahjustused polnud ulatuslikud ja mastaapsed ning oma olemuselt raskete tagajärgedega. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja tapmisega ähvardamise puhul on oluline süü suuruse seisukohalt täheldada, et kannatanul puudus äkilise käitumisega Aivar Nõgeli puhul temaga suheldes kindlustunne, kuna polnud ette teada, millega seekordne suhtlus Aivar Nõgeliga lõpeb. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardas Aivar Nõgel kannatanut sõnaliselt kaela murdmise näol ühel korral. Tapmisega ähvardamisel võttis Aivar Nõgel lisaks sõnadega ähvardamisele kätte ka metallist teravaotsalise labida, mida viibutas kannatanu suunas. Amfetamiini tarbinud Aivar Nõgel taltus alles siis, kui vahele astus 8-aastane tütar, kes aitas sellel korral kõige halvema ära hoida. Kannatanu koju sissetungimise pani amfetamiini tarbinud Aivar Nõgel toime maja taga asuva terrassiukse labidaga lahti tegemise teel, hoides majja sisenedes ja kannatanu poole suundudes käes labidat. Aivar Nõgeli käitumises karistust kergendavad asjaolud puuduvad.
p 13 kohaselt on isikuvastase süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul karistust raskendav asjaolu. Rahvastikuregistrist (III, 14-16) nähtub, et J.M-il ja Aivar Nõgelil on x last, kõik alaealised: Xx.xx.xxxx 02.04.2015 sündinud E. M.N Xx.xx.xxxx 31.01.2018 sündinud A.A.N Xx.xx.xxxx 21.10.2020 sündinud J.T.N Xx.xx.xxxx 16.11.2022 sündinud R.E.N J.M ema N.Y kehalise väärkohtlemise ajal oli E. M.N x-aastane ja ta nägi pealt, kuidas tema isa Aivar Nõgel kehaliselt väärkohtles vanaema N.Y ja sellest ehmus ja hakkas nutma.
p 13 kohaselt on see Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu.
p 13 kohaselt on Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu ka see, et 06.08.2021.a kehalise väärkohtlemise pani Aivar Nõgel toime 3 alaealise lapse juuresolekul. Kannatanu J.M ütlustega on tõendatud, et Aivar Nõgeli poolt tema juustest tirimist nägid pealt 1,5aastane poeg ja teised 2 tuppa tulnud last.
p 13 kohaselt on Aivar Nõgeli karistust raskendav asjaolu ka see, et 05.05.2023.a tapmisega ähvardamise pani Aivar Nõgel toime 1 alaealise lapse juuresolekul. Nii kannatanu J.M ütlustest kui ka 25.05.2023.a asitõendi vaatlusprotokollist (II, 16-20) ja selle juurde kuuluvatelt videosalvestiselt (II, 20A: DVD-R plaat) nähtub, et labidaga kannatanu suunas viibutamist nägi pealt x-aastane E.M.N . 25.04.2023. a endise xxxxxxxxxxx J.M tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisel ei arvesta kohus
p 13 mõttes Aivar Nõgeli karistust raskendavana seda, et ähvardamise pani Aivar Nõgel toime 2 alaealise lapse (beebi R.E.N ja xx.xx.xxxx sündinud E. M.N ) juuresolekul. Olukorras, kus Aivar Nõgel pani kannatanu ähvardamise toime telefoni teel ja kannatanu asukohast eemal olles, ei pruukinud Aivar Nõgelile olla teada asjaolu, et telefon oli kannatanu poolt pandud telefonivestluse videosalvestamise ajaks valjuhääldi peale, mistõttu seda kuulsid ka samas toas viibinud 2 alast. 32 Eelkajastatud asjaoludel, mõjutamaks Aivar Nõgelit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsmaks õiguskorra huve, on põhjendatud Aivar Nõgelit karistada: 3-e kehalise väärkohtlemise eest
lg 2 p 2,3 järgi vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta 6 kuu vangistusega 2-e ähvardamise eest
lg 1 järgi üle sanktsiooni keskmise määra – 9 kuu vangistusega 1-e omavolilise eluruumi sissetungimise eest
lg 2 p 1 järgi alla sanktsiooni keskmist määra – 1 aasta vangistusega
lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel, seoses kriminaalasja menetlemisega lühimenetluses, tuleb vähendada 2 aastat vangistust 1/3 võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra ja karistuseks jääb 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb arvata Aivar Nõgeli eelvangistuses 05.-07.05.2023.a viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 alusel, seoses katseajal 06.08.2021.a kuriteo toimepanemisega, tuleb suurendada 1 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust Aivar Nõgelile Tartu Maakohtu 19.12.2018.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-10256 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra, ja mõista Aivar Nõgelile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus pärast kohtuotsuse jõustumist Aivar Nõgelile kirjaliku teatisega tema elukoha aadressile, millal ning millisesse vanglasse tal tuleb 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmiseks ilmuda. KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse 3 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise algust Aivar Nõgeli vanglasse karistuse kandmisele saabumisest. Aivar Nõgeli suhtes reaalse vanglakaristuse kohaldamist ei välista tal 4 alaealise lapse olemasolu ja 26.05.2023.a õiendist (II, 52) nähtuv selle kohta, et Aivar Nõgeli väitel on lapsed avaldanud talle toetust ja kaardile kirjutanud muuhulgas, et armastavad teda. Aivar Nõgel on ka varem vanglas viibinud, kui ta kandis seal 03.09.2018 - 03.01.2019 4-kuulist vangistust, milline asjaolu, ei takistanud tal aga toime panemast käesolevas kriminaalasjas mentlemisel olevaid kuritegusid.
lg 4 ja
lg 2 alusel elektroonilise valve Aivar Nõgeli suhtes kohaldamise välistab asjaolu, et senini pole keegi andnud Aivar Nõgelile nõusolekut tema enda elukohta elama asumiseks ja seal Aivar Nõgeli suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Elektroonilise valve kohaldamiseks nõusoleku andmisest keeldumised nähtuvad Tallinna Vangla vastuskirjadest: 13.02.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve kohaldamine XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest üks elukoha ühisomanikest ei andnud selleks nõusolekut (III, 66-69) 07.03.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas (III, 102-106) teatati, et ilmselt on Aivar Nõgel eksinud aadressiga, kuna kinnistusraamatu andmetel asub XXXas aadressil õmblusvabrik ning J.Tga telefoni teel kontakteerudes ja kinnistusraamatu 33 andmetel asub J.Tle kuuluv eluruum aadressil XXX. J.T ei andnud nõusolekut enda elukohta elektroonilise valve kohaldamiseks. 30.04.2024.a Tallinna Vangla vastuskirjas teatati, et elektroonilise valve kohaldamine XXX aadressile ei ole võimalik, kuna vajalik nõusolek puudub, sest elukoha omanik J.M ei andnud selleks nõusolekut (III, 134-137). Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 34
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.